50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaakko
Õppematerjali autor
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax
P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1) t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil). S üv Pins K k /( cos ) , (2) kus on kasutegur, Kk töömasina koormustegur. Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins. Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus tegurite korral järgmise valemiga: m n P K Pai K ki
.......................7 2.2. Elektritarbijate tehnilised nitajad 7 2.3. Juhtide soojenemine voolukoormusel 9 2.4. Koormusgraafikud 10 2.5. Arvutuslik koormus 11 2.6. Koormuste keskpunkt 12 2.7. Vimsuse kaod 13 2.8. Elektrienergia kaod
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
Kasutuspiirseisundid, mida võib olla vajalik käsitleda, hõlmavad: − deformatsioone ja asendimuutusi, mis mõjutavad masti välisilmet või te- ma kasutusefektiivsust ning elektrilisi isoleervahemikke; − vibratsioone, mis põhjustavad juhtmete, mastide, seadmete kahjustusi; − vigastusi (kaasa arvatud pragunemised), mis võivad kahjustada mastide, juhtmete, isolaatorite ja liinitarvikute kestvust või funktsioneerimist. • Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti. Õhuliinidel tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a).
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem,
põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest
konstruktsiooni arvutamisel (taastuvas) kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mida võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada; · töökindlus: üldmõiste, mis hõlmab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. Projekteerimise alused 12 (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: · materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse normatiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M; · materjali omaduse normatiivne väärtus (normiväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete seerias. See vastab tavaliselt konstruktsiooni materjali teatud omaduse statistilise jaotusega määratud fraktiilile. Teatud tingimustes kasutatakse normiväärtusena nimiväärtust.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid