Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi: 1) võimsus
ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1) t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil). S üv Pins K k /( cos ) , (2) kus on kasutegur, Kk töömasina koormustegur. Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins. Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus
1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste...............................................................................................................7 2.2. Elektritarbijate tehnilised nitajad 7 2.3. Juhtide soojenemine voolukoormusel 9 2.4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühenduse
1) soojusenergia - kuuma vee ja auru - suure tarbimise korral, et paremini kütust ära kasutada, rakendades sel juhul elektrienergia ja soojuse koostootmist, 2) põlevate tööstusjääkide utiliseerimiseks, 3) kui uut elektrijaama on odavam ehitada olemasoleva energiasüsteemi laiendamisest, 4) ööpäevaste tippkoormuste katmiseks energiasüsteemi võimsuse dfitsiidi korral. Kohalikud elektrijaamad, mida ei tööta paralleelselt ühtse energiasüsteemiga, võivad olla kasutusel 1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest, 4) liikuvate ja ümberpaigaldavate tarbijate toiteks. Seoses elektritarvitite arvu kasvuga, mis nõuavad elektrienergia kõrgendatud kvaliteeti, kasutatakse väikese
Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur 0 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba võimsus . 8 Pumba tarbitav võimsus (P) on ajaühikus pumpa läbivale keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliliselt kasulik võimsus (Phk ) on võimsus , mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt: Pumbast läbiminekul saab iga vedeliku massihulk pumbalt energia (tehtud töö): A= FS = mg S = mg H (J/kg) , kus H on pumba staatiline tõstekõrgus. Ühes ajaühikus läbib pumpa vedeliku mass G = Q (kg/s) Seega pumba hüdrauline võimsus on Phk = Q g H (W) = g Q H / 1000 (kW) , kus on vedeliku tihedus kg / m 3 , Q pumba jõudlus m 3/ s ja H tõstekõrgus m. Pumba poolt tarbitav(üldine ) võimsus (P) on hüdraulisest võimsusest suurem
reaktiivtakistuseks ehk mahtuvustakistuseks. 16.Takistuskolmnurk. Takistuskolmnurk Et UZ2=UR2+(ULUC)2,siis (ImZ)2=(ImR)2+( ImXL ImXC)2 ehk Z näiv ehk kogutakistu R aktiivtakistus XL induktiivtakistus XC mahtuvustakistus 17.Aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas. Reaktiiv ja näivvõimsus vahelduvvooluahelas. Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. (Soojuslik võimsus eraldub ainult aktiivtakistis). Reaktiivvõimsus on üldjuhul võrdne induktiivvõimsuse QL ja mahtuvusvõimsuse QC vahega. See on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu aktiivtakistusel. Seda, kui suure osa moodustab P aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur cos
Kõik kommentaarid