Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küttekaablid ja matid (0)

1 Hindamata
Punktid
Küttekaablid ja matid
Koostajad:
Artur Kiisel
Rünno Mey
Grupp: EH11
Kasutusvaldkonnad
Küttematte saab kasutada põhiküttena või lisaks olemasoleva
süsteemile. Tihti
kasutatakse neid kohtades, kuhu konstruktsioonilistel põhjustel tavaliste
küttekaablite (mis võivad põrandapinda märgatavalt kergitada)
paigutamine ei
sobi. Neid võib paigutada praktiliselt igale poole, kuna nad on ainult 3
mm
paksud. Soe põrand saavutatakse kiiresti. Küttematid on ruumide või
ruumi
osade kütmise või ülessoojendamise kiireim, lihtsaim, tõhusaim ja vähim
vaeva nõudev moodus.
Eelised
LIHTNE PAIGALDUS
küttematid kleebitakse plaadiliimi abil otse õigesti
ettevalmistatud põrandale
küttesüsteemi paigaldamine on väga
lihtne ja kiire
KASUTUSMUGAVUS
ruumi temperatuuri saab kergesti temperatuuriregulaatori
abil reguleerida
kogu ruumis on ühtlane temperatuur
kütva pinna madal temperatuur
soe ja kuiv põrand lühikese ajaga
täiesti uuenduslik küttesüsteem
OHUTUS
kaabel on kogu pikkuses varjestatud ja
varjestus maandatud
vastav mattide ühendus lekkevoolulüliti kaudu
välistab elektrilöögi ohu
ÖKONOOMSUS
väga madalad paigalduskulud
madalad töökulud tänu täpsele temperatuuri
reguleerimisele
valitud pinda köetakse ainult vajadusel
HOOLDUS
Hooldusvaba
Omadused
ELEKTRA küttematte toodetakse valmiskomplektidena, mida on kerge
paigaldada. Valmistatakse kahte liiki matte - ühepoolse või kahepoolse
toitega.
Ühepoolse toitega matte on nende ehituse tõttu lihtsam kokku panna ja
paigaldada. Kahepoolsed matid on õhemad ja paigaldamise ajal tuleb
jälgida, et
mõlemad toiteotsad vooluvõrku ühendataks. Küttekaabel on asetatud
Suurtes ruumides on võimalik vajadusel kõrvuti asetada kaks või enam
matti. Sel
juhul tuleb matid kindlasti ühendada üksteisega paralleelselt.
NB! Enne kahe või enama mati paralleelühenduse teostamist tuleb kõik
toitejuhtmed viia paigalduskaabli karpidesse. Kunagi ei tohi selliseid
ühendusi paigutada põranda alla.
Temperatuuri reguleerimine
Temperatuuriregulaator on iga põrandaküttesüsteemi koostisosa, mis
võimaldab
küttekaablitel õigesti toimida. Õige temperatuuriregulaatori valimine muudab
küttemattide töö optimaalseks.
Kui küttematid pole ainsaks kütteallikas, vaid täiendavad olemasolevat
küttesüsteemi, on parim valik põrandaanduriga temperatuuriregulaator.
Nii
saavutatakse soe põrand (näiteks vannitoas), mille temperatuur püsib
ühtlane
Kui küttematid on peamiseks kütteallikas, on parim valik
temperatuuriregulaatorid,
mis mõõdavad õhu temperatuuri:
a) temperatuurianduriga temperatuuriregulaator
b) õhu- ja põrandatemperatuuri anduritega temperatuuriregulaator
(seade
reguleerib õhu temperatuuri, samas kui põrandaandur kaitseb
küttematte
ja põrandat ülekuumenemise eest).
Mattide paigaldamise
põhinõuded
ühenduse vooluvõrguga peab tegema kvalifitseeritud elektrik
küttematte ei tohi liialt kokku suruda ega venitada
küttekaablit ei tohi mingil tingimusel katki lõigata, Lõigata võib ainult
võrku,
millele kaabel kinnitatakse.
küttematte ei tohi paigaldada kohtadesse, kuhu kavatsetakse püsivalt
asetada
mööbliesemeid või kinnitada muid esemeid (näiteks vann, jalgadeta
kapp vms)
matt ei tohi ulatuda üle põranda paisumisvuugi
põrandaplaatide pragunemise vältimiseks tuleb kasutada elastset
plaadimörti
Küttematid tuleb monteerida vastavalt järgnevatele juhistele:
Eeltööd
1) valida koht temperatuuriregulaatorile
2) paigaldada kaablikarp, kuhu pannakse temperatuuriregulaator
3) viia voolujuhe karpi
4) tuua karbist välja kaks kaitsetoru, millesse küttemati paigaldamise
ajal pannakse:
- põrandaandur (lisavarustuses)
- mati toiteotsad
Küttemati alus olgu puhas ja tasane ning vana
betoonpind tuleb kruntida. Enne mati
lõplikku kleepimist põranda külge tuleb see
laiali laotada ja kontrollida, et matt sobib ja
on töökorras. Alles siis liimitakse matt kinni.
Sõltuvalt köetavast pinnast paigaldage matt,
lõigates võrku vajadusel kääridega. Ärge vigastage küttekaablit!
Mingil tingimusel ei tohi kaitsetoru painutada täisnurga alla
Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb paigaldada põrandaandur.
Andur, mis
paikneb 4-meetrise kaabli otsas, tuleb paigutada kaitsetorusse ja see
omakorda 10-
mm soonde, mis lõigatakse põrandasse. (Toru ülesanne on võimaldada
anduri
asendamist, kui see peaks kunagi katki minema). Anduri kaabel tuleb
viia krohvi alt
paigalduskaabli karpi, kuhu paigutatakse temperatuuriregulaator.
Temperatuuriandur
tuleb panna võimalikult põranda keskele.
Pärast küttemati mahapanekut viiakse toitejuhe koos anduri juhtmega
kaablikarpi.
Kaablikarp tuleb paigutada õigesti nii esteetilises
(temperatuuriregulaator jääb seinal
nähtavale) kui praktilises mõttes.
Vannitoa temperatuuriregulaator tuleb paigutada ruumist välja (s.t
sobivasse
naaberruumi), kuna suurenenud niiskus võib regulaatori toimimist
mõjutada. Kui
matid on paigutatud nii, et mõni juhe (s.t toitejuhe või anduri juhe) ei
ulatu
temperatuuriregulaatori karpi, võib neid vahekarbi abil pikendada.
Küttemattide paigutus
Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb mõõta soone ja kaabli
isolatsiooni takistust, paigaldada karp, kaitsetoru kaablitele ja
temperatuuriandur
Kandke hambulise segukammiga liimmört puhtale aluspinnale ning
asetage
küttematt küttekaablid allpool paigale. Veenduge, et matt oleks täielikult
mördiga
kaetud. Vajadusel lisage veel üks liimikiht, et kõrvaldada õhumullid ja
ebatasasused.
Pärast kihi kuivamist pange kohale plaadid koos veel ühe liimikihiga. Kui
matid
paigaldatakse vaip-, PVC- või mosaiikporanda alla, võib matid katta
isetasanduva
seguga. Selle meetodi kasutamisel tuleb matt tugevasti poranda külge
teipida, et see
isetasanduva segu pinnale ei kerkiks.
Pärast küttemattide
paigaldamist
Mõõtke veel kord kaablisoone ja küttekaabli isolatsiooni takistust ja
võrrelge
seda originaalväärtusega. Elektriühendused soovitatakse teha
kolmesoonelise
juhtmega 3x1,5 mm2.
Matid võib sisse lülitada alles pärast mördi või isetasanduva segu
täielikku
kuivamist. Kuivamisaeg on antud tootjajuhistes.
Küttemati
ühendamine
Küttemati võib vooluvõrguga ühendada ainult temperatuuriregulaatori
kaudu
Küttematti ei tohi ühendada pistikupessa.
Mati maandusjuhe (rohe-kollane) tuleb ühendada elektrisüsteemi
maandusjuhtmega (rohe-kollane) temperatuuriregulaatori spetsiaalse
klemmi abil. Kui sellist klemmi ei ole, tuleb ühendus teha eraldi ja
paigutada paigalduskaabli karpi.
Vasakule Paremale
Küttekaablid ja matid #1 Küttekaablid ja matid #2 Küttekaablid ja matid #3 Küttekaablid ja matid #4 Küttekaablid ja matid #5 Küttekaablid ja matid #6 Küttekaablid ja matid #7 Küttekaablid ja matid #8 Küttekaablid ja matid #9 Küttekaablid ja matid #10 Küttekaablid ja matid #11 Küttekaablid ja matid #12 Küttekaablid ja matid #13 Küttekaablid ja matid #14 Küttekaablid ja matid #15 Küttekaablid ja matid #16 Küttekaablid ja matid #17 Küttekaablid ja matid #18 Küttekaablid ja matid #19 Küttekaablid ja matid #20 Küttekaablid ja matid #21 Küttekaablid ja matid #22 Küttekaablid ja matid #23 Küttekaablid ja matid #24 Küttekaablid ja matid #25 Küttekaablid ja matid #26 Küttekaablid ja matid #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rünno mey Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

2.8 Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi

Ehitusmaterjalid
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun