Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Elulugu Sündinud 29
URMAS OTT & FRED JÜSSI „MISTER FRED“ Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal,
Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958).
kirjandusele, kus teksti kujul vormistatud analüüsi kõrval on andmete ülevaatlikul esitamisel samuti oluline tähtsus. Looduskirjanduse ja tarbekirjanduse peamine sarnasus seisneb õpetavas-juhendavas suunit- luses; samuti igapäevaelus praktiliselt kasutatavaid näpunäiteid sisal- dava teabe edastamises. Eesti looduskirjanduses on suhteliselt levinud teksti ja foto kombinat- sioon; seesugustel raamatutel võivad teksti ja piltide autorid kattuda (Jüssi 1986; Ernits 2003) või olla ka eri inimesed (Kask 1978; Leito, Õnne- palu 1999). Sageli pole siin tegemist lihtsalt kirjutatu illustreerimisega, vaid fotod seostuvad tekstiga sisuliselt, omades emotsionaalselt ja tähen- duslikult viimasega võrdset rolli. Looduskirjanduse piirid teadus-, ilu- ja tarbekirjandusega on pigem sujuvad üleminekud kui jäigad eraldusjooned. Nii leiab looduskirjandu- se ja teaduskirjanduse piirimailt hulgaliselt teadust populariseerivaid
Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor. Aastast 1968 töötab ta Tallinna loomaaias ja 1975.aastast direktorina. Ta on uurinud Eesti (suur)kiskjaid ,nende bioloogiat ja ökoloogiat. Ta on loodusteaduste jakaitse propageeria , avaldanud arvukate selleteemalisi populaarteaduslikke artikleid. Ta on 1991
Neil olid suured probleemid. Endised juhid visati erakonnast välja ning siis võeti uuesti tagasi. Vahepeal oli erakond täitsa ilma juhtideta. Kuna nad on kaotanud palju toetajaid, siis on nende tegevus ka üsna piiratud. Hetkel oli neil suurem probleem oma erakonna kooshoidmisega, et ei suudetud väga muule rõhku panna. Seega jäi nende 2010 aasta tegevus kesiseks. Praegu on neil kuus kohta Riigikogus. Need kuus saadikut on Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Mart Jüssi, Toomas Traipido, Valdur Lahtvee ja Marek Strandberg. Mart Jüssi kuulub ka Keskkonnakomisjoni. 1. septembri seisuga oli ERR-i esindajaks Valdur Lahtvee. Kuuluvad Reformierakonna ja IRL-ga opositsiooni. Mina isiklikult, kui keskkonna huviline, ei leidnud, enne selle ülesande tegemist, ERR-ist midagi põnevat. Nüüd kui ma olen selle uurimise läbi teinud, leian ma, et on kahju, et nad ei suuda oma plaane teoks teha. Nii mõnedki on väga kasulikud ning ettenägelikud,
poliitilistel põhjustel. Põhjus, miks gaasitrass just läbi mere tahetakse ehitada on puhtalt 1 http://www.vm.ee/?q=et/node/8720 2 http://www.arileht.ee/artikkel/466064 3 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juri-mois-nord-stream-oleks-loonud-tookohti.d?id=26814767 4 http://www.arileht.ee/artikkel/477965 4 majanduslik. Venemaa ei soovi, et teised riigid gaastransiisdist kasu saaksid, kui gaasitrass kulgeks mööda maismaad. 5 Keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi on Eesti Päevalehe artiklis väitnud, et praegune gaasijuhtme rajamis poliitika tugineb sellele, et Euroopa vajab gaasi. Jüssi isiklikust seisukohast Euroopa seda gaasi ei vajaks, kui me suudaksime oma energia tarbimise mahutada kättesaadavamatesse raamidesse.6 Keskkonna seisukohalt on Nord Streami gaasijuhtme rajamine riskantne ettevõtmine. Projekti käivitamiseks on küll läbi viidud põhjalik riskide analüüs. Paljude
Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige paremini isiklikke huve. Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Meie roheline maailmavaade pole mitte poliitiline ideoloogia, vaid paratamatus. Eestkõnelejad *Marek Strandberg *Mart Jüssi *Valdur Lahtvee *Ahto Oja (Turba Gümnaasiumi vilistlane) *Mikk Sarv Roll praeguses Eestis Erakonnal Eestimaa Rohelised on hetkeseisuga Riigikogus 6 saadikut. See võiks olla oluliselt suurem, sest inimesed ei ole piisavalt teadlikud vajadusest kaitsta ja hoida planeet Maad. Miks mulle meeldib? Roheliste põhimõtted on planeeti säästvad ja see on planeedi Maa elanike ühine huvi, siis valisin selle. Tegelikult ei meeldi mulle poliitika, ega ka ükski poliitiline erakond
11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon Trivimi Velliste -riigikaitsekomisjon Mart Jüssi -keskkonnakomisjon Mati Raidma-riigikaitsekomisjon 4
Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. 1.1.3. Ohustatus ja kaitse 2 Jüssi, Mart. 1998. Viigerhüljes: kassi näoga, uje ja uudishimulik - Loodus nr 3, lk 10 15. 6 Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained
ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Inimesed: Juhatus: Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem Koostöö: Välispartnerid. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Partnerid Eestis. Koostöö kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti
5.Suuremad saavutused/aktsioonid 23. mai 1988: Esimene Roheline Foorum (ühtlasi ERL ametlik asutamine) Tallinnas September 2000-2008: Autovaba päev September 2004, 2005 Ostuvaba päev Teevad Loodussõbraliku toote kampaaniat 6.Mõjuvõim Nad on oma kahekümne tegevusaastaga suutnud saavutada Eestis küllaltki suure mõjuvõimu. On suutnud läbi viia suuri kampaaniaid, osad neist toimuvad igal aastal. 7.Liidrid Ilmar Part - juhatuse esimees Mari Jüssi - juhatuse liige (välissuhtlus) Mattias Luha - juhatuse liige (avalikud suhted) Eva Sula - liige (finantsid) Maie Peetri - planeeringute jälgimine Riina Kuusik - õiglase kaubanduse projekti juht Meeli Laane - maailmahariduse projektijuht Enda Pärisma - Loodussõbraliku toote kampaania juht Jaanus Välja - tegevjuht 8.Tegevus 2008 10. jaanuar Seminar ,,Lõhilaste olukorrast Eestis" Tallinnas 26.-27. aprill Eesti Roheliste Liikumise aastakoosolek (Roheline Foorum) Aegviidus 8
2000.a. Pannakse esimene kaamera talefoni sisse. Fotode liigid Grupipildid Maastikupildid Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi Nimi Raamatud Tunnustus (2 näidet) "Kajakad kutsuvad" 1984 Eesti Eluteaduse Fred Jüssi (1966) Hoidja "Eesti linde ja loomi" 1989 E. Kumari (1977) looduskaitsepreemia "Rebasetund" (1977, 1997 Eesti Taassünni 1981) auhind "Jäälõhkuja" (1986, 2007) "Kohtumisi 2005 1. koht ja 3. Sven Zacek metsloomadega" koht Loomafoto (2006) konkursil.
kasutuselevõtt · Ülerahvastumisega juba kaasnenud tagajärgedega tegelemine Videod 1.) Ülerahvastumine on müüt? (lühiklipp) Overpopulation is a myth? 2.) How Many People Can Live on Planet Earth? - docfilm How Many People Can Live on Planet Earth? Kasutatud kirjandus 1. http://kool.joelahtme.com/?download=Mari_Jyssi_SA_Saastva_Eesti_Instituut.PDF - Säästev areng Globaalsetest probleemidest koduste lahendusteni, Mari Jüssi (2005) (külastatud 11.10.2011) 2. http://www.amazon.com/dp/0393060705 - Outgrowing the Earth: The Food Security Challenge in an Age of Falling Water Tables and Rising Temperatures 3. http://books.google.com/books?id=g3CbqZtaF4oC&pg=PA362#v=onepage&q&f=false - Encyclopedia of deserts, Mares, Michael S. (1999) (külastatud 11.10.2011) 4. http://books.google.com/books?id=agd8MFDYLXEC&pg=PA10#v=onepage&q&f=false
talks by winner Reform party and government program includes significant portion of greens programmatic goals, EG was left out from threeparty coalition Main issues addressed by EG are energy efficiency, new environmentally sound technologies and democratic decisionmaking process as well ensuring sustainability of the society. Green Party faction Chairman: Valdur Lahtvee Vicechairman: Marek Strandberg Members: Mart Jüssi, Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Toomas Trapido Officials: Sven Harjo, Koidu Kook, AnnePille Krigolson Green Party Members Name: Marek Strandberg Name: Committee:Economic Affairs Committee, Security Authorities Surveillance Select Comm Electoral district:Harju (v.a Tallinn) ja Raplamaa Date and place of birth: 25 September 1965, Tallinn Education: 1988 University of Tartu,
kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett. Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia nr 6, lk 33 34. Talinn, Eesti Entüklopeediakirjastus. 1995. Jüssi, M. Elu Läänemere solgiaugu ääres. KesKus nr 12/2006. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.keskus.ee/index.php? kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 Liim, J. Läänemere surmaoht - kaugsihikuga kuritegu. Kultuur ja Elu nr 5/2005. Arvutivõrgust kättesaadav: http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm Läänemeri.Vikipeedia. Arvutivõrgust kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri Sahharnov, S. Meritsi umber maa. Tallinn, 1982, lk-d 12-30.
Ühel küünisel olev ''kamm" eemaldab kämpu tõmbunud pulbri.Niiviisi saavad suled puhtaks ja korda. *Veekeerise tekitamiseks ujub puna-veetallaja oma keha keerutades ringikujuliselt.Sellel on samasugune tulemus, nagu kohvi segamisle lusikaga.Veekeeris paiskab väikesed loomad keskele kokku, kust veetallajal on neid hea püüda. Lõpp! Viited: raamat: ,,imepärane ja mõistatuslik loodus" , raamat: ,,Linnud ja nende maailm" , www.wikipeedia.ee ,Fred Jüssi ,,linnuaabits" , http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/veelinnud.htm
kadedust tekitavad ning erilisi oskusi ja võimekust näitavad loomad nagu seda on koprad. Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest. Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist. F. Jüssi on oma raamatus "Rebasetund" väitnud, et "nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal ei ole ületanud tuhandet ei juhtu nähtavasti midagi erilist, sealt edasi hakkab ilmselt juhtuma, sest see, mida kobras teeb ojasid paisutades ja ulatuslikke alasid üleujutades, ei tarvitse igal pool ja mitte alati ühte langeda põllu- ja metsameeste arvamusega." (3) Kuigi 1967 aastast on Eestis kobraste püük lubatud on nende arvukus siiski tublisti suurenenud
ekorre Esperanto k.scuiro Kasutatud materjalid: · Tiit Randla ,,Jahimehe käsiraamat" lk:244246 · ,,Eesti Entsüklopeedia" 7 köide lk:82 · ,,Loomade elu" 7 köide ,,Imetajad" lk:149150 · Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" lk:139 · ,,Tea lasteja noorteentsüklopeedia" 2 köide lk:353 · Niko Tinbergen ,,Loomade käitumine" lk:144145 · ,,Eesti elusloodus" lk:274275 · ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk:77 · Fred Jüssi, Reet Rea ,,Räägi mulle rebasest" lk:2627 · ,,Bioloogia õpik põhikoolile" lk:158 · bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL.htm · bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL2.htm · www.annaabi.com · picasaweb.google.com/luckystare/Orav/photo#51446627100 47831938 · images.google.ee/images? hl=et&q=orav&lr=&um=1&ie=UTF8&sa=N&tab=wi Lähte Ühisgümnaasium Harilik orav
konkursid ning referaatide koostamise. 1 päev: Konnanädala avamine. Filmi ,,Nõialoom" (R. Maran) ühine vaatamine. 3. päev: OMALOOMINGUPÄEV. Joonistame ja meisterdame konnateemalisi töid. Paneme neist üles näituse. 2. päev: Konnadest tehtud referaatide kuulamine. Avatud on erinevad töötoad (voolimine, maalimine jne). 4. päev: Konnateemaline viktoriin. Konnahäälte kuulamine, slaidiprogrammi vaatamine. Konnalaulud CD (Fred Jüssi, Riinu Rannap) 5. päev: Kokkuvõtete tegemine. Autasustame parimaid fotosid, luuletajaid, meisterdajaid ja viktoriini võitjaid. 4
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise se...
3.Koosta mõistekaart vähemalt 10 teadusharudevahelisest seosest. Millised on nende sarnasused? Millised on Millised on erinevused? erinevused? Mida ma teada sain? Aga ehk piisab järgmisest : Ehk on eluslooduse eksisteerimise ainsaks aluseks aga hoopiski looduse ülim printsiip : nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik ( Fred Jüssi ) Ehk saab elusate asjade puhul elu mõtte kokku võtta järgnevalt : ,,SÖÖMINE, SIGIMINE ja nende nimel SEBIMINE" Päris kindlasti kehtivad ka järgmised seadused : Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusesse : 1.kui see on roheline või vingerdab, siis on see bioloogia 2.kui see haiseb, on see keemia 3.kui see ei tööta, on see füüsika Cerfi lisandused eelmisele 4.kui see on arusaamatu, siis on see matemaatika
konkreetselt eluolustikust tingitut. Kurblikku, lõbusat või õpetlikku, midagi erilist, ainulaadset ja kordumatut. Põnev galerii, inimesi, huvitavad mõtted, mis haakuvad kultuuri ja Tallinnaga. 1. Tõnis Mägi Linnahallis. Déjà vu tunne laulu ’’Looja, hoia Maarjamaad’’ esmaettekandel. 2. Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata. 3. Fred Jüssi Kadrioru pargis. Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes. 4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5. Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal. Mõte, et ehk Jumal saadab uksele koppijale mõne teise tegevuse, hilisem teadmine, et ta ei lasknud kuningat kirikusse. 6. David Vsevivov Keskturul
rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu liikmed 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Peep Aru 4. Hannes Astok 5. Ivi Eenmaa 6. Enn Eesmaa 7. Eldar Efendijev 8. Ene Ergma 9. Igor Gräzin 10. Andres Herkel 11. Kaia Iva 12. Tõnu Juul 13. Helmer Jõgi 14. Raivo Järvi 15. Mart Jüssi 16. Helle Kalda 17. Lembit Kaljuvee 18. Kalev Kallo 19. Ene Kaups 20. Urmas Klaas 21. Valeri Korb 22. Kalev Kotkas 23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34
Keskkonnakomisjon kohtub regulaarselt keskkonnaministeeriumi ja keskkonnakaitsega tegelevate teiste riigiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, algatab vajadusel seaduste ja otsuste eelnõusid ning võtab seisukohti keskkonnakaitset puudutavates küsimustes. Keskkonnapoliitika valdkonnas käsitletakse arengu kavandamise aluseks olevaid õigusakte. Komisjoni esimees: Marko Pomerants Komisjoni aseesimees: Mart Jüssi Komisjoni liikmed: Valeri Korb Erki Nool Kalle Palling Rein Ratas Villu Reiljan Rain Rosimannus Mark Soosaar Harri Õunapuu Komisjoni ametnikud: Vivi Aleksejeva Elle Kaur Asta Salandi
Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. XI Riigikogu nimekiri. 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46
· Poliitilise struktuuri osad: Fraktsioonid Ülem- ja alamkoda · Vajalik mõlema koja heakskiit Koalitsioon Opositsioon Kahekojaline parlament Riigikogu alatised komisjonid · Milles seisnevad nende erinvused? · Keskkonna (M. Jüssi, rohelised) Komplekteerimine Töövaldkonnad · Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE) · Komplekteerimine · Maaelu (K. Kotkas, SDE) Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform) · Otsesed valimised · Põhiseadus (V. Linde, Reform) Ülemkoda · Rahandus (T
rakendust ka kaugemal-Kaspia mere hüljeste heaks. Läänemeres elavad viiger-, hall- ja randalhüljes. Kuna hülged asuvad ökoloogilise tasandi järgi kiskjate hulgas toitumisahela tipus, siis akumuleeruvad neis kõikvõimalikud ohtlikud ja toksilised ained. Eriti PCB ja toksiinid. Hülged hukkuvad ka võrkudesse kinnijäämise tagajärjel. ELFi hülgetöid kavandavad ja viivad ellu kogenud hülgeuurijad, vennad Mart ja Ivar Jüssi. Neile on viimastel aastatel olnud abiks üliõpilased ja vabatahtlikena mitmed merel ja rannikul oma igapäevast tööd tegevad inimesed. Hülgeprojekt on Eestimaa Looduse Fondi vastutusel olnud fondi asutamisest alates ja ka täna tagab ELFi-poolne tugi senitehtu järjepidevuse ning uute ettevõtmiste õnnestumise. Alates 2004. aastast on riiklikud vahendid hüljeste seireks ja kaitse korraldamiseks suunatud Vilsandi Rahvusparki ja 2006
See on loomulikult hea, et neidki on uuritud, kuid minu arvates võiks ikka olla Eesti suuremad ja tähtsamad jõed ka sellises teatmeteoses üksikasjalikult kajastatud. 5. Kasutatud materjal 1. Järvekülg, A. Eesti jõed. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus 2001 2. Multer, L., Küttim, M .Jõgede seire Eestis, referaat Tallinn 2008 3. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus. 1994 4. Jüssi, F. Muusikus, I. Savisaar, R. Aasta linnud. Tallinn: Menu kirsjastus. 2010 5. Eesti Nõukogude Esntsüklopeedia, Tallinn: Valgus 1987 6. Oma välivaatlus Interneti leheküljed Võru valla koduleht: www.voruvald.ee viimati külastatud 29.09.2011 Vikipeedia: http://et.wikipedia.org viimati külastatud 1.10.2011 http://keskkond.ttu.ee/doc/Seisund%201992-2008%20tyypide%20jargi.pdf viimati külastatud 3.10.2011 Keskkonnainfo EELIS infoleht - viimati külastatud 03.10.2010
11 Isane rebane talvel. Rebane metsas puhkamas. 12 Surnud rebane põllul. Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/metsloomad/page4.html http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/VULVUL2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/VULVUL.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane http://images.google.ee/images? hl=et&client=opera&hs=g7C&rls=en&q=rebane&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi Fred Jüssi ja Reet Rea raamat ,,Räägi mulle rebasest" 13
esinevaid elupaiku: Mereveega üleujutatud liivamadalad Posidonia-"põhjad" (Posidonion oceanicae-kooslused) Jõgede lehtersuudmed Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud Rannikulõukad Laiad madalad abajad ja lahed Karid Merepõhjast eristuvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid ("sambad") Mereveega üleujutatud liivamadalate puhul on tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuvate, valdavalt liivastest setetest koosnevate moodustistega (Jüssi et al., 2011). Taimestiku esinemine on raskendatud seoses liivamadalate esinemisega hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades. Põhjataimestiku esinemise korral esineb kõrgemate taimede 18 liigike ja harvem mändvetikate kooslused. Põhjaloomastik samuti suhteliselt liigi-ja biomassivaene levinumad liigid on balti lamekarp, liivauurikkarp ja südakarp (Paal, 2000; Internet 3). Posidonia-"põhjad" (Posidonion oceanicae-kooslused)
väärtus. Praegu on elektroonilised käekellad – mingi Miki Hiir kargab sul seal ees, nii et sa ei näegi seda aega, ja kui patarei tühjaks saab, siis visatakse kell prügikasti. Selletõttu prügimägi aina kasvab. Kogu aeg on vaja uusi asju. Mingi riietusese tuleks lõpuni kanda, ja kui ise enam ei kanna, siis annad kassile asemeks. Kui palju ülearust toodetakse! Pooltele asjadele võiks tule otsa panna. Fred Jüssi ütleb: tee nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. See majanduskasv – paneks Hiiumaal kilekotivabrikud tööle! Toodame jälle palju kilekotte, inimesed viskavad need kuskile mere äärde laiali, luiged söövad neid ja surevad. See ei ole ju majanduskasv! Majandus peaks olema hoopis tagasihoidlikum, hoopis teistel alustel üles ehitatud – see asi, mis sa ostad, peaks olema kallim, vastupidavam, ja mitte kunstlikust materjalist. Et
Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Töötas 1958-60 Hiiumaal (Emmastes) õpetajana ja 1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti Loodus" vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm
omakorda hapendub NO2- ks, mis on aga CO-ga võrreldes tunduvalt mürgisem. . Eestis on kasutusel sama mõõtühik õhu puhtuse hindamisel kui Euroopa liidus, see on sobilik võrrelda VOC normidele vastavat heitgaaside hulka ja hingamiseks veel sobivat, süsivesinikega piirnormini küllastunud õhku. Lämmastikoksiidid on kahjulikud nii inimese hingamisteedele, kui ka taimestikule ning kogu atmosfäärile 15 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Mari Jüssi, Liiklus ja kekskond, Kekskonnajuht 1/97, Eesti Rohelisne Liikumine - http://www.roheline.ee/books/kkj197.html 2. Riigi Teataja, 2004, Välisõhu kaitse seadus, 1. jagu Reguleerimisala ja üldssätted - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95KS - §1 §4 §7 3. Riigi Teataja 2004, Välisõhu kaitse seadus, 2. jagu Liikuval saasteallikale esitatud nõuded - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95KS – §55 §56 4
Pühendumus - see on elus vajaminev suurepärane omadus. Kui lugeja suudab teksti süüvida ka kõige suurema müra korral, siis see näitab tema huvi millegi uue vastu. Vahel on aga vaikusel oma võlu. Mõnus on olla kuskil omaette ja lõõgastuda, sest lugemine ise on positiivset elamust pakkuv tegevus, mis võimaldab lõõgastuda. Hämmastab, et minu eakaaslased nii vähe vaikust hinnata oskavad. Ehk on see pinnapealsuse märk, mis näitab võimetust millessegi tõsiselt süveneda. Fred Jüssi, Vahur Kersna saatest, nimetas end vaikuse spetialistiks. Mees väitis, et on selle oskuse omandanud 20 aastaga. Ja samas, missugune võrratu sõnaseadja on loodusemees Fred Jüssi. Ehk on minu eakaaslased veel liiga noored, et vaikuse väärtust taibata. 27 Televisioonist jälgitav Uudiste vaatamise peamise põhjusena nimetati, et ajalehti ei jõuta lugeda ja uudiste
aineringetes). Kuna ökosüsteemidel on erinev produktiivsus ja saaste sidumisvõime, siis vastava koefitsiendiga läbi arvutades saadaksegi arvestuslik pinnaühik. Ökoloogilise jalajälje (kui surve) ja bioakumulatsiooni (kui sidumisvõime) vahe avaldub ökoloogilise defitsiidina (ÖD). Mida suurem positiivne ökoloogiline defitsiit on, seda jätkusuutlikum on riik. Ja vastupidi (http://www.panda.org). Kasutatud kirjandus Annist, A., Jüssi, M., Oja, A., Post, R. (2000). Säästva arengu sõnaseletusi. Tallinn: SEI väljaanne nr 1. Arrow, K., Bolin,B., Costanza, R., Dasgupta, P., Folke, C., Holling, C.S., Jansson, B.-O., Levin, S., Mäler, K.-G., Perrings, C., Pimentel, D. (1995). Economic Growth, Carrying Capacity, and the Environment. Science vol 268. American Association for the Advancement of Science. Baltic Environmental Forum (2000)
*valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle. *riigi eelarve vastuvõtmine. *ratifitreenida välislepinguid. *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigi ametite kanditatuurid. Riigikogus on 101 liiget. Piigikogu valib juhatusse, milles on üks esimees(juhataja Ene Ergma) ja kaks aseesimeest (Keit Pents ja Jüri Ratas). Peale nende kuuluvad kõik riigikogu liikmed komisjonidesse. KOMISJON ESIMEES Keskkonna komisjon Mart Jüssi. Kultuuri komisjon Peeter Kreitzberg. Maaelu komisjon Kalev Kotkas. Majandus komisjon Urmas Paet. Põhiseaduse komisjon Väino Liirde. Rahandus komisjon Taavi Rõivas. Riigikaitse komisjon Mati Raidma. Sotsiaal komisjon Urmas Reinsalu. Väliskomisjon Sven Mikser. Õiguskomisjon Ken-Marti Vaher. EL asjade komisjon Marko Mikkelson.
htm 2. Pisiimetajad - kaitset vajavad pisiimetajad Eestis (raamatu e-versioon) Autor: Matti Masing http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. Toomas Kersalu, Tosin Metsalaulu 4. Postimehe laupäevane lisa Arter, 20. juuli 2002 5. Loodusõpe, Harilik siil, koostanud: Sven Zacek, http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=105 6. Torkel Hagström, Elisabeth Hagström, Põhjamaade imetajad, Varrak, Tallinn, 2011 7. Fred Jüssi, Rebasetund, Tallinn, Valgus, 1981 8. Stanislav Starikovits, Loomaaed läve ees, Tallinn, Valgus, 1990 9. Mall Hiiemäe, Loodusajakirja artikkel http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel528_512.html 10. Matti Masing, Loodusajakirja artikkel: Siil tahab elada inimese lähedal http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel527_512.html 19
Looduskirjanduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keelekasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis Taotlus äratada lugejas huvi vahetute kontaktide loomiseks looduskaunite paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus. Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohta küllalt vähe looduskirjandust.
Tallinna Postimees, 20.11.2009 Eestimaa Rohelised valisid uue juhatuse Uute liikmetena valiti juhatusse Tanel Tammet, Peeter Jalakas, Dagmar Mattiisen, Airi Hallik- Konnula, Peep Tobreluts ja Elmer Joandi. Erakonna eestkõnelejad valib juhatus enda liikmete seast esimesel kokkusaamisel, mille toimumisaeg pole roheliste pressiesindja sõnul veel selge. Seni kuulusid roheliste juhatusse eestkõnelejatena Marek Strandberg, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Ahto Oja ja Mikk Sarv ning liikmetena Maire Forsel, Jüri Ginter, Katrin Idla, Agu Kivimägi, Ott Köstner, Andrus Mäesepp, Riho Raassild ja Ene Savolainen. Parlamendiparteidest valivad omale lähikuudel uusi juhtorganeid ka Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Keskerakond ja Rahvaliit. Keskerakonna ja Rahvaliidu kongress toimub 5. detsembril, Reformierakonna üldkogu 12. detsembril ning IRL-i suurkogu järgmise aasta 31. jaanuaril.
Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”
1. Palang, H., Mander, Ü., Jagomägi, J., 1998. Eesti maastikuline mitmekesisus ja selle muutumine. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse, 2744. Tartu Tallinn. 2. Eesti Loodus 12/2001 3. Kaljuste, 1998. Kaitseala kaitsekorralduskava koostamise juhised. 4. Eesti kaitsealad geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink, toim. A. Raukas, T. Kaasik. Teaduste Akateemia Kirjastus, Tallinn. 5. Helve Remmel, 1978. "Vooremaa", Tallinn. 6. EESTI LOODUSKAITSE, koostanud K. Sepp, toim. H. Jüssi, Väljaandja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, kirjastus HUMA, Tallinn, 1996. INTERNETIALLIKAD: www.otepaaloodus.ee www.endlakaitseala.ee/ www.loodus.ee/nigula www.viidumae.ee www.haanjapark.ee/ www.korvemaamaastikukaitseala.ee www.hiiuloodus.ee/ www.riigiteataja.ee/ www.envir.ee/natura2000/ www.loodus.ee/ www.eelis.ic.envir.ee/ www.eas.ee www.pria.ee www.polvamaale.ee/ www.laiud.hiiuloodus.ee/ www.envir.ee/ www.korvemaaturism.ee/ www.rmk.ee/ www.matkarajad.maaturism.ee/ www.idee
liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad isendid eemal. 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad. 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus, suu- ja sõrataud, marutaud. 24 9. Fotojaht eluslooduse pildistamine ja seeläbi rahvale tutvustamine Rein Maran, Fred Jüssi, Tiit Leito jt. 10. Loomaaiad mõned liigid on säilinud ainult loomaaedades. Loomade ja lindude kaitset propageerivad ka rahvusloomad ja -linnud. Rahvuslinnud Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg, Eestis suitsupääsuke jne. Kalade kaitse: Seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st.
Gladkov, N. A. jt. Loomade elu, 6. kd. Tallinn: Valgus 1980 Hayman, P., Hume, R. Linnusõbra taskuraamat. Tallinn: Varrak 2004 Hussar, A., Krikmann, A., Sarv, I. Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat 1984 Ivask, M., Lilleleht, V. Kalakajaka (Larus canus) vanemlindude ja poegade vahelistest suhetest. Lin- dude käitumine. Tallinn: Valgus 1978 Jakobson, C. R. Lugemisraamat loodusest. Tallinn: Eesti Raamat 1981 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Jüssi, F. Eesti linde ja loomi. Tallinn: Kunst 1977 Kaidla, J. Valgete liblikate aeg. Tallinn: Eesti Raamat 1968 Kontkanen, H., Lõhmus, A., Nevalainen, T. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus 2004 Kumari, E. Kuidas vaadelda linde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963 Kumari, E. Lindude ränne. Tallinn: Valgus 1975 Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus 1982 Kumari, E. Eesti lindude välimääraja. Tallinn: Valgus 1984 Leibak, E., Lilleleht, V
lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad. Endla Reintam, 2008/2009 81 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus, suu- ja sõrataud, marutaud. Eestis on olnud suu- ja sõrataudi 8 puhangut, viimati oli 1982. a. Lõuna-Eestis. 9. Fotojaht eluslooduse pildistamine ja seeläbi rahvale tutvustamine Rein Maran, Fred Jüssi, Tiit Leito jt. 10. Loomaaiad mõned liigid on säilinud ainult loomaaedades. Kalade kaitse Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standartiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Paljud kalad elavad meres, kuid tulevad magedasse vette kudema, võttes ette pikki rännakuid. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed
annaabi.ee 
