Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Judaism (0)

1 Hindamata
Punktid
JUDAISM
Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon . Judaism on vanim tänapäevani püsinud ühte Jumalat kummardav religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Juudid usuvad, et Jumala ja juutide vahel on eriline suhe – leping. Menora on juutide sümbol nagu rist.Maailmas on 12,8 mln juuti, peaaegu 47% elab P-ameerikas, 34% iisrealis ning 14% Euroopas
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: 1. Toora (seadus) – kõige tähtsam osa, 2. Prohvetid – sisaldab ettekuulutusi ja 3.Kirjutised - laulud armastusest, vihast lootusest, võidurõõmust ja patukahtsusest. Juutide pühakiri tõotab,et Jumal saadab neile Messia. Ta sünnib Jumala poolt määratua ajal ja on targem kõikidest prohvetitest. Messias toob rahu, õigluse ja üksmeelt maailmale, sõjad ja vägivald lõppeb.
10 käsku:
  • Mina olen Issand , sina Jumal.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
  • Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida.
  • Sa ei tohi Issanda , oma Jumala nime nime asjata suhu võtta!
  • Sa pead pühitsema sabatit ! 6 päeva tee tööd ja toimeta kõik oma talitused, aga 7. Päev on Issanda, sinu jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust .
  • Sa pead austama oma isa ja ema!
  • Sa ei tohi tappa!
  • Sa ei tohi abielu rikkuda!
  • Sa ei tohi varastada!
  • Sa ei tohi valet tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana !
  • Sa ei tohi himustada oma ligimese naist ega midagi, mis on su ligimese päralt on!
    Juut on kohustatud sünnist surmani järgima jumala seadusi. Need puututavad nii argipäeva kui ka elu tähtsündmusi. NT. sündides lõigatakse poisslapsed ümber. 13. Aastaselt peetaks juudi poisse juba täisealiseks meheks – saavad osaleda palvustel. Abielu ja laste kasvatamine on juudi elus väga tähtsad. Paljudes juudi kogukondades on senini oma osa täita kosjasobitajal ning vallalisust ei sallita.
    Juudid kasutavad kuukalendrit, kus iga mõne aasta tagant lisatakse 1 kuu, käia kaasas päikesekalendriga.Praegu on juutidel aasta 5770, sest nad loevad aastaid alate maailma loomisest. Juudite kalendris on hulganisti paastupühasid. Juutidel on toitumisseadused , mida tohib süüa, mis on keelatud. Nad ei tohi süüa : sea-, jänese-, küüliku-, kaameli- ja mägraliha. Kaladest tohib süüa neid, mille on soomused ja uimed, karploomad on keelatud. Juutidel on kindlad reeglid, kuidas tuleb looma tappa. Liha ja piimatooteid ei tohi koos süüa, need ei või isegi kokku puutuda, nii kasutatakse toidu valmistamisel piima ja liha jaoks eraldi nõusid. Seetõttu ei saa nad ka väljas söömas käia va. spetsiaalsed restoranid.
    Juudi rahas on pidanud üle elama mitu pagendusperioodi. Esimene suur pagendamine kodumaalt leidis aset 6. Saj eKr, kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ning küüditasid juute Babülooniasse. Tänu pagendamistele ongi juudid sunnitud väljarändama oma kodumaalt. 19. Saj algul elas enamik juute Euroopas kuid 19 ja 20 saj toimus juutide massiline liikumine ühelt maalt teisele. Euroopast > Ameerika , Lõuna – Aafrika, Austraaliasse ja Uus – Meremaale .
    HOLOCAUST
    Varsti pärast seda kui võimule tuli 1933. Aastal Hitler ja natsid kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning rahvuse märkimiseks pidid nad kandama kollaseid 6nurki.1940 aastal hakati rajama juutidele surma- ehk koonduslaagreid. Ajavahemikus 1940 – 1945 tapsid natsid 6 miljonit juuti ehk üle kolmandiku kogu maailma juutidest, nad tapeti või surid koonduslaagrides nälga ja haigustesse . Seda perioodi tuntakse holocaustina, mis tähendab põletusohvrit kreekakeeles. Pärast sõda olid sadu tuhandeid juute ümber asustaud ning palju otsisid uut elu Iisraeli riigis, mis asutati 1948aastal. II maailmasõja aegset tragöödiat meenutavad juudid oma palvetes ja mälestuspäeval.Juudid on mures oma riigi püsimise pärast, sest läbi ajaloo on ähvardanud oht naabrite poolt.
  • Judaism #1 Judaism #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anxyke Õppematerjali autor
    Tutvustus

    Sarnased õppematerjalid

    Judaism ja juudid
    10
    odt

    Judaism ja juudid

    Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr.

    Kultuurilugu
    Judaism ja juudid
    10
    odt

    Judaism ja juudid

    Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi

    Kultuurilugu
    JUDAISMI MÕJU TOITUMISKULTUURILE
    12
    docx

    JUDAISMI MÕJU TOITUMISKULTUURILE

    Breuilly, J O`Brien ja M.Palmer). Samuti kasutasin Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud raamatut ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin judaismi üldisemalt, tutvustades toitumistavade kõrval ka judaismi ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui

    Kultuurilugu
    Judaism
    6
    doc

    Judaism

    JUDAISM juudi rahvaste usk *Etniline usund -emaliin, ema roll traditsioonide edam andmises on väga oluline. Ema on kindel kui aga isa ei pruugi olla nii kindel Ema peab olema sellest rahvusest ja siis on ka lapsed selle rahvuse esindajad. Ema on alati judaismis patrioot. -Iisraeli usund, varasem judaïsmi vorm on muistne iisraeli usund, mis on kujunenud tänapäeva judaismiks. -Heebrea hõimud, heebrea hõimudest on see rahvas välja kasvanud. *Esiisa Aabrahami, mees kellega jumal sõlmis lepingu.Tal oli poeg nimega Iisak.Aabraham oli justkui muster usklik, kes oli valmis oma poega ohverdama. Omakorda Iisakul oli poeg Jaakob, kes abiellus Raheliga ja sai temaga 12 poega, kellest areneski iisraeli rahvas. *Iisraeli rahvas - 12 suguharu - Kuningas Taavet umb 1000 ema. Nö ideaalne valitseja. Sellega seostub kuldajastu, kus riik oli üks. Tal on suu

    Üldine usundilugu
    Usundilugu - Judaism
    5
    doc

    Usundilugu - Judaism

    traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rabi (ususeaduse tundjad, tõlgendajad). Judaism on noorem kui kristlus? EI! Juudi traditsiooni juures on olulised sümbolid. Kõige tuntavamad Menora (seitsmejalaline küünlajalg. Kõige vanem sümbol. Iisraeli riigivapil) Taaveti täht, Taaveti kilp (sai alates keskajaks märgiks). Miks kuusnurk? Muistne maagiline sümbol. Kaks kolmnurka on põimunud (mees-ja naissümbol). Miks Taaveti kilp? Kuningal oli selle kujuline kilp. Traditsiooni puhul ei ole oluline õpetuslik külg, vaid rituaalid. Inimene võib uskuda kõike, mida uskuma peaks

    Üldine usundilugu
    Usundiloo konspekt ja mõisted
    22
    docx

    Usundiloo konspekt ja mõisted

    Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kogukonna toimimise (peab

    Religioon
    Usundiloo mõisted 10-klassile
    10
    doc

    Usundiloo mõisted 10. klassile

    Jeruusalemma tempel. Seda viisid läbi preestrid, kes olid leviidide suguharust. Juutide pühakirja nimetatakse Tanach'iks. Toora on juutide Tanach'ist 5 esimest raamatut ­ käsuraamat. Veel on Nebiim, mis on prohvetiraamatud ning Ketubiim, mis on kirjad heebrea keeles. Tanach on kirjutatud põhiliselt heebrea keeles ja jumalateenistustel loetakse seda siiani ette just heebrea keeles. Tooras on 613 käsku-keeldu, mida vagad juudid järgivad ­ need puudutavad väga erinevaid eluvaldkondi. Judaism on tigimusteta monoteism, ehk jumal on ainuke jumal ja jumala nime ei tohi niisama nimetada. Selle pärast JHWH'e asemel öeldakse ADONAI (Issand). Jumal on maailma looja, ta on kõikvõimas. Islam Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. Kõige tähtsamaks jumalaks on taevajumal ehk Allah. Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed, kes aastal 610 saab jumalalt ilmutuse, kus jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Usukeskus on Mekas asuv Kaaba tembel

    Usundiõpetus
    Usud ja Toidukultuur
    36
    odp

    Usud ja Toidukultuur

    Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga.

    Kultuurilugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun