Juudid (1)

NARVA EESTI GÜMAASIUM
Essee
„Juudi tänapäeva elu“
Õpetaja: Villu Jürjo
Õpilane: Silver Peuša
NARVA 2009
Juut tänapäeval
Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon . Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust.
Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut .
Kui juut ei täida enam judaistlikke kombeid, peetakse teda siiski juudiks. Kui juut ei usu enam jumalat ning muutub ateistiks, loetakse teda siiski juutide kogukonna liikmeks, kui aga juut pöördub mõnda teise usku (nt. Kristlus ), siis teda ei peeta enam juudiks, siiski on ta juudi Seaduse järgi juutide rahvusest pärit.
Juutide püha raamatud on: Toora , Talmud, Tanakh, Mišna, Zogar.
Juudid palvetavad kolm korda päevas ning seda tehakse üldjuhul sünagoogis (juutide püha ehitis). Juudid ei palveta kellaaegade järgi vaid päikese asukoha järgi taevavõlvil, seega need ajad nihkuvad tihti. Juudi kalendris on üles märgitud näiteks see, millal tuleks hakkama saada hommikupalvusega. Sellised kindlakspandud aegasid on kolm – hommiku-, pärastlõuna- ja õhtupalvus. Praktikas, viimased kaks ühendatakse, sellepärast, et tänapäeval on raske keset päeva minna sünagoogi (nt. töölt) ning seal oma palvus ära lugeda. Täiesti enesestmõistetav on palvetada enne sööki ja peale sööki, see palvus on silmapaistvalt mahukas. Kunagi oli kasutusel veel öine palvus, mida tänapäevastest palveraamatuist enam ei leia. Juut palvetab kindlas suunas, Püha Maa e. Jeruusalemma poole. Samuti on kindlaks määratud ka palvetamise asend, mis on kord seistes, kord istudes , olenevalt palvesalmist. Mõnikord palvetatakse kõva häälega, mõnikord vaikselt , üldjuhul lauldes.
Juudi vanemad vastutavad Toora Rahva eksisteerimise eest, just nemad räägivad ja kannavad edasi juutide traditsioone enda lastele. Vanemad koos õpetajatega, peavad käituma Toora ideaalide järgi, nemad peavad olema eeskujuks enda latele ning peavad hoolikalt järgima Toora õpetust. Selleks, et osata õpetada oma lapsi, peavad vanemad nende mõtetesse süvendama Toora maailmavaadet ning juhtima tähelepanu Toora väärtustele. Peab oskama olla hea vanem ning valdama teatud oskusi. Kuigi on teada, et ideaali ei ole ega tule, siiski peavad vanemad püüdlema, et oma lapsest see ideaal teha, vaatamata sellele, et see tegelikusses kunagi ei õnnestu. Armastus on veelgi tähtsam kui distsipliin , sest just sellel tundel areneb võim. Kuid vähe on armastust ainult tunda, nad peavad seda väljendama hoolitsedes lapse eest ning rääkides temaga. Toetada teda igas olukorras, mis ka ei juhtuks. Kui juut istutab puu, siis on vähe sellest, et ta hoolitseb tema eest, puule on vajalikud hoogsad vihmad , mida saadab ainult Jumal. Vanemad peavad seega alati pöörduma Jumala poole, et too õnnistaks nende lapsi.
Juutide jaoks on väga tähtis haridus . Nad on hoolikalt enda ja oma laste harimist arendanud mäletamata aegadest saadik. On tahe ja iidne praktikas end õigustanud tava; oli vajadus teada ja mõista, mis ümberringi toimub. Ja oli vajadus evida vahendeid valikutegemiseks õige ja vale, hea ja halva vahel. Kui rääkida juudi haridusest, siis siin on väga tähtis sõna usul . Vastupidi üldlevinud stereotüübile, et usuharidus tegeleb dogmade päheajamisega, juudi usuharidus seda üldjuhul ei tee. Juudi hariduse põhituum on diskussioon eetika ja inimese käitumise-toimimise teemadel . Segavate stereotüüpide vältimiseks pangem juudiusu sisu siinkohal paika üheainsa lausega – eetiline ainujumalausk, kus jumala heakskiitu on võimalik ära teenida üksnes kaasinimese väärika ja ausa kohtlemisega.
Juudi peres on mees ja naine üldjuhul võrdsed. Kuigi juutide seas räägitakse vähe naise ja mehe võrdsusest, siiski on Tooras mainitud ka seda peatükki. Naine allub ise mehele, andes talle selle, mida ta soovib, sellepärast, et nii on tavaks saanud, meest võrreldakse justkui puu tüvega ning naine on allikas, mis annab talle igavest jõudu ja jaksu teha seda, mida ta peab tegema. Mees peab hoolitsema perekonna eest ja toetama seda, naine omakorda teeb sama, aga natuke teisel viisil. Mees on juudi kultuuris „avatum“ pool ning naine selle vastand , „saladuslikum“ pool.
Raha osa juutide elus on praegu väiksem kui näiteks varasel keskajal. Tollal pidi tagakiusatud ja maata juudil olema kogu maine vara kaasaskantav, ja mis sobib selleks paremini kui raha. Samuti oli raha kasutamine sissetulekuallikas, elukutse , mida sai igale poole kaasa võtta. Juutlus oli tol ajal ainus usk, millel lubati raha abil raha teha, st juudid olid liigkasuvõtjad ning selle tõttu ka keskaegse Euroopa rikkaimad inimesed. Tänapäeval on kujunenud stereotüüp, et kui inimene on juut, siis on ta kindlapeale suli, varas, pettur, kuid see ei ole kaugeltki nii, juudid on nende sajandite vältel muutunud, kuid inimestel säilib väike ebausk nende suhtes.
Tahaks öelda paar sõna juutide rahvusköögist, mis on väga omapärane võrreldes teiste rahvastega. Nimelt eelistavad juudid toitu, mis on valmistatud erilisel viisil, näiteks söövad ainult selle looma liha, kes suri loomulikul viisil, või kes ei tundnud valu hukkamisel. See on nagu eraldi kunstiliik , mille nimi on „košer“, eriline toidu valmistamise viis ning toidu valimise viis.
Juutide naiste mood või riietuse „ eeskiri “ näeb välja selline: naisel peavad olema püksid või kleit sellist pikkust, et ta vähemalt kataks ära põlved. Samuti peavad olema kaetud küünanukid. Kui naine ei järgi neid reegleid, siis ta rikub juutide moraalinorme. Mees ei tohi palvetada siis, kui ta näeb naist, kes ei ole riietatud korralikult, sest Toora õpetuse järgi, tekitab see mehes siivutuid ja valesid mõtteid. Naistel on keelatud flirtimine meestega ning liiga intiimne käitumine.
Juutide pühad algavad alati eelneval õhtul, tavaliselt tund aega enne päikeseloojangut. Enamus kauplusi, toidukohti ja vaatamisväärsusi on nii pühade ajal kui ka sabati ajal (reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni) kinni, samuti ei saa sel ajal sageli hotelli sisse registreerida ja mitmeid muid toimetusi teha. On mitmeid tähtpäevi, mil juutidel on kombeks olla pereringis ja sel ajal pole ka välismaalasel viisakas lärmata, valjusti muusikat kuulata jne.
Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 "ühikuks", millest igaühes on 76 " momenti ".
Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega. Näiteks jom alef (päev "a" ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse ".
Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal.
Juudi tähtsamad pühad
ROSH HA SHANA - UUS AASTA
JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV
SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA
SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST
HANNUKA - Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris.
TU BISHVAT - PUUDE PÜHA
PURIM - VABANEMISE PÜHA
PAASAPÜHA - Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast.
HOLOKAUSTI PÄEV
MÄLESTUSPÄEV
ISESEISVUSPÄEV
LAG BA-OMER
NÄDALATEPÜHA
Muidugi ei taha keegi meelde tuletada, seda mis toimus juutidega II MS ajal, süütute inimeste tapmine tohutul hulgal, väga ränk genotsiid juutide vastu mitmetes Euroopa riikides (Poolas, Saksamaal, Itaalias jne)
Kastutatud:
11.kl õpik „Maailma religioonid“
http://en.wikipedia.org/wiki/Jew
http://en.wikipedia.org/wiki/Judais m
http://et.wikipedia.org/wiki/Juudid
http://www.jkool.tln.edu.ee/JKOOL/index.php?option=com_content&task=view&id=3&Itemid=25&lang=et
http://www.eestikirik.ee/node/6560
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%95%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%B8
http://toldot.ru/