lagunevad looduses kergesti, seega on biotõrje ökoloogilinerisk tunduvalt väiksem kui näiteks keemilise tõrje puhul. Bioregulatsiooni mõju kestab kauem. Biotõrje rakendused Seene tõrje seenega: Näiteks juurepess, mis on parasvöötme okasmetsades üks peamisi kahjustajaid. Tekitab kuuskedel ja ka mändidel südamemädanikku. Levib eostega värskelt raiutud kändudel ning juurekontaktide kaudu levib mütseel lähedal kasvavatele puudele. Juurepessu vastu on biotõrje vahend, mis sisaldab surnud puitu lagundava seene- suure koibiku eeoseid. See preparaat nakatab ja lagundab kännupuitu ning seetõttu takistab juurepessu levimise juurtesse. Biotõrje rakendused Feromoon tõrje: Näiteks kahjurputukate meelitamine feromoon- püünisesse. Feromoonid on hormoonisarnased ained, nagu lõhnaained, mis mõjuvad kindlat liiki isaliblikatele. Feromoonpüünis on nagu väike majake, mille põhi on
Näiteks kännupess tekitab pruunmädanikku, mis on ikka ühesugune, olgu peremeespuuks kuusk, mänd, kask, lepp. Mädanikutüüp on seeneperekonnale iseloomulik tunnus: igas torikseente perekonnas on kas ainult valge- või pruunmädanikku tekitavad liigid. Metsa- ja pargipuude kõdunemisprobleemid Juurepessud on meie kõige ohtlikumad metsapuude mädandajad. Kuuse-juurepess põhjustab kuuskedel südamemädanikku peamiselt õhukese viljaka mullaga aladel kasvavates kuusikutes. Männi-juurepessu kahjustusalad laienevad üha aastakümnete jooksul. Nimest hoolimata ei nakata juurepessud vaid kuuske ja mändi: haigestunud kuusikutes võivad kuuse-juurepessuga nakatuda ka kõrvalpuuliigid mänd ja lehtpuud, ning männi-juurepess levib kergesti paljudele puu- ja põõsaliikidele ning isegi puhmastaimedele. Kui mets on juurepessust nakatunud, on seenest raske lahti saada. Loodusmetsades ei suuda tema seeneniidistik teiste seentega konkureerida ning taolist looduslikku tõrjemeetodit
Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber arvestada? 24.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega, boniteet. Põllumullad on väga viljakad 1-2 boniteet, tavaliselt 1a-1. Põllumuldadel suur juusepessuoht. 25.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess levib eostega peale raiet 2 nädala jooksul eriti hästi. Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330-1670tk/ha, kuna on juurepessuoht
Alusmets hõre, pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja. Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Puud võivad nakatuda 2 viisil: otseselt (suuremate tüve-ja juurevigastuste kaudu) ja kaudselt (eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi selle nakatub terve juurestik Mütseel ehk seeneniidistik. Enamus seeni üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku - mütseeli
asemel võib olla ka suhkrutööstusjääk melass, maltoos või vetikaekstrakt) ja kolm spl. Õunaäädikat. · Pritsida tuleb nii lehe ülemisi kui ka alumisi külgi · Töötlemist tuleb korrata peale tugevaid vihmasadusid või haigestumisohtlikel perioodidel · Lahuse mõju seisneb selles, et kompostileotisega pritsides jäävad selles olevad mikroorganismid taimedele haigustekitajatel puudub nüüd sinna juurdepääs ROTSTOPiga juurepessu vastu · Juurepess (Heterobasidion spp.) on Euroopa (sh Eesti) metsade kõige ohtlikum haigustekitaja. Kuuse- ja männimetsades on see põhiline juuremädanike põhjustaja, vähendades oluliselt puidutoodangu mahtu ja kvaliteeti. · Juurepessu saab piirata-reguleerida looduslähedasel viisil, kasutades biopreparaati ROTSTOP (stopp mädanikule!). · Tõrjeefekt põhineb kahe seene vahelisel olelusvõitlusel suur korbik kasvab juba nakatunud kändudes juurepessust üle ja
· Toiduainete tootmisel o Juustu tootmisel erinevad bakterid, selle tõttu erineva suurusega augud juustus · Toidu omaduste parandamine o Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu tootmisel, parandavad leiva ja õlle omadusi o Pintsehalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit o Köögiviljade hapendamine (kurk, kapsas) o Pärmitaigen- leib, sai, jne · Biotõrje o Kändude töötlemine kaitsmaks pasatiiseene juurepessu eest o Feromoonid- kahjurputukate meelitamine püünistesse putukate hormoonilaadsete lõhnaainete abil o Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu · Põllumajanduses o Silo valmistamisel o Mügarbakterid küntakse mulda · Reovee puhastamisel o See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimusteks saasteaineid Raku- ja emrütehnoloogia taimede meristeempaljundus · Vegetatiivse paljunemise viis
roiskumist.Avastas vaktsineerimise: kui süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigustekitajaid, siis see toob esile organismis kaitsemehhanismid. 5.Mis on biotõrje?Näited? Taimekahjurite hävitamine, nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiididega. Seen seene vastu: juuremädaniku vastu lastakse ROTSTOPi, mis sisaldab puidu valgemädaniku põhjustava surnud puitu lagundama e. Saprofoorse seene suure korbiku eoseid. Nakatades takistab seen juurepessu tungimist juurtesse. Feromoonid biotõrjes:kahjurputukad meelitatakse surmalõksu. Kasutatakse eriti aedades, metsanduses. Bakteritoksiin putukate vastu: Bt- toksiin, mis põhjustab sooleepiteeli lõhustumise ja põhjustab putuka surma.Erinevad alaliigid, kus üks tapab libilikatöövikuid, teine mardikaid, kolmas kahetiivalisi. Reovete puhastamine: kasutatakse biopuhasteid ehk aurutanke (suured raudbetoonmahutid), kus reovett õhustatakse, et aeroobsed bakterid paljuneksid paremini. 6
2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged.
kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess
Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik metsapatoloog. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud (Metsa majandamise eeskiri). 1) surnud puid; 2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid; 3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu;
14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. Põllumuldadel erineb metsamuldadest just pindmine horisont, mida on rohkesti haritud, väetatud ja ka lubjatud ning seetõttu ka põllumuldadel kasvavte puude juured on küllalt pindmises kihis e. madalamjuurelised.Põllumuldadel on metsamuldadest suurem just kergesti lahustuvate lämmastikühendite sisaldus, mis soodustavat ohtliku tüve- ja juuremädaniku tekitava seene juurepessu arenemist ja levikut mullas.Põllumuldade erinevuseks on veel väga suur umbrohtude seemnepank, kust võivad seemed puhkeseisundist tärgata ka hulk aega hiljem ja nende mõju vähendab alles liitunud puuvõrastik. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess on puittaimede juure- ja tüvemädaniku üks tuntumaid põhjustajaid.Tema viljakehad, mis asuvad metsavarise all kännu alaosas levitavad oma eoseid kogu
biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi. Biotõrjed: Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma.
biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi. Biotõrjed: Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma.
Mees, kes tõi nüüdismeditsiini ootamatu pöörde. Avastas penitsilliini, millest hakati tootma antibiootikume. Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Biotõrje rakendused on mitmekesised: *Seen seene vastu. Kuuse ja osalt männi juuremädanikud tekivad parasiitseentest. Nakatumine toimub värskelt raiutud kändude kaudu. Biotõrjevahendiga ROTSTOP on võimalik vähendada nakatumist juurepessu. See vahend sisaldab seent, mis takistab juurepessu tungimist kändu. *Feromoonid biotõrjes. Kahjurputukad meelitatakse feromoonpüünisesse. Feromoonid on putukate hormoonisarnased ained. *Baktertoksiin putukate vastu. Pinnases elava bakteri Bacillus thuringensis on kõige kasutatum mikroobne putukatõrevahend tänapäeval, sest ta on kahjutu teistele liikidele ja laguneb looduses kiiresti. Ta sünteesib spooride moodustamise käigus ühendi, mis putuka
aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. viljakehade tunnuseks on puitunud 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu viljakehad. Üheaastased viljakehad on ravitakse. Seened toituvad nematootidest. 4) lihakad ja vamjad. 2) viljakehad võivad olla biomass- mükoproteiinid e seenevalk. erineva kujuga: a) eenduvad -väljaulatuvad, 5)ensümaatiline aktiivsus- vist kasutatakse b) liibuvad e resubinaadsed 3)hümeniaalkiht ensüüme. Hüüfid eritavad keskkonda erineva kujuga: a) näivalt tasapinnaline, b) ensüüme, et toituda
inventeerimisandmetega kaetud majandatava erametsamaa osakaal Uuendusraie maht ja pindala 5,85 milj m3 ja 22 400 10,1 milj m3 ja 34 500 ha/a ha/a (SMI 2000-2008) (2011-2020) Erametsade uuendamise osakaal 20% 40% uuendusraiete mahus Valgustusraiete pindala 22 200 ha/a (STAT 2009) 32 400 ha/a Harvendusraiete pindala 14 200 ha/a (SMI 2007) 34 500 ha/a Juurepessu antagonistidega Puudub Kevad-suvised raiealad on töödeldud raiealade pindala töödeldud 9 Geenireservimetsade pindala Puudub 2876 ha Puhke- ja kaitsealade 1 450 000 1 600 000 külastuskordade arv aastas alade koormustaluvust ületamata
ühtlasele harvendamisele, s.t. viimastel raiejärkudel sarnaneb raie iseloom aegjärksele raiele. Raiet peaks tegema talvel, vigastataks vähem kasvavaid puid ja järelkasvu. Mõnikord on vajalik aasta enne uue häilu raiet sügisel teha maapinna ettevalmistust looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks. Häiludesse saab ka istutada teisi puuliike, et rikastada puistu koosseisu (võõrliigid), väärislehtpuud jne. Kuusikutes üldiselt ei sobi, tuleb kõne alla juhul, kui juurepessu või muu kahjustuse tõttu on puistus häil ja sellel on rohke looduslik uuendus, sel juhul laiendatakse häilu. Häilraiet võiks kasutada - kaitsemetsades, linnalähedastes metsades, kus tahame metsa järjepidevana hoida. 3. Veerraie Veerraie on kombineeritud raieviis ja selle eesmärgiks on uue metsapõlve väljakasvatamine vana metsa turbe all ja külgvarjus. Selle all mõeldakse väga kitsaste lankidena tehtud lageraieid, seepärast teda käsitletakse turberaiena. Maksimaalne langi
tormikartlikud. korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja Haiguste esinemine lubjarikkad mullad on on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu 02 pooleldi lagunenud kiht mitmesuguses varise kiirel lagunemisel, intensiivse bioloogilise kahjustuste tõenäosus palju suurem lagunemis- ja muundumisastmes olevate aineringe ja Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on humifikatsiooni tingimustes. omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud morfoloogiliselt ära tuntavad
taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil (10-30 cm). Esinevad õhukesed paepealsed (K’’) või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad (K’’ K’’’). Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III-IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Varjus leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk, võsaülane, lillakas. Ka selles kasvukohas toimub
Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kuslapuu, tuhkpuu. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein. Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 9.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb
o Elusad puud võivad kahjustuda kahel viisil Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu Kaudselt – eosed idanevad värskelt okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud P-vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm kahjustab kuuske, noori männitaimi
-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid. Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi. Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli. Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid
ensüümid tärklisest suhkru tootmisel. · Tekstiilitööstus · Amülaas tärklise lagundamiseks Toidu omaduste parandamiseks: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu tootmisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Köögiviljade hapendamine (kurk,kapsas) · Pärmitaigen leib,sai, jne BIOTÕRJE · Kändude töötlemine kaitsmaks parasiitseene juurepessu eest. · Fermoonid: kahjusputukate meelitamine püünistesse putukate hormonilaadsete lõhnaainete abil · Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu. Põllumajanduses: · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda Reoveepuhastamisel · See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimustes toitumiseks saasteaineid. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE in vitro Munarakkude saamine LOOMADEL:
Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600...700 tm/ha tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana V bon. puistu tagavaraga 50 tm/ha. Vastupidavus tuulele turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikkud. Haiguste esinemine lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Ka endistel põllumaadel kasvavad puistud, kus mullaviljakus on tunduvalt kõrgem ja mullad on tihedamad, on haigustele, eeskätt juuremädanikele vastuvõtlikumad. 19 Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi. Nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel
Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1.2 Nõmmemetsad- asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Peamisteks puude kasvu piiravateks
biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub. •Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid. Nõgiseen maisil Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses - vein ja leib; alkohoolset käärimist kutsuvad esile pärmseened; Penitsilliin. Aflatoksiinid. Kollane kerahallik
Puitu kasutatakse ehituses, vineeriks, postides ja mööblitööstuses ja paberitööstuses. Harilik kuusk tavaliselt 30m soodsates tingimustes ka 50-60 m kõrge. Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a. Juured on maapinnalähedased, seetõttu on kõige tormikartlikum puuliik. Õitseb mais, seemned valmivad oktoobris. Käbide värvus on violetne, helepruun, pikkus 10-13 cm. Kuused on tundliku juurepessu suhtes ja noores eas ka külmakartlikud. Eestis on kuusikuid 17.5% kogu puistust. Võib kasvada liivadest kuni turbamullani. Sageli kasvab teises rindes kuna on varjutaluv liik. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses. Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva. Harilik kadakas 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või
eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kuuse- ja männijuurepess: Eestis esineb nii kuuse- kui männi-juurepess. Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses: Pintselhalliku teatud liik on möödapääsmatu komponent sinise hallitusjuustu valmistamisel. Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja sojakastmete valmistamisel. Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente
Harilik kuusk Picea abies Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris, varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri
22 Anzelika Künnap Meemetsade tähtsus Euroopas hakkas kaduma 16. sajandil, kui Ameerikast hakati sisse vedama roosuhkrut. Eesti kaks viimast tarupedajat on looduskaitse all. Nad asuvad Võrumaal Antsla valla Kaika küla Mändiku talu lähedal. Vanade mändide tüveõõnsusi asustavad ka vapsikud jt. putukad. Haigused, kahjurputukad ja muud kahjustajad Juurepessu põhjustav männi-juurepess. 2.12Seenhaigused Kuuski massiliselt kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen kuuse-juurepess, on ka mändidel küllaltki levinud. Mändidel põhjustab seen männi-juurepess juuremädanikku. Seen võib kahjustada igas vanuses puid. Eriti vastuvõtlikud sellele haigusele on endistel põllumaadel kasvavad 2535-aastased puud. Haigus kahjustab puude juuri, põhjustades puude juurdekasvu vähenemist, puu kvaliteedi langust ja hukkumist. Nõrgestatud puude hulgas
enamik kuuseliike nulgudest paremini. Kuuskede kõige arvestatavamaks kahjustajaks on juurepess ning seda eriti kõrge viljakusega lubjarikastel muldadel. Eriti suur on nakatumisoht endistele põllumaadele istutatud taimedel. Puistutes ja parkides tunneb juurepessukahjustusega kuused ära pudelikaela kujuliselt paksenenud juurekaela järgi. Kui parkide inventeerimisel tuleb teha valikuid perspektiivsete ning väljaraiutavate puude osas, siis kuuluvad juurepessu kahjustusega kuused väljaraiumisele. Linnatingimusi taluvad serbia kuusk (Picea omorika) ning torkav kuusk (P.pungens), mis on tuntud ka nn. hõbekuusena, kuid mis üldjuhul (vähemalt liik; aga esineb ka sorte!) ei kuulu tänapäeva trendipuude hulka. Seega sobivad kuused, nagu ka nulud eelkõige pargi- või parkmetsapuudeks kas grupiti või üksikult (olenevalt liigist). Harilik kuusk (P. abies) on tänuväärt liik ka kõrgemaks hekiks ja elavmüüriks, istutades neid 1-realiselt 0,8...1m
100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600-700 m3/ha tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana V bon. puistu tagavaraga 30 m3/ha. Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Ka endistel põllumaadel kasvavad puistud, kus mullaviljakus on tunduvalt kõrgem ja mullad on tihedamad, on haigustele, eeskätt juuremädanikele vastuvõtlikumad. Mullastik mõjutab ka puidu mehaanilisi omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel (see on seotud aastarõngaste
Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess spp. (Heterobasidion) üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2
rakendatavad abinõud. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mulla viljakusest. Eestis üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes on h. tamm. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus – sõltuvad väga suurel määral mullast. Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja möödudes uued omadused.
Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg siberi nulu järel teine levinuim nululiik, kasvades meil isegi suuremaks kui kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb. Ei konkureeri kodumaiste puuliikidega kasvukiiruses. Kannab hästi käbi ja annab looduslikku uuendust. Sordid: 'Hudsonia', 'nana', 'Piccolo'. 3. Euroopa ja hallnulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.). Alba; albus valge, silmas peetud valgeid laike tüvekoorel. Kodumaal 30..
kõrgemal kui 1 m.. Veereziim: suure aktiivveemahutavuse tõttu on mullad niiskusastmelt värsked, veepuudus võib ilmneda alles pärast kauakestvat põuda lähtekivimi suure rähasisalduse puhul; Põhjavesi sügavamal kui 2 m. Puurinne: domineerivad kuusikud, vähem on männikuid, kaasikuid, harva haavikud ja hall- lepikud. Boniteet I II. Kuusikute kõrget tootlikkust vähendab tihti esinev juurepessu kahjustus. Põõsarinne: pihlakas, sarapuu (D), kuslapuu, paakspuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Puhmarinnet: ei ole. Rohurinne: jänesekapsas, maasikas, sinilill (K), lillakas, lakkleht, võsaülane, jänesesalat, külmamailane, karvane piiphein, ussilakk, mets-kurereha, verev kurereha, angerpist, 31
annaabi.ee 
