Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtp...
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega 14 kuni 15 päeva, halvema ilma korral kauem. Koorunud pojad on väga näljased ja peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja. Lõunasse lendavad suitsupääsukesed septembri ...
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus
vastus-vormis ajakirjandus zanr, kasut. Laialdaselt) reportaaz(jutustab vahetult siin ja praegu)Stiil-vabam, loogiline ja täpne sõnastus.kontrollitud info/faktid, üheselt arusaadav Lüürilised tekstid- luuletus, haiku, ballaad, sonett, ood, hümn Iseloom- keskenduvad emotsioonide edasiandmisel; kirjeldavas värsivormis; kirjutatud seotud kõnes; oluliseim tunnus RÜTM; kompositsioon puudub Draamatekstid-komöödia, tragöödia, draama Iseloom- Kirjutatud dialoogina, jutustavas vormis, esikohal tegevus, tegevus toimub olevikus. Klassikaline kompositsioon-ekspositsioon, sõlmitus,arendus, kulminatsioon,pööre,lõpplahendusIlukirj. Tekstide stiili iseloom.-tekst vaba ülesehitusega, kasutatakse kirjakeelt, kõnekeelt, slängi, murret
bus. AJAMÄÄRUSED Today --> that day Tomorrow --> the next day Yesterday ---> the day before Last week/month/... --> the week/month/... before Next week/month/... --> the next week/month/... This week/month/... --> that week/month/... This --> that These --> those Now --> then Ago --> before REPORTED QUESTIONS Kaudses küsimuses jutustava lause sõnajärg Ajavormid muutuvad samamoodi nagu jutustavas lauses He asked me ,,Whose book is it?" He asked me whose book it was. Lisa asked Tom ,,Do you like ice cream" Lisa asked Tom if he liked ice cream. Mia asked her ,,What are you doing?"
arendada ilus ja isikupärane käekiri. Lapsed alustasid väikeste iseseisvate kirjelduste kirjutamist oma päevast, nii et läbi aasta on koostatud päevaraamatut. Kesksel kohal on siin kirjutamisrõõm. Keeleline mahlakus on olulisem, kui õigekiri. Aga ka õigekirjale pöörasime tähelepanu. Tegelesime sõnaliikidega nimisõnad,tegusõnad ja omadussõnad. Harjutasime usinasti ka lugemist. Lugesime R.Rohu raamatut"Jutte loomadest". Õppisime selgeks uusi rütmisalme ja luuletusi. Jutustavas osas kuulsid lapsed jutteVanast Testamendist ja lugusid vana aja töödest ning elust-olust. II epohhi põhiteemaks oli selgeks õppida ja esitada jõulunäidend, milles oli ühendatud muusika, laulud ning tekstid. Sellest sündis paljude õpetajate, õpilaste ja ka lastevanemate koostöös etendus, mis oli toredaks elamuseks kõigile vaatajatele ning pälvis kiidusõnu. Vormijoonistamine. Jutustamisainestiku joonistamine nõuab üha enam ruumi- ja proportsioonitaju.
Present Tenses - Kehtivad ajavormid Sõnade järjekord jutustavas lauses inglise keelse on alati ühesugune : Alus(Kes?Mis?), Öeldis (Mida teeb?), Sihitis(mida?keda?), kohamäärus ( Kus? ), Ajamäärus ( Millal? ), Viisimäärus ( Kuidas ? ). Küsilause järjekord: Abiteg , tegija , põhiteg . Jaatav lause: Yes , Tegija , abiteg. Eitav lause: No, tegija, abiteg. Present Simple: Abiteg: Do/Does. Jutustav lause : Nt . I never gome to school late . Jaatav lause: nt. Yes she does/ Yes I do . Eitav lause: nt . No, he doesn't/ No, i don't .
Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata. Jutustavas tunnis kõik jutustavad, õpetaja ainult vajutab nupule ja kuulab, keda kuulata tahab. Kirjutamise asemel loevad õpilased vastused magnetofonilindile või annavad edasi raadiosaatja abil. Vene keelt õpitakse magnetofonidelt või unemeetodite abil. Keemias ja füüsikas korraldatakse ekskursioone teistele planeetidele. Kodus on emal õppeainete kontrollimiseks nupp, ta vajutab vastava õppeaine nupule ja saab teada, kuidas seda ainet omandatud.
sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron (1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841).
NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE TEOS EEPIKA PÕHINEB RAHVALIKEL KANGELASLUGUDEL EEPOS OMADUSSÕNAD MIS TÕSTAVAD ESILE MIDAGI OLULIST EPITEET RAHVALUULE FOLKLOOR MITME SÕNALINE KINDLA ÜLESEHITUSE JA TÄHENDUSEGA FRASEOLOGISM TERVIK -VÄLJEND ERINEVA TÄHENDUSEGA SÕNAD
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.
ekspostsioon- 12. rispositsioon- 13. konflikt- 14. intriig- 15. kulminatsioon-on haripunkt, kõrgpunkt; pinge haripunkt süzee arengus, konflikti kõrgpunkt. Tavaliselt esineb teoses üks kulminatsioon, kuid on teoseid, kus tegevuse pinge ei tõuse pidevalt, vaid laineliselt. Sellistes teostes võib esineda ka enam kulminatsioone. 16. peripeelia- 17. konklusioon-õpplahendus, konflikti(de) lahendus, sündmustiku lõpp-punkt traditsioonilises näidendis ja jutustavas proosas. Tragöödia lõppeb katastroofiga, komöödia lõpp on õnnelik või lepitav. Avatud vormiga näidendil ei tarvitse olla selget sisulist lahendust. Kui lõpplahendus esineb teritatud, üllatusefekti pakkuval kujul, nimetatakse seda puändiks (nt novellis, anekdoodis, epigrammis). 18. repliik- 19. dialoog-kahe- või enam kõne 20. monoloog-ühe inimese kõne 21. remark- 22
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.
hiljem peetud 5.-4. saj. eKr elanud kuulsat arsti Hippokratest. Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.
Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.
valge sapi vahekord organismis. Nende tasakaal tagavat hea tervise, haigestumine aga tähendab ühe domineerimist teiste arvel. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus - nn Hipprokatese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteaduseid. Süstematiseeriti kangelaslugusid ja jäeti neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles tähendas see algselt uurimist, järelepärimist)
Vene kirjanikest on õudusjutte kirjutanud Nikolai Gogol, eesti autoritest Veiko Belials ja Urmas Alas. Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus Eesmärk on käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis Aluse pani Jules Verne Johann Wolfgang Goethe, Mery Shelley Utoopia Selline teos, mis räägib sellisest kohast ja korrast, mida pole olemas. Thomas More, Platon Eestis: Karl Ristikivi Eepika Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Jaotub zanriteks: eepos, romaan (suurvormid); jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt (väikevormid) Kirjutatud värssidest ja selles luuakse maailmast terviklik pilt. Romaanis kasutatakse proosavormi ja kujutatakse tegelasi nendr kongreetses ümbruses kindlas ajas ja ruumis. Novell erineb romaanist lühiduse ja keskendatuse poolest
Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Folkoor- rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend.
mille ühel küljel on kadunu bareljeef ja teisel -- ennustuslik luuletus ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Järgmisel aastal asetati koolinoorsoo poolt Tartus Hetseli tänaval asetsevale majale, kus Liiv elas a. 1892, marmortahvel sellekohase pealkirjaga. (Juhan Liivi elu, 2013) Pilt 2. J.Liivi mälestussammas Alatskivi kalmistul. (Juhan Liivi elu, 2013) 6 2. Looming Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe Virulane toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis ning Oleviku toimetuses Tartus. 1892. aastast (28 aastat) oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse ,,Vari'' autor
kõrval veel nende mõtteid. Mina romaanis saab lugeja teada kõikidest sündmustest minategelase vaate punktist ja see tekitab mulje, et jutustatav on autori enesega juhtunud. On romaane, kus minategelane ei ole peategelane( Keisri hull). Abstraktse jutustamis vormi puhul jutustab autor oma kangelastest kolmandas isikus. (Kõike teadev jutustaja või osaline või täielik minek tegelase vaatepunktile) Vaatepunkti küsimus on oluline igas jutustavas ehk eepilises teoses, eriti aga suurtes romaanides kus on mitu keskset tegelast ja mitu paralleelset tegevusliini. Romaanide erinevad temaatiliselt, mahult, sündmuste draamatilisuse astmelt, kompositsiooni printsiibilt, jutustamise viisilt, autori seisukoha edastamise viisilt jne. 90% eepikast on romaanid. Aga oma olemusest on ta üks eepika zanr. Romaanide mitmekesisuses domineerivad tendentsid. Romaani mõõdupuuks on eelkõige elu kujutamise iseloom, mitte sündmuste
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada
Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. 3 JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu" Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja kujunemist. Villu kaotab mõisniku määratud peksunuhtluse tõttu mõistuse. Villu kasvukodu,
urni keisri tuhastatud säilmetega. Antiikajal avanes ümbritsevatest hoonetest hea vaade samba 29,78 meetri kõrgusele tüvisele, mida katab 200 meetri pikkune spiraalina tõusev friis. See kirjeldab kroonikana kahe daak laste vastu peetud sõja tähtsamaid sündmusi, mida on kujutatud koos võidujumalanna figuuriga. Paistab, et friis tõlgib piltide keelde Traianuse enda käsitlust sõjakäikude kohta teoses ,,Commentarii". Erinevad stseenid lähevad rooma ajaloolaste jutustavas maneeris sujuvalt üksteiseks üle ning neid eraldavad vaid mõnes kohas arhitektuurilised elemendid. Ehkki reljeefid on väga madalad, on erinevad taustaosad peenelt gradeeritud, nii et kõige kaugemal tagaplaanil asetsevad elemendid on vaid kergelt sisse lõigatud, nagu oleks need joonistused. Nii stseene kui figuure on kujutatud muljetavaldava tõepärasusega, kohati peegeldub sõjaõudus inimeste nägudel. Kuid detailirikkus ei tee Traianuse sambast mitte
kohta ning ta tahab teada, kellega täpselt tegu on. Selleks loeb ta lõigu läbi, saades vastuse oma küsimusele, aga ka omistades uut teemaga seonduvat materjali. Ühe peatüki põhjal ei saa teha üldistusi,kuid loetu ja nähtu jättis siiski positiivse emotsiooni. Lausete pikkus ei olnud häirivaks teguriks õppetüki sisu mõistmisel, need olid sisult lihtsad ja arusaadavad. Tekst oli esitatud mõnusas jutustavas. Meeldis üldine kujundus alapeatükkide jaotus, mõistekastike peatüki alguses, illustreeriva materjali rohkus. Kasutatud kirjandus 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. M. Kõiv, P. Raudkivi. Keskaeg II. Ajalooõpik 7
Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. 6. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. 7. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 8. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi 9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11
nõustus. Gregor tundis süümepiinu, ta läks oma tuppa. Ta polnud juba pikalt midagi söönud, aga ta tundus tungivalt, et peab lahkuma. Sell ööl ta ei maganud, ta oli samas asendis, kuni kell lõi kolm ta suust tuli viimast korda hingeõhku. Hommikul leidis koristaja ta laiba. Ta teatas sellest Gregori perele, kes küsisid kohe oma tööandjatelt puhkust. Nad olid ju selle ära teeninud. Nad lahkusid kolmekesi korterist ja läksid mereäärde puhkama. Teos on kirjutatud jutustavas vormis, kõrvaltvaatajana. Kirjeldatud on peamiselt Gregori tundeid ja tegevusi. Näiteks meeldis talle kuulata Grete ilusat viiulimängu. Teose peategelane sarnaned väga tema endaga. Kafkale meeldis kirjutada pikki lauseid. Ta on kasutanud palju sümboleid, nagu näiteks: putukas, mis üldiselt sümboliseerib kahjureid, keda me enda ümber ei taha. Mööbli ära viimine, tundus olevat märk lootuse kaotamisest, et Gregor veel inimeseks võib muutuda
ajalugu, loodusteaduses jne.) õpetab ta kahe kuni viie nädala pikkuste tsüklitena. See võimaldab põhjalikku ja järjekindlat süvenemist käsitletavasse teemasse. Tsükli lõppedes algab järgmise aine tsükkel jne., kuni jõutakse esimese aine juurde tagasi. Pärast sama aine eelmise tsükli lühiülevaadet jätkatakse uue temaatilise tervikuga. Põhiainega tegeldakse igal hommikul kaks esimest tundi. Õpetaja valmistab õppematerjali tsükli jaoks ette elamuslikult jutustavas vormis. Aineõpikuid ei kasutata. Neid asendava vihikud, kuhu kantakse kõige olulisem materjal, algklassides õpetaja abil, vanemates klassides iseseisvalt konspekteerides. Tekste elavdavad värvikad joonistused. Klassiõpetaja õpib kaheksa aasta jooksul oma õpilasi hästi tundma. Ta arvestab õppematerjali valikul klassi üldist arengut, järjestab sobivad tsüklid ja ühtlustab õppeained. Selleks, et sotsiaalne areng toimuks loomulikult ja õigesti, ei soosita waldorf-
Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu", Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja kujunemist. Villu kaotab mõisniku määratud peksunuhtluse tõttu mõistuse.
I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. Tormis on kirjutanud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed: ,,Kalevala" tekstidele loodud ,,Kullervo sõnum" (1994), ,,Tormise mere loits" (1996) ja ,,Sampo tagumine" (1997). Ristisõdade ajast jutustavas ballaadis ,,Piiskop ja pagan" (1992/1995, teksti seadnud Sakari Puurunen) solistidele ja meeskoorile kõlab rahvalaulu kõrval ka gregooriuse laul. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja ,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused. 6 Võttes kokku oma elutöö, kasutas Tormis 1999
9. Autori keel ja lauseehitus. Autoril olid vahepeal üpriski pikad laused, kuid lausete ülesehitus oli loogiline ja arusaadav. Autor kasutas kergeid sõnu, mis tegid lugemise kergeks ja ladusaks. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud? Kirjeldused olid piisavad, sai kõik vajaliku informatsiooni kätte. Kirjeldati põhiliselt tegevust. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm. Lugu oli jutustavas vormis koos paljudele kirjeldustega, kõrvaltvaataja vormis. Dialoogi esines perekonna liikmete ja nende külaliste vahel, paar korda ka peategelasega. 12. Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited. Üheks sümboliks võis olla, kuidas ta toast mööblit minema viidi, mida ta tegelikult tahtsi hoida oma toas. See näitas, kuidas Gregor kaotas enda tähtsuse selles perekonna ning ka märk sellest, kuidas ta oma identiteeti hakkas kaotama
.......................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, õigemini oli ta prantsuse tähtsaim romantik. Romantism on kirjanduse vool, mis tekkis Saksamaal 18. sajandil. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Esiplaanil oli lüürika - ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline alge. Romantikud taaselustasid keskaegsete rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkuse, fantastika; nende elukäsitlus oli sügavalt usklik. Elu oli püha, samuti olid pühad vabadus ja armastus, mida pidi iga hinna eest kaitsma. Romantikute suurim avastus oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine.
teenritest mingis iseloomulikus tegevuses. 16. sajandist alates hakkasid kunstnikud maalima iseseisvaid perekonnaportreesid, nagu kuulus Holbeini kadunud maal sir Thomas More'ist koos perekonnaga, mida tuntakse ettevalmistavate joonistuste ja hilisemate koopiate järgi. Vajadus pildi huvitavuse, mitmekesisuse ja iseloomustamise järele julgustas grupiportreesid maalivaid kunstnikke sageli kujutama oma modelle mingisuguses jutustavas kontekstis. Vastandina üksikportreedele (ja isegi enamikule kaksikportreedest) kujutavad sellised portreed tihti modelle üksteisega seonduvas tegevuses, et viidata grupisisestel hierarhiatele, truudusekohustustele ja jagunemistele. Kusagil pole seda selgemini esile toodud kui 17. sajandi Põhja-Hollandis maalitud grupiportreedel. Hollandlased leiutasid ja arendasid välja suuremõõtmelise grupiportree, mis näitas gildi
1. Kirja- ja grammatikavead – teatud ametikohtade puhul, mis on seotud kirjaliku kliendisuhtlusega, võivad grammatikavead saatuslikuks saada. Ühtlasi oleme täheldanud, et kandidaadid on oma nime kirjutanud väikese tähega, mis võib samuti tekitada tööandjas kummastust ja kahtlusi. 2. Stiilivead CV-s – CV on ametlik dokument. Tuleb jälgida, et see ei oleks liialt familiaarne, kõnekeelne ega jutustavas stiilis. CV-l on kindel formaat ja omad reeglid. Kui soovid kindlasti stiilireeglitega kooskõlas olevat CV-d, saad selle endale luua CV-Online’i süsteemis, lihtsalt täites ära vajalikud väljad. 3. Eelnevate töökogemuste juures on välja toodud vaid ametinimetus – tihtilugu aga ei ütle ametinimetus kohe ära, mis võisid olla inimese tööülesanded sel ametikohal. Üldjuhul soovib tööandja saada võimalikult head ülevaadet
sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad.
märkamatuks mudelis ● Isegi modemise keele tundjale võib olla raske kätte saada ärinõudeid mudeli põhjal - SOLUTION - Sõnaline modemine To be continued (L).... 11. Sõnaline modelleerimine Eelnevalt mainitud probleemide lahenduseks on sõnaline modelleerimine. Kui modelleerimise keel ja see mida räägime saavad armulapse, on tulemuseks sõnaline modelleerimine. Point on selles, et UML mudelile lisatakse dokument, mis on kirjutatud jutustavas vormis (analoogiks meie ainetöö, kus soovitakse UML mudelit (.eap) ja tekstidokumenti (.doc). Idee pärineb sõnalisest progemisest (lexical programming), mis kombineerib dokumentatsiooni ja lähtekoodi nii, et see oleks kergelt loetav. Äri(fuck)konteksti dokument selfitab UML mudelit ärikonteksti valguses. Seletab mudeli loogilisi põhiprintsiipe sellisel kuhul, mis on ka tsiviilisikutele (non-it crowd)
Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu" Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja kujunemist. Villu kaotab mõisniku määratud peksunuhtluse tõttu mõistuse
Lilli Suburgile tõi kirjanikunime lasteluule põhivarra. Rütmikindla ja laululise laadi tema esikteos «Liina» (1877), mille tiitellehele pärast on S-i luulet palju viisistatud. Liiv Juhan autor oli lisanud iseloomustava alapealkirja «Ühe 1864 - 1913, eesti luuletaja. 19. sajandi lõpul tõusis Eesti tütarlapse elulugu, temast enesest eesti kirjanduse üheks tippluuletajaks Juhan Liiv. jutustatud».«Liinas» kujutab Suburg, kuidas eesti Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. tütarlaps, keda linnas koolis saksastada püütakse, Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) siiski võib oma rahvusele truuks jääda. Teos on sisaldab realistlikke pilte külaelust ja eeskätt protest saksastumise vastu. Ideeliselt on karakterportreesid . Jutustus "Vari" jälgib andeka «Liina» radikaalsem kui enamik J. Pärna teoseid. ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja 1881
inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood Nõukogude võim katkestas Eesti kokkupuuted moderntantsu arenguga. Sel ajal olid lubatud zanriteks klassikaline ballett, eelkõige jutustavas laadis; rahvatants, mille viljelejad järgisid lavatantsu põhimõtteid ja stiili; ning varietee, mis balansseeris lubatu-lubamatu piiril - sageli eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud zanri piires. Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948)
eemaldusid tegelikkusest; nende kujutatud kangelased on ebatavalised - nad on äravalitud, kes ainsana on võimelised kandma jumalikku sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana, inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis karikatuurselt groteskini. Romantism tervikuna on tundeline kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika; ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline alge. Saksa romantism Eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. Nooremate literaatide vastasseis klassikale. Kunstnik kui geenius. Tundelisus ja fantastika. Huvi keskaja vastu: oma ajaloo ja juurte avastamine Jutustavasse loosse põimitud värsid, kahekõned, laulud, mõtisklused, kirjad, muinasjutud, legendid jne. Lüürika tugineb suurelt jaolt folkloorile. Romantikud J. C. F
väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood Nõukogude võim katkestas Eesti kokkupuuted moderntantsu arenguga. Sel ajal olid lubatud zanriteks klassikaline ballett, eelkõige jutustavas laadis; rahvatants, mille viljelejad järgisid lavatantsu põhimõtteid ja stiili; ning varietee, mis balansseeris lubatu-lubamatu piiril - sageli eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud zanri piires. Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948)
Kuimetsas peetakse ka tänapäeval igaaastaseid jaanikrosse ja ka sinna tuleb palju kiireid ja tugevaid sõitjaid. 8 Kokkuvõtteks võib öelda, et Raplamaal on jätkuvalt motokrossisport populaarne just Kuimetsas. 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi. Ühe osana oma uurimistööst valisin välja ja kogusin infot kolme eri põlvkonna Raplamaa motokrossisõitja kohta, kellele saatsin intervjuuküsimustiku, millele nad vastasid vabas jutustavas vormis oma motokrossi tegevusest ja saavutustest. Intervjueeritavateks olid: Juss Laansoo - sündinud 1983. aastal Kuimetsas ning täna töötab HRC Eesti mootorrattaesinduses müüjana ja tehnilise konsultandina. Mati Tagapere - sündinud 1959. aastal Järvakandis ja elab Tugeda talus. Täna tegeleb edasi motokrossiga ning omab isiklikku saekaatrit. Elmet Varblane - sündinud 1942. aastal Järvakandis ning täna on ta
intervjuu pidamise vorm on vaba ning teksti maha ei loeta. Selline vorm toob kaasa vaba keelekasutuse, nii et intervjuudes esines erinevaid argiseid keelejooni. Kuulates Jüri Muttika intervjuusid, tõusid esile järgnevad keelejooned: a) küsipartikli või asemel võ, b) pragmaatilised partiklid ja parasiitsõnad no, noh, c) slängisõnad, d) lühenenud adverbid, e) venepärane vot/vott, f) selline asemel siuke, g) jutustavas vormis küsimused. Jüri Muttika kasutab küsipartikli või asemel partiklit võ. Levinuim on küsipartikkel vä, mida on uurinud Liina Lindström (2001: 92). Nimelt võ esines tema andmetel 6,8% kordadest, aga partiklit või 23,7% ja partiklit vä 68,5%. Samas sama tähendust väljendavaid argiseid küsipartikleid on veel: väh, väi, võih, võe, kuid neid kõiki esines 0,25% juhtudest. Lindströmi magistritööst (2001: 94) tuli ka välja, et neid küsipartikleid
Kes veel kõneleb? Milline on teksti suhe varasematesse tekstidesse? 35.Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. 36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatakse? Moodustub jutustamismeetodi, otsese kõne, positsioon jutustavas maailmas ja nende seosega tegevustikuga. 37.Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsekõne, kaudne kõne, siirdkõne, sisemonoloog, teadmiste voog. 38.Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Romaan on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgne elu kujutamine, mitu süzeeliini, suur tegelaste ja sündmuste hulk, pikk aeg. Romaane liigitatakse 1.ainestiku (armastus, ajaloo), 2.kirjutamisviisi (psühholoogiline), 3.mahu (lühi, epopöa), 4
Raamatu peategelasteks on Heathcliff ja Catherine. Lõpu poole tuleb ka peategelaste hulka Catherine tütar. Teos on üsna hirmuäratav,traagiline ning kurva sisuga. Teos räägib sellest, et kuidas kunagi Heathcliff Vihurimäelt minema aeti. Ning kui ta suureks saades rikkaks sai tuli ta tagasi vihurimäele, et kõigile kätte maksta ja vihurimäe endale saada. Lõpuks see tal ka õnnestus, kuid enne seda oli palju verevalamist, traagikat ja kurbust teistele. Teos on jutustavas vormis. 2. Sõnasta sisutihedalt teose probleemi. Heathcliff tuleb kätte maksma oma mineviku eest, et teda vihurimäelt minema aeti ja selle eest, et ta ei saanud olla koos oma armastatuga. 3. Analüüsi Heathcliffi nelja aspekti kaudu. Bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne ja kujundlik. Bioloogiline- Heathcliff oli väike vaene orb või siis leidlaps, kes kasvas üles Vihurimäel niikaua kuni ta sealt minema aeti. Aga kui ta suureks sai siis olita väga edukas ja teistest
Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11
Klassika see ei ole, kuid peaks mainima, et tegemist on väga hea nö loenguga inimsuhete tasandil, naiste ja meeste üksteise vääritimõistmisest. Samas see ei ole selline tänitav loeng vaid humoorikas ja piltlikult publikuni toodud, et kõik mõistaks mis me valesti teeme. Minu jaoks oli see esimene monolavastus, ühemeheshõu, ning ma olin vägagi rahul. See pani osavalt publiku kaasaelama ja -mõtlema ning oli üldiselt kerge ja elust enesest süzeega jutustavas vormis lavastus. Aju sai nö puhata, kuna ei olnud vaja pingsalt kaasamõelda ja probleeme lahata või Hamleti-laadset keerulist sündmustikku jälgida. Näitleja oli publikusõbralik ja väga vaba ja lihtsa olemisega. Ta viis mõtted rändama ürgajast tänapäeva ja vastupidi, võrreldes naiste ja meeste vahelisi suhteid tollal ning tänapäeval. Ja ta esitas neid probleeme nii tõsieluliselt. Vaadates teda seal laval hakkasin minagi
Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11
Klassika see ei ole, kuid peaks mainima, et tegemist on väga hea nö loenguga inimsuhete tasandil, naiste ja meeste üksteise vääritimõistmisest. Samas see ei ole selline tänitav loeng vaid humoorikas ja piltlikult publikuni toodud, et kõik mõistaks mis me valesti teeme. Minu jaoks oli see esimene monolavastus, ühemeheshõu, ning ma olin vägagi rahul. See pani osavalt publiku kaasaelama ja -mõtlema ning oli üldiselt kerge ja elust enesest süzeega jutustavas vormis lavastus. Aju sai nö puhata, kuna ei olnud vaja pingsalt kaasamõelda ja probleeme lahata või Hamleti-laadset keerulist sündmustikku jälgida. Näitleja oli publikusõbralik ja väga vaba ja lihtsa olemisega. Ta viis mõtted rändama ürgajast tänapäeva ja vastupidi, võrreldes naiste ja meeste vahelisi suhteid tollal ning tänapäeval. Ja ta esitas neid probleeme nii tõsieluliselt. Vaadates teda seal laval hakkasin minagi
Kommer hon - snart? Kas ta tuleb varsti? Skrattar du - ofta? Kas sa naerad tihti? Har du en bil? Kas sul on (üks) auto? Är mormor - hemma? Kas vanaema on kodus? Kan du svenska? Kas sa oskad rootsi keelt? 56 u Eitus Eitus moodustatakse rootsi keeles eitava määrsõna inte abil. Inte asub jutustavas lauses otsese sõnajärjestuse korral esimese öeldise järel: Aja- või Alus Öeldis Eitus Tõlge kohamäärus Jag går hem. Ma ei lähe koju. Han kommer i morgon. Ta ei tule homme.
Väinämöist vastavalt oma kangelaskäsitlusele. Sepp Ilmarise nimi viitab soome-saami tuule ja tormi haldjale. Esineb rahvalauludes taeva tagujana, sampo ja kandle tegijana; esimene tulesädeme lööja, esimene sepikoja valmistaja. Selgepiiriline kultuurheeros ja seppdemiurg Hephaistose põhjapoolne sugulane. Need kaks tegelast võivad runodes teineteist asendada, võivad teha sarnaseid kangelastegusid jne. Väinämöise mereretkest ja kandlemängust jutustavas runos on erakordset elavust, elurõõmu ja piltlikkust. Kangelasrunod "Ahti ja Küllikki runo" - säilinud vaid fragmentidena. Mees ihkab sõtta ja merele. Erootiline problemaatika. "Kaukrunoomiele " miljöö samuti mereline. Seiklusretked, joomingud ja kahevõitlused. Kangelas- ja sõjaretkeainestikku käsitlevad runod erinevad muudest seiklusrunodest selle poolest, et neis kujutatakse ainult inimesi ja nendevahelisi suhteid. Nende runode maailm ei
annaabi.ee 
