Rapla Ühisgümnaasium 8.B Joosep Ringmäe 8.B ´´Fotograafia imeline maailm´´ Loovtöö Juhendaja: Marion Laev Rapla, Alu 2017 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................... 4 Töö valik........................................................................................................... 5 Pildid................................................................................................................. 6 Rong ja linnutee................................................................................................ 6 Linnutee ja kuivanud puu................................................................................. 6 Noor rebane...................................................................................................... 7 Kuu udus......
Jõulukuusk Mina olen jõulukuusk ja ma jutustan teile ühe loo kuidas minust jõulukuusk. Kui ma veel metsas kasvasin siis teised norisid mind kuna ma olin väike ja keegi ei tahtnud mind. Ühel õhtul kui ma silmad avasin märkasin et mind raiuti. Raiuti ja raiuti kuni ma maha kukkusin ja siis hakati mind vedama. Mind tõsteti püsti ja hakati kaunistama. Mõne tunni pärast olin ma juba väga ilus ja mul olid kõik ehted peal. Kui lapsed olid magama läinud pandi minu alla mingised pakkikesed mille peal olid nende nimed. Tuli hommik ja lapsed ärkasid üles joostes minu poole. Nad avasid pakkikesed ja nende naod olid rõõmu täis. Kui saabus õhtu tuli mingi punane mees koos pika habemega uksest sisse. Kogu pere oli Diivani peal teda ootamas. Kõik lapsed said kingitused
Viljandi Maagümnaasium Seitseteist tundi plahvatuseni Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind.
natukene. Aga mul on ka palju halbu külgi. Tihti ma segan koolis tunde. Õpetajad peavad mind peaaegu igas tunnis keelama. Ainult matemaatika tunnis olen ma vait. Sest seal pole kellegagi rääkida. Ma olen vahel väga laisk, näiteks peale jalgpallitrenni pean ma kuskile minema siis ma alati ei viitsi, sest ma tahan kodus olla ja muid asju teha. Vahel olen ma väga kade ja ei jaga teistega asju. Ma teen sohki igasugustes mängudes kui ma aru ei saa või kui ma olen kaotus seisus. Tundides ma jutustan palju ja see ei meeldi õpetajatele sugugi mitte. Need on minu head ja halvad küljed.
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab
Kas Tiina on võitja või kaotaja? Selles jutustuses mina tahaksin öelda seda et Tiina on nii kautaja kui ka võitja, sest Tiina ju oli tugev inimene tegelikult üksinda metsa minna, kuid siiski teda millegipärast ei hoolitud.Inimesed ei saanud lihtsalt aru et ta pole mingi hunt, kuid kõik klappis sellega mida nag mõtlesid.Inimesed on karmid ja see ongi inimeste miinus, et nad ei usu inimesi. Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma Tammaru perekonda, kes on võtnudm ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps söötnud ja üles kasvatada.Kuid Tiina erineb aga teistest inimesest ja Tammaru perekonnast ka sest tal on tume veri, ning ta on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina teistele selgitada et ta pole mingi hunt. Tema südametunnistus ei suuda leppida inimest alandavate ja kiusavate oludega. Nõnda satub ta konfliktiTammaru perekonnaga
seetõttu ma ei saa esitada praegu õppimise või kasvatuse alane juhtum töölt. Vaid mul on väke vend. Ta on 4 aatat vaana, see tähandeb, et ma olen temas kuusteist aastat vanem. Kuna olin juba piisavalt teadcuslikus vanuses, siis tegelesin hästi tihedalt minu venna kasvatamisega ning tema eest holitsemisega. Minu vend ei ole raske laps ja mulle ei tule meelde suurt juhtumit, mis on seotud tema kasvatamisega. Aga, ma lihtsalt jutustan kuidas me lahendame temaga meie probleeme ja vaidlusi. Esiteks, ütlen et, minu arvates, keegil ei ole õigusi karitada last, kui ta ei hoolitse tema eest. Kõik peab olema tasakaalukas. Suhted mina ja minu väkevenna vahel on absoluutselt õigustatud. Ma ostan talle mänguasju, komme, viin teda lasteaia ja võtan lasteaiast, poputan teda jne. Muidugi, kui ta käitub havlasti või teeb midagi pahat, siis ma arvant, et absoluutselt ausalt ma võin teda
Vanus on kõigest number! Jutustan teile loo Annast! Anna kaotas oma mehe sõjas ja sünnitusel suri tema tütar. Anna oli verinoor kui ta leseks jäi! Kõigest 21 aastane. Elu oli tema vastu väga karm olnud. Eks olnud tal kosilasi aga millegi pärast ei jäänud keegi tema juurde püsima. Hoolimata sellest, et tal oli selja taga palju kaotusi, ei vajunud Anna masendusse. Püüdis lohutust leida loomadest ja loodusest. Aastad läksid, ette lõi 51. Kõik otsustas Anna, nii ikka ei saa. Anna läks taas õppima
Lugu tulevikust 21.07.2118 Tere, kallis päevik! Oeh, see kõlas, nagu oleksin 15-aastane plikatirts, kes hakkab enda armuvalu kurtma. Proovime uuesti. Tere! Teil pole vaja teada, kes olen mina, kuid otsustasin teile rääkida, milline on elu aastal 2118. Ilmselt arvasite, et praeguseks on leiutatud hõljukautod, et inimestel on ajude asemel mälupulgad, kuid see pole nii ja läbi selle päeviku jutustan teile, mis praegusel ajal toimub. 23.07.2118 Tere jälle! Mulle meeldib Wittgensteini tsitaat "Mõeldes maailma tulevikust kujutleme alati eesmärke, kuhu areng peaks jõudma kursil, millel oleme näinud teda senini liikumas. Me ei taju aga, et see rada ei ole püsiv sirge, vaid pidevalt muutuv kurv." Maailm arenes üsna lähedale sellele, mis arvati, kuid vahel tuli palju kurve ning mõned ootamatumad, kui teised. Täna ajaloo tunnis rääkisime kolmandast maailmasõjast
See on mõeldud inimesele keda ma väga armastan ja keda ma ei unusta iial. See lugu ei jõua küll temani iial kuid vähemalt on see lugu kuskil siin sügaval olemas.. sügaval minu südames. Nüüd jutustan ma Sulle oma loo... Ma tahtsin sulle rääkida paljust, kuid selleks oli liiga vähe aega. Meenus taas kõik hea, mis meil oli. Meenus see kui palju ma olen sinu pärast muretsenud, sinu pärast nutnud, sinu pärast naernud. Meenus see, kuidas me ütlesime üksteisele halbu sõnu ja pärast jälle ära leppisime ning lubasime et enam kunagi nii ei tee. Andsin lubaduse, kuid igakord kui ma jälle pahaseks sain, murdsin selle.
Ilmselt on ta Teine tase mu käitumisega rahul, sest Kolmas tase lahasesse paneb ta mind Neljas tase nüüd hoolikalt ja sõnab: Viies tase ,,Homme läheb kojusõit lahti." Seejärel pannakse mu jalg kipsi. Kui ma Kropiga jälle koos olen, jutustan talle, et tõenäoliselt saabub juba homme sanitaarrong. Ema ei taha mind enam Muutke teksti laade ära lasta. Ta on nii põdur. Kõik on veelgi halvem, kui Teine tase viimati. Seejärel nõuab Kolmas tase rügement mind tungivalt Neljas tase tagasi ja ma sõidan uuesti
" Tallinna Polütehnikum Nii kirjutab Birk iseenda kohta. Noor naine, kelle pärisnimi on Hele-Riin Moon ning, kes on endale pseudonüümiks võtnud Birk Rohelend on viimaste aastate tuntuim noorsookirjanik Eestis. Tema sulest paberile pandud kaks romaani ja novelli on välja andnud kirjastus Tänapäev. Tema romaanide duo "Mina, Mortimer"(2007) ja "Enesetapjad"(2009) ning novell "Mustade kaantega kaustik" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo" on Eesti kirjandusmaastikul tähelepanuväärsed teosed. Kasvõi juba sellepärast, et Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud noorsooromaani konkursil saavutas 2006. aastal Birk 3. koha teosega "Mina, Mortimer" ja 2008. aastal jagas esikohta Kristiine Kurema kõrval kirjatööga "Enesetapjad". Noore kirjaniku kõrvalametiks on olla meediaplaneerija, kolumnist ning Balti Filmi-ja Meediakooli tootmis-ja täienduskoolitusüksuse tudeng.
E: Need on sulle, kallis. Ell võtab mehel kaela ümber kinni ja suudleb. P: Ell, mul on sulle midagi öelda. Asi ei ole just kõige parem, ära kohku! E: Mis? P: Minu kõige lähedasem inimene on surnud! E: Kes siis? P: Sina surid täna kell üheksa!... Pärtel suudels Elli, Ell rabas end ta käte vahelt lahti. Pärtel lausus: P: Mul on kahju, et kaotasin nii ruttu oma naise. Sina tead ju küll, et ma elasin temaga väga õnnelikult. Kui mul kunagi on aega, siis ma jutustan midagi meie abielust. Nii ilusaid mälestusi ei jäta ükski naine oma mehele! Ell läheb Kaarli jutule ja küsib, et: E: Mida te täna Pärtliga rääkisite? Ta väidab mind surnud olevat! K: Mis sa salgad Ell! Oleme juba mitu kuud meest-naist. Tahad küll mind meheks, oled seda öelnud sada korda. Vastik on sulle Pärtel elad temaga varjuelu! E: ALATU! See osa lõpeb ära. Siis Pärtel kutsub neid enda kambrisse, vaatama. Seal on suur kirst. P: Olen nüüd lesk
saanud osaks minust. Iga kord, kui näen päikeseloojanguis lillepäid, pilvi, järvi, põlde või kõrgeid tornilippe, meenub mulle mu kodu, kuhu kord naasema pean, et mitte eal enam seigelda." ,,Miks mitte praegu, kui nii igatsete?" uuris pisem, julgelt sõrmi üle harfi libistades. Magusad helid kajasid alleel uinutavalt vastu. ,,Pole põhjust," vastas mees ja võttis kübara peast, selle pehmemaile rohule asetades, ,,Tahate, ma jutustan teile ühe iidse loo?" Kerjuslapsed armastasid muinasjutte, nii kuis kõik head lapsed, ja olid meeleldi nõus, võttes bardi kõrval mugavaimad istekohad. ,,Mitte alati pole siin sirgunud see toretsev mereäärne linn, kuis seda praegu. Jah, mulle tundub kui eile laiusid tolle liivakarva müüri taga udused orud... Orgude vahel kõrguv igihaljas mets, mis ääristas tolmuste teede järske kurve, oli koduks
16. Mis on ja mis ei ole ristmeedia? Kus on piirid? Ristmeedia on lugu, mis kulgeb ja areneb üle erinevate meediaplatvormide. Näiteks ühest raamatust saab film, internetis lisanduvad filmile uued, uut sisu pakkuvad maailmad, milleks võivad olla näiteks algse loo baasil loodud arvutimängud või mobiilirakendused. Isiklik kirjavahetus ei ole meedia. 17. Milliseid kogemusi loob ristmeedia? Iga uus osa annab uusi kogemusi nt. Matrix on film triloogia + videomängud. jms Jutustan suurt lugu, mille sees on väiksemad lood. 18. Kuidas meediavormide liitumine meediatarbijat mõjutab? Allikas, meedium, vastuvõtja, mõju 19. Kuidas ristmeediat luuakse ja miks? Too näide! Viiakse audiovisuaalne sisu üle uutele interaktiivsetele meediaplatvormidele – arvutitesse, mobiiltelefonidesse, mängukonsoolidesse, digitelevisiooni, sotsiaalmeediasse. Raamatust tehakse film, mäng, videoblogi, seriaal. (Lotte raamat- lotte etendus) 20
emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!! Pärast poole jutustan ma emale kuidas päev läks. Räägin, et sain endale oma esimese 5.matemaatikas! Nüüd tean palju on 2+2 jne. Õhtul vaatavad ema ja isa koos telekat, vend mängib oma autodega ja mina loen üht huvitavat raamatut. Kõik on tore, kuni saan teada, et kõik kes seda raamatud loevad saavad surma "musta surmaga". Hakkan kartma. Pärast kui ma voodisse lähen, mõtlen ma sellele ja räägin seda ka emale. Ema saab kurjaks ja ütleb, et miks siis on olemas
vastuvõetamatu, kui kasutan liigselt slängi. Seda sellepärast, et rohkem jätaksin ametlima ja viisakama mulje endast kuulajatele. Pean olema ka valmis selleks, et mu kõnele ei pöörata tähelepanu. Kõne teeb huvitavaks jõulised žestid ja vastav hääletoon. Žestide ja näoilmega kõnes väljendan ma emotsioone, et inimestele oleks minu arusaamine lihtsam ja mõistetavam. Need võivad panna rääkija kaasa elama, andes seega loengupidaja häälele elavust. Loengut pidades jutustan enda teemat rahuliku hääletooniga, ei karju ning hoian sirgelt enda keha. Lisaks rahulikkusele, tervitan enda kuulajaskonda viisakalt ja mahedal toonil ning tutvustan end lühidalt, et siis kes ma olen, kust ma tulen ja millega tegelen. Järgmisena seletan konkreetselt ja selge hääletooniga teemat, millest rääkima hakkan, žeste ma rääkimise ajal ei 2 kasuta. Žestid on siis kõikvõimalikud näoilmed ja kätega liigutused
.......... 7 3. Kokkuvõte .................................................................................................... 8 4. Kasutatud kirjandus ...................................................................................... 9 2 1. Sissejuhatus Referaadis mina räägin kiiresti riknevatest lastidest,mis lastid kuuluvad kiiresti riknevate lastide hulka,räägin nende alaliikidest, mis on nende lastide omadused. Siis jutustan kiiresti riknevate lastide veost ja laeva ettevalmistamisest kiiresti riknevate lastide veoks. 3 2. Kiiresti riknevad lastid 2.1 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevateks nimetatakse loomse või taimse päritoluga laste, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Niisuguste lastide hulka kuuluvad liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad.
teada rohkem ning otsustasin teha oma referaadi. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, tõsisem harrastus jääb 50-ndate aastate lõpupoole. Mulle endale meeldib küll loomingu poolest rohkem "vana-aja" Hando Runnel, kuid nagu ta ise ütleb, ta on juba oma suured teemad nii jõuliselt ära kirjutanud ning tunneb, et veel kõvemini kärada oleks praegu asjatu. Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema lapsepõlvest, haridusest, luuletaja hilisematest tegemistest ning tema loomingust. 3 Lapsepõlv Hando Runnel sündis Eduard ja Pärja Runneli (enne nimede eestistamist olid nad Kerssonid) teise lapsena nende neljalapselisse perekonda 24.novembril 1938 aastal. Perekond Runnelid elasid Järvamaal Võhmuta vallas, Liutsalu külas, Vainu talus
- Kellele kohvi, kellele teed? küsis Natasa. - Mulle kohvi ! palus Andres. - Noh, mida võib öelda eestlane? Muidugi, kohvi kommenteeris Natasa. - Aga mulle teed hõikas oma toast Andrei. - Hästi, istuge laua taha. Praegu hakkame jooma teed ja kohvi. Kui kõik istusid laua taga, tuli küsimuste rahe: ,,Kui kauaks sa tulid? Kas sa tulid puhkama? Kus sa peatud?" Andrei katkestas neid ühe lausega: - Sõbrad, ma praegu teile niisugust jutustan, et te toolilt üksteise järel maha kukute! Kuulake, milleks ma siia sõitsin... Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus..
7. Esita luuletus peast samal ajal hüpates. 8. Esita luuletus peast samal ajal kükitades. Õpilaste ülesanne on täita töökorraldus, samas võivad nad olla loovad ja lisada liigutused oma äranägemise järgi. Jagasin sedelid nii, et ühe tegevusega luuletust kandsid klassis ette 4 õpilast. Äärmiselt naljakas ja põnev. Lapsed mõtlesid välja väga erinevad ettekanded. Oli naljakas, liikuv, arenes esinemisoskus, julgus, suuline eneseväljendus. 3. JUTUSTAN PÕNEVA LOO Klass jagatakse pooleks. Pool klassist on väljakutse esitajad (A- rühm), teine pool on jutustajad (B- rühm). Klassi taga on põrandal/ laual on VUNK- kaardid pildiga laua poole. Koos hakatakse väljamõeldud juttu looma ja jutustama. A-rühm: Üks õpilastest jookseb VUNK- kaartide juurde ja toob klassi ette tahvlile pildi. B-rühm: Esimene laps, kellel tuleb idee, hakkab jutustama (Püsti seistes, kiikudes päkalt kannale)
rahvalaulu puhul (N: liisusalm / rahvalaul ja rütmiline liikumine; liisusalm / rahvalaul ja rütmiline kaasmäng plaksutades, "kehapillil" või rütmipillil jne.). 2. RAHVAKALENDRI PÜHAD Folklooris on mängudel alati oluline osa olnud. Mänge mängisid nii noored kui vanad ka erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel. Eesti vanarahval on palju suuremaid ning väiksemaid pühasid. Igaühte neist kirjeldada ma ei jõua, mistõttu valisin välja mõned kõige suuremad, millest põgusalt jutustan, lisades juurde, milliseid rahvamänge nendel pühadel mängiti. 2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsi...
võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976). Mina annaksingi lühidalt ülevaate selle riigi inimestest ja nende elu-olust räägiksin rikastest, vaestest, orjapidajatest, orjadest, vabakslastutest, sõduritest, klientidest, kaupmeestest, arstidest, pagaritest, juristidest jne. Jutustan nende igapäevasest elust ja kommetest ning ametitest ja tegevusaladest. Siinkohal tuleb mainida, et elukutsed jagunesid küll madalateks (nt käsitöölised, näitlejad, oksjonipidajad) ning kõrgeteks (nt põllumehed, arstid, ehitusmeistrid), kuid juba tol ajal ei olnud töö õilsus sissetuleku suuruse määraja (Tiidus 1997). Kuigi Vana-Rooma inimesed olid lisaks antud kirjatöös nimetatutele hõivatud veel mitmete ja mitmete tegevustega, ei mahu nad kõik sellesse referaati
kõnelda müüdavail isikuil (kelledest mõned võib-olla ei eitagi, et nad seda on) ja naerate, kui nad kedagi sõimuga üle külvavad. 55. Ja see polegi kõige kõledam, ehk küll see on kõle. Kuid nendele isikutele olete te andnud võimaluse tegelda riigiasjadega isegi suurema ohutusega kui neile, vkes teie huvides esinevad. Vaadake nüüd, missuguseid Õnnetusi toob teile kaela soov selliseid kõnemehi kuulata. Ma jutustan teile asjadest, mida te kõik teada saate. 56.--62. Demosthenes loetleb juhtumeid, mil esines reetmist Philippose käsuks Olynthoses, Eretrias, Oreoses. 63. Võib-olla te küsite imestusega: «Mis on siis selle põhjuseks, et niihästi olüntoslased 10 kui eretrialased ja oreoslased võtsid meelsamini kuulda neid, kes kõnelesid Philippose kasuks, kui neid, kes kõnelesid nende endi huvide kaitseks?» Põhjus on sama, mille mõjul ka teie juures
alla tulles trallitavad. Meri peksab meie randu, tormid ümber tuhisevad - ei siin aralt saa elada, hiljukesi hingitseda. /7/ Kui Bullerbys on jaanipäev Astrid Lindgren Nüüd ma jutustan, mis me tegime siis, kui saabus jaanipäev. Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker
Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse – paljudele ei paista nad mitte niivõrd kohutavate, kuivõrd eriskummalistena. Tulevikus võib-olla leidub tark inimene, kes taandab mu pettekujutelma argitõeks – minust rahulikum, loogilisem ja mitte nii kergesti erutuv inimene, kes näeb asjaoludes, millest mina aukartusega nii üksikasjalikult jutustan, üksnes täiesti loomulikku põhjuste ja tagajärgede seost. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka ja sõbraliku loomu poolest. Mu südamehellus oli koguni nii silmatorkav, et sattusin kaaslaste pilke alla. Eriti meeldisid mulle loomad, ning vanemad olid hellitanud mind igasuguste lemmikloomadega. Nendega veetsingi peamiselt oma aega ning iialgi polnud ma nii õnnelik kui neid söötes ja kallistades. See iseloomu eripära tugevnes minu kasvades
Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3] 3
püherdada. Paistab, et papa Peetrile, mamma Mallele, Tarmole, Katile ja Maidule meeldivad samuti muruväljakud. Nemad küll ei püherda värskel rohul, vaid lamasklevad tekikestel, joovad külma jooki ja lasevad päikesel ennast mõnusalt pruuniks küpsetada. Nii me siin elame. Hunnik inimesi ja kari loomi. Nüüd, kus olete meiega enam-vähem tuttavad ning võib-olla näete vaimusilmas pisikest kollast maja muruplatside keskel, on teil aeg teada saada, miks ma seda kõike jutustan. Viimasel ajal on selle sama pisikese majalobudiku elanikega juhtunud tohutult palju imelikke lugusid. Vahel ajavad need lood naerma, kuid mõnikord teevad lausa morniks. Siiski leian, et oleks lihtsalt patt need enda teada jätta. 2.peatükk Kõik sai alguse ühel tavalisest veidi pilvisemal teisipäeva varahommikul, mil postimees meie punasele puu-uksele koputas. Ukse kõrval on kõrge riiul, mille ülemisel pulgal asetseb kulunud pappkast
peaksin tegema? Missugused on Peresidemete nõrgenemine; Majanduse valikuvõimalused?; Mida ma peaksin praegu globaliseerumine; Tehnoloogia areng tegema?; Kuidas aru saada, mida ma tegelikult (infotehnoloogia); Kommunikatsioonikanalite tahan? Mis võib mind takistada edu saavutamisel, areng; Soorollide muutumine; Töösuhete mis on mu piirangud?; Missuguseid lugusid ma muutumine. Töömaailma muutunud isel: endast jutustan/tahan jutustada? Ebakindlus; Alternatiivide paljusus; Uued ja Hindamise roll nõustamisprotsessis- Hindamise suuremad riskid; Kiired muutused; Traditsioonide isel on muutunud kvantitatiivsest testimisest kadumine. In peab õppima ise oma eluga toime kvalitatiivseks hindamiseks, mille piirid tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). nõustamisprotsessiga pole alati selgelt eristatavad Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate
uputatud väljaavarusel polnud samuti mitte mingit liikumist ega häält. ,,Nõndaks see on," kordas Ivan Ivanõts. ,,Aga kas see, et me elame linna läpasuses ja kitsuse, kirjutame tarbetuid pabereid, mängime vinti kas seegi pole vutlar? Ja kas see, et me veedame kogu elu päevavaraste, tülinorijate, rumalate, laisklevate naiste seltsis, kõneleme ja kuulame igasugust loba kas seegi pole vutlar? Kui soovite, ma jutustan teile ühe väga õpetliku loo." ,,Ei, aeg on juba magada," ütles Burkin. ,,Homseni!" Mõlemad läksid küüni ja heitsid heintele. Nad katsid enese kinni ning jäid juba suikuma, kui kostsid äkki kerged sammud: kõp-kõp... Keegi kõndis küüni lähedal; astub mõned sammud ja peatub, aga hetk hiljem jälle: kõp-kõp... Koerad hakkasid urisema. "Seal käib Mavra," ütles Burkin. Sammud vaikisid.
punkti!! Taandrid Sissejuhatuses räägin sellest, millest kirjandis juttu tuleb. Juhatan teema huvitaval ja lugemakutsuvalt sisse. Sissejuhatus on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Taandrid Teemaarendus koosneb kolmest kuni neljast lõigust, kus avaldan oma arvamuse teema kohta, kirjeldan mingit sündmust või jutustan millestki. Kindlasti toon näiteid ja põhjendan oma arvamust! Teemaarenduse teine lõik. Taandread! Teemaarenduse kolmas lõik. Taandrid Kokkuvõte võtab kirjutatu kokku, toob välja minu järeldused. Kokkuvõte on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne.
mälestustele „Varjud rohul“ (Shadows on the Grass, 1960, eesti keeles 1994) ning pikem jutustus „Ehrengard“ (1963). Enamiku oma teostest tõlkis Blixen ise taani keelde ja avaldas Taanis oma kodanikunime all. /…/ Isak Dineseni tegelaste hulgas on palju häid jutuvestjaid. Kui ühelt neist, „Kardinali esimese loo“ kangelaselt kardina Salviatilt küsitakse: „Kes te olete?“, ütleb kardinal: „Lubage ma vastan teile klassikalisel viisil ja jutustan ühe loo.“ Tema vastus on iseloomulik, sest Dineseni esteetikas on keskne tegevustik, lugu. Lugu määratleb tegelase, tegelane allub loo arenguloogikale, mitte vastupidi. Kui Dinesen pärast seiklusrikkaid ja katsumusterohkeid Keenia-aastaid sünnikodusse tagasi pöördus, nägi ta oma eluloos teatud mustrit, vaatas seda kui lugu, kui kunstiteost – ning pani ka oma publiku seda samamoodi nägema. Ühes intervjuus ütleb Dinesen: „Ehk on see just
Kõige parematel nagu Meridatel on hea tugev keha ja mitte rõhutatud, kuid meeldiv maitse, mis vihjab rikkusele. Venetsueela kohviga on hea tasakaalustada happelisust segudes ning see on hea kohv kohe joomiseks. Kolmandaks ja viimaseks regiooniks on India ookean ja ka sealt ma võtan ühe riigi keda ma lähemalt tutvustan.Sealsed suuremad kohvi tootmis riigid on: India,Sumatra,Uus Guinea ja Havai ning lähemalt jutustan ma Havaist,kuna see taas kõige südame lähedasem. Kona saar, mis asub Havai saarest edelas ja on Havai saarteketi suurim saar, toodab kõige kuulsamaid ja traditsioonilisemaid Havai kohve. Väheses koguses on kohvi kasvatatud Havai saartel Euroopa kolonisatsioonist alates, kuid tõugatuna ähvardavast suhkruroo ja ananassi istanduste sulgemisest ja ajendatuna turismi tekitatud Havai kohvi populaarsusest, on ka suured tööstuslikud kompaniid rajanud
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm
midagi iseäralist ei ole. See või teine, Margus, ühe ja sellesama peale on loodud kõik - sugu edasi kandma ja lapsi ilmale tooma. See on kõik! MARGUS {nagu tõrges laps). Vanaema, mina ei jäta Tiinat! See - libahundi- lori! See on hull jutt! VANAEMA. Jäägu see! Muudkui - mis me teame Tiinast? Mis me teame sellest, kes ta on ja kust ta tuleb? Margus! Siuni ja sirjelind, ei need sünni paari. Ja Tammaru sugu ja tõug? Margus, kui sa tahad ja kannatad kuulata, jutustan sulle neist? MARGUS {õlgu kehitades, rahutult). Ja - mis see?... Mis sellel siis nüüd?... Mis minul siis sellega?... VANAEMA. Mis sinul sellega tegu? Ei tea. Margus, ehk ometi? Meie tõug, 23 Margus, see elab siin Tammarul juba kümme põlve, viis viimast, mis ma ise näinud ja ema käest kuulnud olen... MARGUS (on kärsitu, aga ei vasta midagi). VANAEMA. Kas sa kuuled ka? MARGUS. Kuulen küll
Uku lehvitas vastu ega pannud tähele ees olevat suurt kivi. Uku ei jõudnud pidurdada ning kihutas suure hooga vastu kivi. Küll see oli valus kukkumine! Keda märkas Uku? Miks hakkas Uku lehvitama? Miks Uku kukkus? Mida ei jõudnud Uku teha? Miks peab rattaga sõites olema ettevaatlik? 3. Nüüd jutustan sulle kolmanda pildi kohta. Uku sai kõvasti haiget ja hakkas nutma. Tema põlv ja küünarnukk olid verised. Ka Martin oli Uku kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi. Miks hakkas Uku nutma? Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga? Milleks oli Martinil telefon kaasas? Miks hakkas Uku nutma?
Sellele lisaks jutustab uurija vastava jutu. Selle jutu jutustab laps ümber, toetudes pildiseeriale. Ühtlasi on see lugu mudeliks järgmisele, iseseisvale jutustusele. Vahendatud tekstiloome uurimisel esitati tekstid lapsele enne pildiseeria järjestamist.Vahendamata jutustuse uurimiseks kasutatakse Pallilugu ja Tuvilugu, mille pildiseeria alusel laps jutustab ise. 1. Ümberjutustus 1.1. Ütle: „MUL ON KAASAS TOREDAD PILDID. NENDE PILTIDE JÄRGI SAAB TEHA JUTUKESE. MA JUTUSTAN SULLE NENDE PILTIDE JÄRGI ÜHE LOO. SINA VAATA PILTI JA KUULA MINU LUGU. KUI MA OLEN LÕPETANUD, ON SINU KORD MULLE SEDA SAMA LUGU JUTUSTADA. MINA VÕTAN SINU JUTUKESE LINDI PEALE.“ 1.2. Aseta lauale esimene pilt, lase lapsel seda umbes 5 sekundi jooksul vaadata. Seejärel jutusta (selgelt, ilmekalt, kiirustamata). Tee samamoodi kõikide piltidega (pildid esita ükshaaval, lase iga pilti 5 sekundit enne jutustamist vaadata). 1.3. Istu lapsele vastu teisele poole lauda
kuningriigi vahel. Ülejärgmisel päeval kell üksteist olid teemantripatsid valmis. Nad olid nii täpselt järele tehtud, nii täiuslikult sarnased, et Buckingham ei suutnud uusi vanadest eraldada, ja neis asjus kõige vilunumadki asjatundjad oleksid eksinud niisamuti nagu tema. Ta laskis otsekohe kutsuda d'Artagnani. «Võtke, siin on teemantripatsid, mille järele te tulite, ja olge mulle tunnistajaks, et tegin kõik, mis on inimese võimuses.» «Ärge muretsege, milord, jutustan kõik. mida nägin. Aga kas Teie Heldus kavatseb anda mulle kalliskivid ilma kastita?» «Kastike oleks teile ainult tüliks. Pealegi on kastike mulle seda armsam, et see on ainus, mis mulle jääb. telge, et jätsin selle endale.» «Ütlen kõik sõna-sõnalt edasi, milord.» «Ja nüüd,» lausus Buckingham noormehele ainiti otsa vaadates, «kas suudan ma teile iial kuidagi tasuda?» D'Artagnan punastas kuni juuksejuurteni. Ta sai aru, et hertsog otsis sobivat viisi,
rääkida. Ütle ainult mulle oma saladus ja usalda mind. Mina hoian su saladust; ja veelgi enam: aitan sind. Niisama mu vanamees, kui tahad. Oled ärajooksnud õpipoiss -- see on kõik. Sellest pole midagi. Selles pole paha. Sind on halvasti koheldud ja sa oled plehku pannud. Jumal hoidku, laps, 272 ma ei räägi sellest kellelegi. Jutusta mulle nüüd kõik, ole hea poiss.» Ütlesin siis, et polnud mõtet kauem valetada; et teen puhta töö ja jutustan talle kõik, aga ta ei tohi oma lubadust murda. Siis jutustasin, et isa-ema olid mul surnud ja et kohus oli andnud mu vana kitsi talupoja juurde kolmekümne miili kaugusele jõest, ja mees oli olnud minuga nii paha, et ma ei suutnud seda kauem kanna-tada. Ta oli paariks päevaks kodunt ära läinud ja ma olin juhust kasutanud, ta tütre vanad riided varastanud ja sääred teinud. Olin kolm ööd käinud seda kolmekümmend miili, öösiti rännanud ja päeval peidus olnud ja maganud
kopikat, siis oled sa ka otsani täis. Aga mis on viisteist, kakskümmend kopikat niisuguse keretäie eest. Otse piinlik on talle vastu ajada, kui ta küsib, mida soovid. Ei aita muud, kui istu lauda ja hakka sööma, sest sa tead, et nõnda teenid sa selle vaese vanainimese lastele leiba. Sest lapsed toidab nimelt eit, mitte vanamees; see lällab ainult mööda kõrtsa ringi. Niisuke näru on selle eide vanamees ja tema laste isa... Aga kas tunned, kui mõnus ja soe siin on? Tahad, nüüd jutustan sulle oma keisermantli loo lõpule. Nii siis: mina käin parajasti mantliga tiira-taara mööda tuba edasi-tagasi ja keerutan tolmu nagu kütist, kui äkki avaneb uks ja sisse astub vana ise. Poisid kõik minema nagu jumala välk ja mina seisan üksi keset põrandat, sest kuhu ma oma keisermantliga pääsen..." Sel silmapilgul jõudsid pärale leivatükid ja sealiha kapsastega. ,,Ma sinu jaoks ei teadnud tellida," seletas Tigapuu Indrekule ja hakkas kohe seapekki ja
» «Hähähää!» naeris kubjas. «Sa ei teagi veel, et vana rüütel eile maha maeti. Tohoo pärdikud!» «Jumala pärast!» pomises Tambet kähvatades. «Ja-jah, meil on nüüd teistmoodi härra. Ei see hellita. See mõistab härra olla.» «Aga kuidaviisi . . .?» «Kuidaviisi? Hähähää! Küll ta ise teab, kuidaviisi. Küll näete varsti, kuidaviisi. Pole viga.» Jaanuse meelest hakkas see jagelemine läilaks minema. «Ma tean seda lugu isegi,» ütles ta isale, «küll ma jutustan. Sinu ähvardusi, kubjas, meie ei karda. Mine oma teed!» käsk,is ta, näpuga hoovivärava poole näidates. «Näe, näe, kui tore,» pilkas kubjas, «nagu kukk. Just nagu kukk. Ei veel lähe, pojuke, enne otsin maja läbi. Katsu mul kukke!» Kubjas tahtis ukselingist kinni hakata, aga Jaanus seadis enese rinnutsi tema ette, vaatas temale teravasti silmi ja küsis sunnitud rahuga: «Kas lähed kohe?» Kupja meelest läks lugu kirjuks. «Hoidke ta kinni
Seal on ka üks huvitav puu, mida «himuraks» kutsutakse, sest et ta varju andis kuulsa printsessi lõbutsemisele ühe prantsuse galantse ja vaimuka konnetaabliga. Ah, vahe meiesuguste vaeste filosoofide ja konnetaabli vahel on niisama suur kui kapsa- või redisepeenra ja LouvreM aia vahel. Aga lõpuks ükskõik! Niihästi suurte isandate kui ka meiesuguste elu on 2 6 9 ikka hea ja kurja segu. Kannatused vahelduvad alati rõõmuga nagu spondeus daktüliga. Õpetaja, kas tahate, ma jutustan teile loo sellest Barbeau lossist? See lõpeb nii traagiliselt. See sündis aastal 1319, Philippe V valitsemise ajal, kes Prantsuse kuningatest oli kõige pikem. Kogu loo moraal on see, et ihu kiusatused on jõledad ja viivad hukatusse. Ei maksa heita pilku naabri naisele, kui palju selle ilu meid ka ei koditaks. Ihupatt on väga riivatu asi. Abielurikkumine aga on uudishimu teise armuelu vastu. Kuulake, kära läheb seal suuremaks.» Kära Jumalaema kiriku ümbruses kasvas tõepoolest
annaabi.ee 
