Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seitseteist tundi plahvatuseni (1)

1 Hindamata
Punktid
Viljandi Maagümnaasium
Seitseteist tundi plahvatuseni
Autor: Jaan Rannap
Ilmumisaasta: 1975
Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu , mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu „Iseloomustus” ja „Seitseteist tundi plahvatuseni”
Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule – nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind.
Teises jutus lubab Kalju õpetajatele, et õpib homseks ära kõik kodused ülesanded ja vastab need tunnis viiele . Kohe kui Kalju koju jõuab võtab ta kotist õpikud ja hakkab tuupima, isegi söömise ja puude lõhkumise ajal on poisil raamat nina all. Jõudes napilt enne südaööd oma koolitükid valmis heidab Kalju rahuliku südamega voodisse, et ärgates koolis viisi noppida. Koolis aga ei küsi teda ükski aineõpetaja, kuna kõik olid Kalju küsimise unustanud. Selle loo mõte oleks, et koolis ei õpita ainult hinnetele.
Raamatut oli väga huvitav lugeda ja teada saada selle aja koolitööst ja võrrelda seda praegusega.
Raido Rinaldi 10c
Seitseteist tundi plahvatuseni #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RaidoR Õppematerjali autor
raamatu kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs
21
docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

põrgusse ning nüüd kummitab siin ringi keerates kõhu tal rohleiskes ja teha ta rinna piima ebakõlblikuks tittedele joomiseks. Ta anub, et las nad lähevad surnuaeda ja sülitavad kolm kordamhauale sõnades ära iial enam tõuse. Jürka on hämmastunud, et Juula nii tark on. Aastad tulid ja läksid üldises rahus ja stabiiluses, siis üks päev mainis Ants nähes ta lapsi, et kasvatab Jürka talle karjalasi, järgnes diskussion milles Jürka vaidles vastu kuna see oli esimene kord kui ta tundi rinnas torget ehk ärritust. Naisega rääkides ellest ärritus ka see vihaselt, neil endal karjalsi vaja, ta sundis jürkat Antsule vastu seisma kuna ei taha, et tema lapsed oleks orja omad, orja lapsed, Antsult ei tohi rohkem laenatada muidu jääbki orjama, samuti käsib tal Jürkal ennast sealt koju vaidleda. Kui Jürka läheb Antsuga vaidlema kuuleb Jürka kõledat tõde, et noorme alati vanemat väike surremat , vaena rikkast orjan, siiski sai Jürka diili

Kirjandus
Tõde ja õigus II osa - märkmed
40
docx

Tõde ja õigus II osa - märkmed

vastata Lible, kelle nimi õpetajale meeldis - õpetaja ei jõudnudki tihti oma tundides uue testamendini, sest ta jutt kaldus tihti mujale maailma asjadele - õpetaja pani kõigile klassipoistele viied jumalasõna eest XXII - poistele õpetas matemaatikat õpetaja Kurlov, kes rääkis ainult nullidest ja ühtedest, poisid tahtsid uut õpetajat, Maurus keeldus uut võtmast - Tigapuu juhtimisel hakkasid poisid streikima ja ei läinud enam Kurlovi tundi, Maurus sai sellest teada, pragas poistega, aga see neid ei peatanud, streikisid edasi seni, kuni Kurlov otsustas lahkuda - uus matemaatika õpetaja Molotov oli noor ja tark, sõimas ise ka Kurlovit tainapeaks, oli sotsialist, kuid hakkas poistele tõsiselt matemaatikat õpetama, kontrollis poiste teadmisi, mida praktiliselt polnudki, sõimas neid matemaatilisteks idiootideks - poisid panid talle hüüdnimeks Hall Orikas, Molotov ootas poisse õhtul kell 5 enda juurde, et

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni „Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud

Psühholoogia
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........

Eesti keel
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma.

Kirjandus




Kommentaarid (1)

mikk357 profiilipilt
mikk357: norm materjal saab teada palju raamatu sisust
00:18 28-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun