Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Tiina on võitja või kaotaja? (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Kas Tiina on võitja või kaotaja?
Selles jutustuses mina tahaksin öelda seda et Tiina on nii kautaja kui ka võitja, sest Tiina ju oli tugev inimene tegelikult üksinda metsa minna, kuid siiski teda millegipärast ei hoolitud.Inimesed ei saanud lihtsalt aru et ta pole mingi hunt, kuid kõik klappis sellega mida nag mõtlesid.Inimesed on karmid ja see ongi inimeste miinus , et nad ei usu inimesi.
Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma Tammaru perekonda, kes on võtnudm ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps söötnud ja üles kasvatada.Kuid Tiina erineb aga teistest inimesest ja Tammaru perekonnast ka sest tal on tume veri , ning ta on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina teistele selgitada et ta pole mingi hunt. Tema südametunnistus
Kas Tiina on võitja või kaotaja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor S D Õppematerjali autor
*lühi kokkuvõtte*
August Kitzbergi draama "Libahunt"
200 sõna
Kas Tiina on võitja või kaotaja?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

A. Kitzbergi \"Libahunt\" sisukokkuvõte

Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut verd, Mari ja Margus heledama naha ja juustega. Metsas marjul. Maril torbik marju täis, Tiina aga imetles metsa ilu ja rääkis loomadega, temal polnud aega marju korjata. Mari on Tiina peale kade, kuna Margusele paistab Tiina meeldivat. Margus ajab Tiinat taga, Tiina aga õrritab ja mängib temaga. Tiina teab, et Margus võib-olla isegi tahaks teda omale naiseks, aga

Kirjandus
thumbnail
9
doc

August Kitzbergi elulugu ja Libahundi analüüs

Edukam oli Kitzberg aga draamas. Oma kirjanikunimele Kitzberg Viljandis midagi ei lisanud. ,,Punga Mart" ilmus alles pärast tema lahkumist Viljandist ja teised näidendid jäid veel aastateks käsikirja. 1894. aasta kevadel asus Kitzberg kontoristina teenistusse Daugavpilsi lähedale piirituse- ning pärmivabrikus. Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem. Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi, kes eeskuju või nõuga teda oleks toetanud. Ja nii jäi tema selleaegne toodang napiks. Peale mõne tähtsusetu tõlje ja visandi on neist aastaist arvestatavad vaid vesteline ,,Rahvuslik" ja ulatuslikum külajutt ,,Püve Peetri riukad", mis mõlemad ilmusid ,,Postimehes". Kitzbergi isiklik elu oli küll mugav kuid vabrikuperemeeste vahetuse tõttu muutnud olud sundisid teda nelja aasta pärast jälle uut kohta otsima. Selle leidis Kitzberg Riias vagunivabrikus, kuhu ta 1898

Kirjandus
thumbnail
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi

Kirjandus
thumbnail
10
doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud.

Kirjandus
thumbnail
9
odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis

Eesti keel
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad, lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I

Kirjandus
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendeid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Realistina näitas Kitzberg suurtalunike ülbust ja kehvade inimeste kõrvalesurutust, kuid autori üldine suhtumine oli seejuures lepitada püüdev või idüllilis-humoristlik. · Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), näidendiks sai "Rätsep Õhk" (1903). · Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915)

Kirjandus




Kommentaarid (4)

eliise19 profiilipilt
eliise19: Võiks rohkem seletada ,miks ta oli võitja või kaotaja. Muidu kokkuvõte on sisukas
18:34 09-03-2010
KataOl2n profiilipilt
Kairit Tops: Vastas enamjaolt ootusele :)
18:41 28-05-2012
rokio profiilipilt
S D: sisukas lühi kokkuvõtte
16:33 25-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun