toote võimalikult madalat müügihinda. Kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE : Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. Eesmärk pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. 14. Tarneahela ajaline kaardistamine: Uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela osades ja seda palju kulunud ajast
Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis ja transporditehnoloogiaga. Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus, konteiner, haagis, vagun jne. Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).
nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. · Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) läbimisaja lõhe Läbimisaeg aeg, mis on vaja tarneahela läbimiseks juhul kui puudub valmistoode laost või vajalikud tootmiskomponendid tootmissisendiks
teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire. Näiteks uute toodete ja teenuste arendus on objekt, kuhu on kaasatud sellised tegevused nagu tootearendus, tootmine, logistika ja turundus. Õigeaegne tarnijate lülitamine tootearendusse ja teistesse tarneahela protsessidesse on niisama oluline nagu toodete turundusmeetmestiku kavandamine. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju
kes tutvustasid JIT-i, said järgmise viie aasta jooksul (keskmiselt) inventuuri vähenemist 70% võrra, tööjõukulude 50% vähendamist ja ruumivajaduste vähendamist 80% võrra. (6) 2.1MisonJITohud? Just-in-time (JIT) tootmisstrateegia eelised on hästi dokumenteeritud, kuid neil võib olla ka tõsiseid puudusi. Selle tootmisprotsessi peamine küsimus on juba tema enda nimes. "Just õigeaegselt" tähendab, et selle äristrateegia edu sõltub suuresti ettevõtete ja nende tarnijate täpse kooskõlastamisest, et tagada kiire edastamine. Kuna inventuuri puhvrit ei ole, võib ettevõte oluliselt kannatada, kui kasvõi üks tootmisetapp hilineb. (7) JIT tootmisstrateegia tähendab seda, et ettevõtted ei tooda müügiks olevaid esemeid, kuni kliendid on tellinud, mis tähendab, et inventuur on väike või üldse puudub. Kuigi varude madal tase võib olla kasulik ettevõttetele mitmel viisil, tuleb
1986 – rahuldada klient; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem. Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide
Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. Tarneahela ülemineku ehk siirdepunktid- Näitab kus toimub üleminek tarneahelas tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemiseni konkreetsete tellimuste alusel
6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste
5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)-
1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris. Tootjate ning tarnijate osatähtsuse vähenemine ning suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas. Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus
suurendamine. Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusena, kus tähtsal kohal on klien- tide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia. Logistika arendamine on koostöö arendamine nii ettevõtte sees kui ka koos tarnijate ja klientidega. Nimetatud eesmärkide kõrval on logistikas püstitatud järgmised eesmärgid: • Toimingute jätkuv parendamine, et pakkuda klientidele senisest paremaid lahendusi. Koostöös püütakse tõhustada nii oma kui ka kliendi ettevõtte toiminguid.
vähendamine. Vastavalt raamatupidamise äriseadusele peab firma olema kasumlik. Tuleb välja töötada usaldusväärne järelvalve süsteem ja seda täiustada, arendada. Keskenduses ohtudele, peaks FJ eriti jälgima järgmisi probleeme: Olulise tähendusega äripartneri kaotus. FJ peab hindama kuidas võib mõjuda mõne ettevõtte tarnija või ostja ära langemine. Pidevalt tuleb olla kursis teiste võimalike tarnijate või ostjatega, et hajutada riske. Brändi imago kaotus. Peab hindama olukordi, kui kvaliteedi probleemid või imago küsimus võivad avaldada mõju võtmetähtsusega branditoodetele.FJ peab koos vastavate septsialistidega välja töötama effektiivsed systeemid kuidas käituda juhul, kui firmal tekivad nimetatud probleemid.Oluline on tagada brandi kvaliteet. RISKID Toote disain FJ peab olema valmis selleks, et praak disainiga toode võib kedagi vigastada või muutuda kasutuskõlbmatuks
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraato
Saksamaal, kus ettevõtted avaldavad tulemuslikkusega seotud mittefinantsilist infot majandusaasta aruande tegevusaruandes (Haller ja Fuhrmann, 2012); • Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide ettevõtted omavad suhteliselt pikaajalist säästva arengu ja majandamise tavasid versus Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) ettevõtted on alles selle tee alguses (Fifka, 2012); • KIE riikidest on ettevõtete keskkonna-alaseid ja sotsiaalsete aspektide rakendamise valdkonna uuringuid tehtud Poolas (Lewicka ja Strzalecka, 2006), Tšehhi Vabariigis (Jindrichovska ja Purcarea, 2011), Leedus (Dagilienė ja Gokienė, 2011) ja Eestis (Gurvitsh ja Sidorova, 2012); • Avalikus sektoris on kestlusaruandlusest kujunenud arenev suund. Integreeritud aruanne (integrated reporting) on kokkuvõtlik informatsiooni edastamise viis, kuidas ettevõtte strateegia, juhtimine, tulemused ja väljavaated viivad
Need sisaldavad teenuse nõuetele vastavate ning nii kliendile kui ka teenuseosutajale väärtust pakkuvate teenuste projekteerimist, üleminekut, tarnimist ja täiustamist. ITIL (IT Infrastructure Library) on IT teenuste haldamise parima praktika kogum, mida saab kasutada ISO/IEC 20000-1 nõuete rakendamiseks. Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem (ISKE) põhineb infovarade turbeastme määramisel, varade kirjeldamisel tüüpmoodulite abil ning turvameetmete valikul vastavalt tüüpmoodulitele ning turbeastmele. ISKE rakendamine sisaldab järgmisi tegevusi: 1. Infovarade inventuur 2. Andmekogude kaardistamine ja turvaklasside määramine 3. Muude infovarade turvaklasside määramine 4. Turvaklassiga infovarade turbeastme määramine 5. Tsoonide vajaduse analüüs, asutuse tsoneerimine vajadusel 6. Tüüpmoodulite spetsifitseerimine 7. Turvameetmete loetelu koostamine 8. Turvameetmete rakendamise plaani koostamine 9. Turvameetmete rakendamine 10
...........................13 Kaizeni meetodiga väärtusprotsessi juhtimine...............................................................13 (omahinnaanalüüs, kuluarvestus)...................................................................................13 Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs.............................14 Kuluterminoloogia finantsaruannetes................................................................................15 Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):................15 Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus..........................15 Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused....................................18 Kulude jaotamine...............................................................................................................20 Kulude jagamise eesmärgid......................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
lõpp tarbija. 14. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes? Hoiustamise efektiivsus. 15. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes? Inimeste töö tootlikus. 16. Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi? Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisuohal et puhverladusi ei tohiks tootmisettevõttes olla. Kui siiski on need katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. 17. Kuidas liigitatakse ladusi funktsionaalsuse seisukohalt? 1. Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi.
o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil · Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul · Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts)
o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil · Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul · Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts)
o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts)
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
Nii saame luua omamoodi kvaliteedisilmuse (joonis 6), mis aitab meil võimalikult palju vältida kvaliteediprobleeme juba sisendite hankimisel ja protsesside käigus ning võimaldab vähendada vigade avastamisest/parandamisest tingitud kulusid. Samuti võimaldab ka juhtkonnal arvesse võtta juba enne tootmistegevuse algust täpseid klientide nõudmisi ning saavutada hea tagasisidesüsteem ettevõtte-klient suhetes. Hankija Sisend Protsess Väljund Klient JUHTIMINE Vältimine Avastamine Joonis 6. Kvaliteedisilmus Järgnevalt mõned enamlevinud kvaliteedijuhtimise terminid ja nende seletus: Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine.
koguste veokulude vähendamisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige väiksemate laovarude ja suurema kaupade ringlemissageduse kaudu. Konsolideerida võidakse nii 256 11 Kauba käitlemine laosaadetisi, otsesaadetisi kui ka lao- ja otsesaadetisi. Konsolideerimine esindab logistika tõmbe- juhtimise mudelit, mille puhul kliendid just nagu ,,tõmbavad" tooted tarnijate käest. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, sest ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon esindab logistika tõukejuhtimise mudelit, mille käigus paiskavad tootjad valmistooted turgudele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada
madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, · toote sihtgrupp. Hinnakujunduses kasutatakse mitmeid meetodeid. Kolm levinuimat neist: 15 · kulupõhine - hinna kujundamine baseerub kuludel, hind peab katma püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldama kasumit, · kliendipõhine - hind kujuneb selle järgi, mis tarbija on nõus maksma kauba või teenuse eest, · konkurentsipõhine hinna kujundamisel uuritakse konkurentide
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või
(energiat, matrejale, detaile, poolfabrikaate, teenuseid jms). Ostes neilt, teostab ettevõte hankeid. Seega on tarnimine ja hankimine vastupidised protsessid. Turundusjuhid on enamasti oma tähelepanu keskendanud müügile, kuna turumajanduses on valdavaks ostjate turg. Samas ei tohi unustada, et äritegevus saab alguse hangetest. Mida raskemaks kujuneb müümine, seda olulisemaks muutub õige tarnija valik. Tarnijate hindamisel tuleb arvestada järgmiste tunnustega: · Pakutavad kaubakogused · Tarnetingimuste konhadatavus ostja vajadustega ja nende muudetavus tarnimise käigus · Hinnatase võrreldes konkureerivate hindadega · Pakutavad täiendavad teenused · Usaldatavus tellimuste täitmise tähtaegade osas · Krediteerimidvõimalused ja tingimused · Finantsseisund ja äriline potentsiaal 11. Mikrokeskkond: vahendajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
