Käibemaksuga seotud mõisted Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium Euroopa Ühendus on territoorium, mis koosneb käesoleva loetelu punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest Liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk-d 1118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7 Välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti Ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva loetelu punkti 3 tähenduses. Ettevõtlus on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata
Vabariigi presidendile. 11. millega tegeleb rahvakohtunik? rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 12. kes valib eestis rahvakohtuniku kandidaadid? omavalitsusüksuse volikogu 13. millise ministeeriumi valitsemisalas on politsei?siseministeeriumi 14. kes on politsei kaitse all eesti vabariigi territooriumil?Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest või rassist, nahavärvist, soost, keelest, usutunnistusest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust ja varanduslikust seisundist, haridusest või muudest asjaoludest. 15. nimetage kaitsepolitsei ülesanded. ülesandeks on tagada põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse võidelda terrorismi ja korruptsiooniga ning organiseeritud kuritegevusega ja tegelda vastuluurega. 16
kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 12. KES VALIB EESTIS RAHVAKOHTUNIKU KANDIDAADID? Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu 13. MILLISE MINISTEERIUMI VALITSEMISALAS ON POLITSEI? kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse 14. KES ON POLITSEI KAITSE ALL EESTI VABARIIGI TERRITOORIUMIL? Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest või rassist, nahavärvist, soost, keelest, usutunnistusest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust ja varanduslikust seisundist, haridusest või muudest asjaoludest. 15. NIMETAGE KAITSEPOLITSEI ÜLESANDED. Kaitsepolitsei, kelle ülesandeks on tagada põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse võidelda terrorismi ja korruptsiooniga ning organiseeritud kuritegevusega ja tegelda vastuluurega
täitmata jätta. · Vastumeetmete kasutamine, mida kahjusaanud riik võib igal ajal kasutada teise riigi vastu. Vastumeetmed ei või rikkuda kolmanda riigi õigusi. Kollektiivsed vastumeetmed. 11 KODUTÖÖ!! Kuidas oleks võimalik paremini kohustada riiki lahendama oma tülisid kasutades kohtulikke vahendeid? Et riigid alluksid kohustuslikule kohtu jurisdiktsioonile? Tõhustada riike järgima rahvusvahelisi kohtulahendeid. Et oleks ühtne süsteem, mitte erinevad lepped eri riikide vahel? Ütles Mari ;) Miks tuleks rahvusvahelisi tülisid lahendada rahvusvahelises kohtus? ........................... RAHUMEELNE TÜLIDE LAHENDAMINE 1. läbirääkimised 2. vahendaja (lepitaja) keda mõlemad pooled tunnevad, usaldavad. Läbirääkimiste +/-:
3) kohtulik jurisdiktsioon Jurisdiktsiooni teostamine tähendab võimet luua, muuta ja lõpetada erinevaid õigussuhteid seoses isikute, asjade ja sündmustega. Jurisdiktsioon oluliselt määral, kuid mitte absoluutselt, seotud riigi territoorimiga. Teatud juhtudel riik võib teostada oma jurisdiktsiooni ka väljaspool oma territooriumi. Nt üks isik paneb Eestis toime tapmise ja põgeneb Lätti -> Eestil õigus isiku ja sündmuse suhtes seadusandlikule jurisdiktsioonile. Rahvusvaheline õigus ei nõua et siseriiklikud kohtud peavad üle võtma ühe või teise kohtuasja arutamiseks vaid pigem seab piiranguid nende kohtute jurisdiktsioonile. Rahvusvaheline õigus ei sea piiranguid siseriiklike kohtute tsiviiljurisdiktsioonile aga piirab kriminaaljurisdiktsiooni piiriülest teostamist järgmiste printsiipide aluses: 1) territoriaalsuse printsiip peamine ja kõige laialdasemalt kasutatav printsiip,
Rahvusvaheliste suhete ja õiguste süsteem pöördub üle riikide ja sõltub just riikide tahtest. ❏ Riigid on läbi aegade olnud kõige olulisemad subjektid ja ainsad täielikud, olemuslikult piiramata subjektid ❏ Riik kui rahvusvaheline õiguse subjekt peaks vastama järgmistele tunnustele: 1. alaline elanikkond (inimesed, kes elavad püsivalt riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktsioonile. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Elanikud jagunevad: kodanikud (kõige tihedam seos riigiga), välismaalased (teise riigi kodanikud, kes on mingil põhjusel sellesse riiki sattunud) ja kodakondsusetud. Staatusest sõltuvalt riigisisesed ja rahvusvahelised õigused ja kohustused.) 2. kindlaksmääratud territoorium (Territooriumi hulka kuuluvad maismaa,
vastava haldusüksuse cõi KOV territooriumil. Normatiivakti subjektiline kehtivus Määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Real juhtudel võib õigusakt reguleerida ainult kindla isikute kategooria käitumist (kaitseväekohuslased, üliõpilased, invaliidid). Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased, need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Nende isikute ring ja immuniteedi ulatus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega ja riikidevaheliste lepingutega. Üldjuhul ei tohi immuniteeti
mis ei ole sisepiir. - Merepiir Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste piirilepingutega. - Maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. -Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Eesti ja vene vahel 8. Selgita mõisteid piirivalve tegevuspiirkond, siseveed, piiriveekogu, õhuruum. Piirivalve tegevuspiirkond on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega. Piirivalve tegevuspiirkonda kuuluvad samuti piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, territoriaal- ja sisemeri koos nendes asuvate saartega ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti territoorium, sõltumata piiripunkti asukohast.
tunnustele (rahvusvahelise õiguse poole pealt): -‐ alaline elanikkond -‐ kindlaksmääratud territoorium -‐ valitsus -‐ võime astuda suhetesse teiste riikidega Tunnused: 1) Alaline elanikkond Inimesed kes elavad püsivalt riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktsioonile. Suuruse osas ei ole miinimumnõuet Alalise elaniku staatuse andmine on riigi pädevuses Elanikud jagunevad oma staatuse alusel järgmiselt (staatusest tulenevalt võivad sõltuda õigused ja kohustused): -‐ kodanikud -‐ välismaalased-‐ nt turist, kellel on teise riigi kodakondsus
ning tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele paktiga tunnustatud õigusi. Riik peab midagi asjakohast tegema, et realiseerida inimõigusi, nt õigust elule. Riik peab olema aktiivne, et kaitsta meie elu teiste isikute eest. · Õigused kuuluvad indiviidile. · Vertikaalne mõju. Ühel isikul ei ole inimõigusi teise isiku ees. Suhe on riigi ja isiku vahel. · Õigused tuleb tagada indiviidile, kes on riigi territooriumil ja alluvad selle jurisdiktsioonile. samas diplomaatide suhtes seda ei kohaldata, sest nad ei allu jurisdiktsioonile. · Kas riik peaks tagama kodanike õigusi, kui kodanik viibib välismaal. Näiteks kodanik x otsustab röövida oma riigi kodanikku välismaal. Mõlemad pole riigi territooriumil ja alluvad teise riigi jurisdiktsioonile. Järelikult väga ei vastuta. Inimõiguste Komitee: kindlasti seda artiklit ei saa tõlgendada pahatahtlikult,
Käibemaksu suurus ei ole kõikides riikides ühe suurune ja vastavalt parlamendi otsusele, käibemaksu määra suurendatakse või vähendatakse · käibemaksu objekt 1. käive väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti 2. kauba import Eestisse, väljaarvatud maksuvaba import 3. teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti väljaarvatud maksuvaba käive Mõisted: · Eesti- Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium · Euroopa Ühendus- territoorium mis koosneb liikmesriikide territooriumitest · Liikmesriik- ühenduse liikmesriigi territoorium (EU kuues käibemaksu direktiiv) · Välisriik- riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium väljaarvatud Eesti · Ühenduseväline riik- riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium mida ei käsitleta liikmesriigina · Ettevõtlus- isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse
saanud volitused ÜRO Peaassambleelt). Kuidas riik saab nõusolekut anda, et RK oleks tema üle jurisdiktsiooni: 1. ad hoc - vabatahtlik 2. eelnevalt antud nõusolek, kui on kehtiv; siis on juba kohtusse antud. Teatud reeglid, kuidas saab tagasi võtta keeruline (nt kui on konventsioonis sees, et on kohustuslik lahendamine RKs, siis ei saa seda muuta, RK on jurisdiktsioon). 3. riigid võivad eelnevalt kuulutada, et alluvad RK jurisdiktsioonile (kirjalik nõusolek) kohustatud tülisid lahendama Rks. Võivad seda nõusolekut piirata tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu. Eesti allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta.
Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil. Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 20. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel; kodifitseerimise teel.
Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad enamasti kogu riigi territooriumil. Isik võetakse vastutusele selles riigis, kus ta kuriteo toime pani. 13.Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Asukohariigi õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välismaalased, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 14.Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Normatiivmaterjali süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ehk mingisse loogilisse järjestusse viimise ja kodifitseerimise ehk sisemise ühtlustamise teel. Küsimused lk.89
ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil. Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel.
Rahvana mõistetakse õiguslikult riigi kodakondsust omavaid isikuid (riigi kodanikud). Rahvas on üheks riigi tunnuseks territooriumi ja suveräänse riigivõimu kõrval. Rahva koosseisu loetakse ka välisriigis asuvad diplomaadid ja teistes riikides asuvates baasides sõjaväelased ning antud riigi lipu all sõitvate laevadel viibivad isikud. Laiema käsitluse järgi on rahvaks kogu riigi alaline elanikkond, sõltumata kodakondsusest. Sellised isikud alluvad riigi jurisdiktsioonile ning elavad riigi territooriumil. (1) Eesti kodanik on isik, kes käesoleva seaduse jõustumisel on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. ·Ainult kodanikel on õigus kuuluda erakondadesse. ·Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks,
Stockholmi 1972. a. kkkonverent, kus 113 riiki jõudsid ühisele arusaamisele tähtsamates kkkaitse põhiprintsiipides. Printsiip 21. Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveränne õigus kasutada oma loodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurosdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kk või aladele, mis ei allu riigi jurisdiktsioonile. Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse kksaastatuse või muu kkkahjustuse läbi kannatanutele. 14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma, nimetatakse kaalutlusõiguseks (diskretsiooniks või suvaõiguseks) otsustusdiskretsioon. * Valikudiskretsioon – võimalus valida erineva sisuga haldusaktide andmise vahel;
Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Diplomaatiline puutumatus on kodumaa või rahvusvahelise organisatsiooni esindajatel. Asukohariigi kodanikuõigusi pole, küll on sageli diplomaadi eesõigused Teiste riikide immuniteedita kodanikel ja tavaliselt ka kodakondsuseta isikutel pole asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (valimised, rahvahääletused jne), ent nad alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. 62. Esita avaliku võimu organi ja sõltumatuse alused. Tutvusta riikide tekkimise ja lõppemise aluseid Sõltumatu riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Põhineb riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (esmased
väärteoasja kohtuvälise lahendi peale (iii) Tsiviilkohtumenetlus b) Sõnaselge eriregulatsioon c) Eriseaduse vastuvõtmine Riigikogu absoluutse häälteenamusega 2) Halduskohtu pädevuse täiendamine HKMS § 4 lg 2 III. Eesti halduskohtu rahvusvaheline pädevus vaidlus Eesti avaliku võimu kandjaga III. Rahvusvaheline pädevus Iseenesest mõistetavalt alluvad Eesti halduskohtute jurisdiktsioonile vaid Eesti avaliku võimu kandjad (HKMS § 4 lg 3). Teiste riikide võimude, isikute ega rahvusvaheliste organisatsioonide peale siin kaebust esitada ei saa, samuti ei saa ilma vastava lepingulise aluseta tuvastada vahetult (resolutsioonis) asjaolusid teiste riikide ja Eesti isikute vahelistes õigussuhetes. Eesti halduskohtusse ei saa kaevata ka EL institutsioonide peale. EL õiguse kaudsel elluviimisel rakendavad Eesti asutused aga Eesti avalikku võimu, mistõttu nad
ühendavad lähedasi õigusperekondi. 39 Territoriaalne kogukond. (Slaid 16) Territoorium on piiritletud maa-, vee- ja/või õhuala, mida institutsioon, isik ja isikute kollektiiv või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab. Tänapäeval on riigi territooriumiks maa-ala, mis on kindla riigivõimu jurisdiktsioonile allutatud. Territooriumid on oluliseks tunnuseks ka territoriaalse kogukonna väiksematele liikidele. Kogukond tähistab inimeste naturaalset ühendust, mis kujuneb (ei ole loodud või asutatud) tänu sisemisele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Kogukonnal pole eesmärki väljaspool ennast on vaid mõte kogukonnast, mida realiseeritakse eksistentsiga. Kogukond on piiratud vaid tema enese olemusega.
tegutseb Struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud Korporatiivne organisatsioon: kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindal eesmärgi teostamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond, oma põhikiri, oma autonoomsed juhtimisstruktuurid, oma kassa. Riiki ja kohalikke omavalitsusi on ka nimetatud korporatiivseteks? Erinevus suveräänsuse pinnal: kõik korporatsioonid alluvad riigi jurisdiktsioonile. 40. AJALOOLINE TÕLGENDAMINE Ajalooline tõlgendamne selgitab välja normatiivakti välaandmise ajal olnud tingumused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega, eriti tuleb arvesse võtta seda, et elutingimuste muutumisel muutub kamünede terminite sisu. Ajaloolise tõlgendamise raames uuritakse: miks see õigusakt või –norm vastu võeti,
(territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu territooriumil. Kohaliku riigivõimu üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil. Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. Õigusaktide süstematiseerimine - õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel; kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise - korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse,
Tavalised positiivsed kaitseväited on enesekaitse, hädavajadus, lõksupüüdmine ja süüvõime puudumine. Süüvõime puudumisega seoses on kohane märkida, et üldise common law reegli kohaselt on isik süüvõimeline alates 14. eluaastast. Vanusevahemikus 7 kuni 14 presumeeritakse isiku süüvõimetust, ent süüdistajal on võimalik tõendada, et isik, hoolimata oma noorusest, on siiski süüvõimeline ja allub kriminaalkohtu jurisdiktsioonile Deliktistruktuuris kajastub ka USA kriminaalmenetlusse juurdunud võistlevuse printsiip, mis tähendab, et süüdistajalt oodatakse kõikide koosseisuelementide nii subjektiivsete kui objektiivsete tunnuste tõendamist väljaspool mõistlikku kahtlust. Kui koosseis on tuvastatud, uuritakse esmalt nn negatiivseid kaitseväiteid, mis osutavad mõne koosseisuelemendi puudumisele. Seejärel analüüsitakse võimalikke positiivseid kaitseväiteid, mis kujutaksid endast kas
Kohaliku riigivõimu üldaktid kehtivad vastava haldusüksuse territooriumil. 6. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 7. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: · inkorporeerimise teel; · kodifitseerimise teel.
Naturalisatsiooni põhilised tingimused: paiksus tsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikus, ustavusvanne uuele riigile, keele teadmine, riigi põhiseaduse tundmine, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada. Välismaalased on kõik isikud kes ei ole antud riigi kodanikud. Välismaalasi iseloomustab: neil ei ole selliseid poliitilisi õigusi nagu valida kõrgemaid riigiorganeid, aga mõnes riigis on lubatud osaleda kohalikes omavalitsuse valimistes, nad on allutatud asukoha riigi jurisdiktsioonile. Teiste riikide kodanikud on siis isikud kelle on kodakondsus kuid mitte selle riigi oma kus nad elavad (peab elama antud territooriumil 5 aastat). Diplomaatilise immuniteediga on diplomaadid kes asuvad saatkonnas ja nende ülesanne on esitada oma riiki. Diplomaadilise immuniteedita on kõik teised. 67. Avaliku võimu organisatsioon. Riigi süsteem. Avalik võim- suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud
14.Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 5 Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel
Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt
kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt.
Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt piirata kohustusi ega õigusi. Kasutatakse varalise suhte reguleerimisel. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Territooriumiks nimetatakse ruumi ja esemeid, mis üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normide alusel allub riigi jurisdiktsioonile. Riigi territooriumi koosseisu kuuluvad lisaks maismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal ja veeterritoorium (akvatoorium). Mõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema lipu all sõitvad laevad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed ning avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks). Kõigil
Immuniteet tagab samas neile eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tähistatud autot või diplomaati arreteerida. Teiste riikide diplomaatilise immuniteedita kodanikud (nt turistid, ajutise või alalise elamis- ja/või tööloaga isikud) ei oma asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (samuti nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel), kuid alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile. Nn topeltkodakondsuse juhul on isikul kõik poliitilised põhiõigused riikides, mille kodanik ta on; jurisdiktsioonile allutakse aga igas asukohariigis. Ka ühegi riigi kodakondsuseta isikutel on põhimõtteliselt sama staatus nagu välismaalastel, kuid sõltub konkreetse riigi põhiseadusest ja seadustest, kas neil on piiratud poliitilisi õigusi (nt õigus valida kohaliku omavalitsuse esinduskogu).
tunnustamine teatud tingimustega (inimõiguste kaitse, vähemuste kaitse jne.). kollektiivne tunnustamine see on rahvusvaheline otsus, vastuvõetud nt mõne rv organisatsiooni poolt. Tunnustuse tagasivõtmine (de facto asi). Mittetunnustamise doktriin õigused ei saa tuleneda õiguspäratust situatsioonist. Alaline elanikkond. Esimene riigi tnnus on alaline elanikkond, mille liikmed elavad riigi territooriumil ning alluvad selle riigi jurisdiktsioonile. Siinkohal on oluline, et riigis eksisteeriks teatav alaline elanikkond, kellel on püsiv side oma territooriumiga, st nt rändavad ja alaliste territoriaalsete sidemeteta nomaadid ei lähe arvesse. Ainuüksi alalise elanikkonna puudumise tõttu ei saaks Antarktikat pidada riigiks. Elanikud jagunevad oma staatuse alusel kolme kategooriasse: kodanikud / välismaalased / kodakondsusetud. Kodakondsus on püsiv õiguslik suhe isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule teatud
49. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid (kodakondsuseta isikud), bipatriidid (kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi,
Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide
Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 54. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 55. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine, kuidas ja millistes vormides see toimub? Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse
annaabi.ee 
