Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Juriidiline vastutus - sarnased materjalid

taja, karistus, trahvi, kuritegu, kriminaalvastutus, rtegu, ritu, ltsimine, narkomaan, ksnes, petamine, itis, haldusvastutus, distsiplinaarvastutus, karistatav, mapp, vitamise, kuuni, kahjude, tasuma, lmitud, dokumendid, ttele, kindlaksm, vitist, blanketid, rjel, koduteel, elusid, igused, rgneb, vangistus, pereisa, rate, neiu, teiselt, pildiga, suhtlema
thumbnail
3
docx

Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus

vorminõuetele mittevastavalt. 7.6 ÕIGUSRIKKUMISTE LIIGID Lk 100-101 Liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi nelja rühma. I Kuriteod Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu ­ tegevus või tegevusetud, mille eest on füüsilise isikupõhikaristuseks rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus. II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. On kuriteole lähedane, formaalse tunnuse järgi eristab vaid kergem karistus(rahatrahv või arest kuni 30 päeva).

Õiguse alused
125 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Juhtimine vastused

1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt

Juhtimine
197 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
130
pdf

Altkäemaks karistusõiguses

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Avaliku õiguse õppetool Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Alar Salu ALTKÄEMAKS KARISTUSÕIGUSES Bakalaureusetöö Juhendaja: Olavi Jaggo Tallinn 2007 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ___________________________________ 28. mail 2007.a. Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele ___________________________________ 28. mail 2006.a. ________________________________________________________ Kaitsmisele lubatud _____ . __________________ 2007.a. Kaitsmiskomisjoni esimees ___________

Õigus
10 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5.Kohustuste kollisiooon (tegu, millega rikkutakse õiguslikku kohustust, pole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita ­ VALIDA tähtsam). 6.Eksimine õigusvastutust välistavas asjaolus 7.Kannatanu nõusolek 8.Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9.Oma õiguse teostamisele suunatud tegu 10.Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 47

Õiguse alused
254 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5.Kohustuste kollisiooon (tegu, millega rikkutakse õiguslikku kohustust, pole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita ­ VALIDA tähtsam). 6.Eksimine õigusvastutust välistavas asjaolus 7.Kannatanu nõusolek 8.Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9.Oma õiguse teostamisele suunatud tegu 10.Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 47

Õigus alused
73 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

· Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) Neid meie loengus ei esitletud. a) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus b) Kannatanu nõusolek c) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu d) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod on ainult karistusseadustikus sätestatud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2. Väärtegu on karistusseadustikus ja muudes seadustes sätestatud tegevus või tegevusetus , mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3. Tsiviilõigusrikkumine (Lepingu tulenevate kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4. Distsiplinaarsüüteod on riigi teenistujate, KOV teenistujate poolt teenistuskohustustega

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine ­ Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine ­ Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon ­ Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6)

Õiguse alused
221 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

Mitteametlik (igaüks võib tegeleda ­juriidilist tähtsut pole ntks õppejõud loengus). Isikliku seisukoha väljendamine. Teistmine ­ uute asitõendite tekkimisel Riigikohtus kaasuse uuesti arutamisele võtmine. Riigikohtu lahendid õigusnormide selgitamisel on ametlik tõlgendamine. o Tõlgendusvõtete järgi Grammatiline ehk keeleline (nii nagu kirjutatud, nii tuleb ka aru saada) Kuritegu on ühtlasi kuri tegu (materiaalse vara lõhkumine), kuid kuri tegu ei pruugi olla kuritegu (sõbra saladuse väljarääkimine) Süstematiline ­ võtab ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi (ntks abikaasade ühisvara) Ajalooline ehk geneetiline ­ uuritakse seaduse eesmärke, selle

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

kahju põhjustamist, et ära hoida suurem kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine on mõnikord seotud tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisega võib kaasneda talle tervisekahju või materiaalse kahju tekitamine, mõnikord võib ta kaotada isegi elu. 4) Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. Selline tegi ei ole kuritegu. 5) Kohustuste kollisioon on tegi, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 7) Kannatanu nõusolek

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumise neli rühma: Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu ­ tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt:

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine – Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine – Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon – Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – Tahtlik

Õigus
37 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

pidada on igal isikul, politseiametnik võib teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu. · kuritegude matkimine ­ tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljalselgitamisele ning toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida. · kohustuste kollisioon ­ tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. · eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus ­ tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

põhjustamine, et hoida ära suurem kahju  kurjategija kinnipidamine – õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikul, sõltumata sellest, kas tal on võimalik pöörduda vastavate võimuorganite pool  kuritegude matkimine – tegevus, mis on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida  kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust; ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita  eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo

Õigus alused
19 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

6. Õigusrikkumiste liigid. Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: ·kuriteod ­ karmilt karistatav tegevus või tegevusetus, karistuseks rahatrahv või vangistus ·väärteod ehk haldusõigusrikkumised ­ kergem süütegu, karistuseks rahatrahv või arest ·tsiviilõigusrikkumised ­ lepinguliste kohustuste mittetäitmine, karistus lepinguline vastutamine (kahju hüvitamine) ·tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüütegu ­ töölepingu rikkumine töötaja poolt, karistuseks noomitus, rahatrahv, töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine 1. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahed, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises ning kitsenduste tegemises

Õigus alused
16 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitse -hädaseisund -kurjategija kinnipidamine -kuritegude matkimine -kohustuste kollisioon -kannatanu nõusolek -teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu -oma õiguste teostamisele suunatud tegu -alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Kuritegu ­ karistatav tegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus (füüs. isik); rahaline karistus või sundlõpetamine (jur. isik) Väärtegu ­ rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk -üleastumine ­ lepingu rikkumine või varalise kahju tekitamine. Lepingu järgne karistus või kahju hüvitamine. Distsiplinaarüleastumine ehk ­süütegu ­ tööõigusrikkumine (kohustuste täitmatajätmine, joobes tööl vms). Noomitus, rahatrahv, ilma palgata töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine Juriidiline vastutus on vastutus toime pandud õigusrikkumise eest

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sug

Õigusõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Õiguse rakendamise akti kvaliteet sõltub õiguse rakendamise eelmistel staadiumidel tehtud töö kvaliteedist, samuti selle töö tulemuste alusel õigete järelduste tegemise oskusest. Neljas staadium on tehtud otsuse täitmise tagamine. Õigusliku vaidluse kohta tehtud otsus või ka kohtu poolt õigusrikkujale määratud karistus ei tähenda veel õigusnormi nõuete realiseerimist, kui selle otsuse täitmine ei ole tagatud või karistus ei ole täide viidud. 41. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õigusnormi rakendamise aktides leiab väljenduse erinevate riigiorganite kõige mitmekesisem organisatsiooniline tegevus. Oma sisulisele ja vormilisele mitmekesisusele

Õigus alused
25 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad ­ asi on kehaline ese 2) Õigused ­ seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved ­ mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus ­ tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).

Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÕIGUSE ALUSED

Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. 45. Õigusrikkumiste liigid. 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik-kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või

Õigus alused
51 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Õiguse rakendamise akti kvaliteet sõltub õiguse rakendamise eelmistel staadiumidel tehtud töö kvaliteedist, samuti selle töö tulemuste alusel õigete järelduste tegemise oskusest. Neljas staadium on tehtud otsuse täitmise tagamine. Õigusliku vaidluse kohta tehtud otsus või ka kohtu poolt õigusrikkujale määratud karistus ei tähenda veel õigusnormi nõuete realiseerimist, kui selle otsuse täitmine ei ole tagatud või karistus ei ole täide viidud. 41. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õigusnormi rakendamise aktides leiab väljenduse erinevate riigiorganite kõige mitmekesisem organisatsiooniline tegevus. Oma sisulisele ja vormilisele mitmekesisusele

Õigus
118 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Õigusõpetus teooria 1

4) õigussuhte objekt ­ väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. Kuriteod ­ karistusseadistikus sättestatud karistatav tegu ­ tegevus v tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus v vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus v sundlõpetamine. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised ­ on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Tsiviilõigusrikkumised ­ seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises v kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Järgneb lepingus kirjapandud vastutus v kahju tekitamisest tulenev vastutus. Tööõigusrikkumised e

Õigusõpetus
724 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud: selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei ole tagasiulatavat jõudu. Inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu on karistatav sõltumata kuriteo toimepanemise ajast. Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrKs nähakse ette raskemate karistustena vabadusekaotust üle 8 aasta või surmanuhtlus. Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrKs nähakse raskeima karistusena ette vabadusekaotust mitte üle 8 aasta

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õigusõpetus (vastused küsimustele)

Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp ­ vt. eelmine küsimus. Juriidilise isiku esindajaks, kes teeb tema nimel tehinguid on tema juhatus või juhataja või juhatust asendav organ. 24. Mida tähendab deliktivõime, millal see tekib ja lõpeb - deliktivõime on subjekti võime kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest. Füüsilisel isikul tekib reeglina täisealiseks saamisega (v.a. mõned erandid, näit. kriminaalvastutus võib teatud juhtudel alata 14. või 16. eluaastast). 25. Kes on isik. Kuidas isik liigitub - isikud on tsiviilõigussuhte subjektid. - kas *füüsilised või *juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada: 1)Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik

Õigusõpetus
457 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Konspekt

4 By Matti `98 2. Subjektiivne külg Õigusrikkumises väljendub ka isiku suhtumine oma tegevusse ja teistesse isikutesse, ühiskondlikesse huvidesse, eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku suhtumist oma teosse nimetatakse teo subjektiivseks küljeks. Kui tuvastatakse isiku süü, siis sellega ühtlasi tunnistatakse, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. Kuritegu on toime pandud tahtlikult, kui selle toime pannud isik nägi ette selle kahjulikke tagajärgi ja soovis nende saabumist, kuigi võis neid ette näha. Seda nimetatakse otseseks tahtluseks. Kui isik teadlikult möönab kahjulike tagajärgede saabumist, on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. 3. Objekt

Õigusõpetus
184 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste ­ karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
64
docx

ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavu

Õigus alused
14 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist,

Õiguse alused
109 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Tsiviilõigus KT2

50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleer

Õigus alused
18 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamine

töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6. töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. ERISUSED: 1. rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2. töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod.

Õigus alused
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun