Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juridica lühikokkuvõte Maksundus ja toll". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asjaolud, maksustamise, jääma, lähenemine, kogub, ressursid, kaalutlustest, hakkaks, tehta, maksumaksja, manipuleerib, tehingud, elulisedMAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadustest tulevnevate nõuetega. Seadust saab muuta ainult ja tühistada, vaid seda vastuvõtnud organ. Seadustel tuleb vahet teha formaalses ja materiallses mõttes. Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Selles mõttes saab reguleerimine oll avaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas. Seaduse teatavaktegemine toimub avaldamise teel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu
7 seadusega kindlaks määratud. See puudutab tegevust, mida A.T. Kliimann nimetab materiaalseks ehk faktiliseks tegevuseks. Oma kodanike heaolu huvides ehitab riik koole, teadus- ja kultuuriasutusi, haiglaid, teid, sildu jne. Kogu see tegevus on suunatud tulevikku ja kujutab endast loomingulist tegevust, mille aluseks on haldusorganite endi initsiatiiv ning ettekujutused elanikkonna vajadustest. Kuid ka siin peab haldus jääma seadustega kehtestatud raamidesse. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega rääkida halduse teatud diskretsionaarsusest Eesti õiguskorras on küllaltki problemaatiline; 4) halduse sisuks on ka konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine; 5) ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad
7 seadusega kindlaks määratud. See puudutab tegevust, mida A.T. Kliimann nimetab materiaalseks ehk faktiliseks tegevuseks. Oma kodanike heaolu huvides ehitab riik koole, teadus- ja kultuuriasutusi, haiglaid, teid, sildu jne. Kogu see tegevus on suunatud tulevikku ja kujutab endast loomingulist tegevust, mille aluseks on haldusorganite endi initsiatiiv ning ettekujutused elanikkonna vajadustest. Kuid ka siin peab haldus jääma seadustega kehtestatud raamidesse. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega rääkida halduse teatud diskretsionaarsusest Eesti õiguskorras on küllaltki problemaatiline; 4) halduse sisuks on ka konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine; 5) ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad
Teatud juhtudel võib näida, et hüpotees puudub (1) normides, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Siin kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. (2) Hüpotees võib tunduda mitteeksisteerivana ka normide puhul, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist ja selle mittetäitmisel järgneb õiguslik tagajärg 2. Dispositsioon keskne lüli, mis määrab käitumisreegli, mida norm kirjutab, lubab, keelab või soovitab. 3. Sanktsioon sunniabinõu, mida kohaldatakse käitumiseeskirja rikkumise korral. Kõik normid ei sisalda sanktsiooni. Samas ei pea kõik kolm osa paiknema ühes ja samas aktis.
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana
väita. (gnoseoloogia) – see valdkond on andnud alust loomuõiguslikele teooriatele; millistele argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud? Nb! See on maailma suhe inimesega. 3. küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest – inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest – esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksist vapustustega, surm, Ukraina kriis jne. Lisaks eelmainituile on õiguse filosoofial veel 2 sõltumatut probleemi, mis selle alaga tegelejate meeli läbi aegade erutavad: 1) õigluse küsimus – vastuse otsimine eetiliselt (moraalselt) õigele käitumisele õiguslikult reguleeritud inimkäitumise sfääris; 2) riik – mis on riigi ülesanded, eriti õigusloome vallas. Ka riigi temaatika kuulub
tagajärgedesse. süü 1) tahtlik: otsene või kaudne 2) ettevaatamatus: kuritegelik kergemeelsus või kuritegelik hooletus 68 Mis on õigusrikkumise objekt? Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 69 Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. 70 Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kutsealase kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 71 Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga? Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse üks liike
Tegu on õigusnorme sisaldavate õigusaktidega. 2.3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse üldaktidel formaalselt mõistetud õiguse allikana esmane tähendus. Eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga, mis tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Objektiivsest õigusest õigustloova akti legaaldefinitsiooni ei leia. Puudus seisneb selles, et ei tehta vahet normi sisaldava ja normi alusel väljaantud õigusakti vahel. Nii on mindud vastuollu üldtunnustatud õigusteoreetilise seisukohga individuaane juriidiline akt on küll õigusakt, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sisalda ta ise õigusnormi. 2.4. Seadus PS § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule, 105 järgi on seaduse vastuvõtmine võimalik ka rahvahääletusel. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 22. Õigusnorm on alati abstraktse mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt,
Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid:
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine normi rakendamise teel subsumeerimine Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid:
siis juhtimis- ja õigusteaduse piirimail. Nii sündiski pealkiri ,,Juhtimine ja õigus", mis oma sisult on organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslik käsitlus ja mida võib nimetada ka äriõiguse õpikuks. Äriõiguse kursuse eesmärk on anda tulevastele ja ka juba tegutsevatele ettevõtjatele, omanikele ja juhtidele põhiteadmised organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslikust korraldusest. Eesti ettevõtlusmaastik peaks muutuma õiguslikult korrektsemaks, kus ei tehta liigpalju elementaarseid juriidilisi vigu juhtimisel, lepingute sõlmimisel või töösuhete korraldamisel ning vaidluste korral ei joosta esimese asjana kohtusse. Autor soovib, et Eestil läheks paremini selle eelduseks on hästi korraldatud ja toimiv vaba ettevõtlus. Käesolev loengumaterjal on koostatud EBSi ettevõtluse ja juhtimise eriala magistritaseme (MA, MBA ja EMBA) üliõpilastele õigusainete (koondnimega äriõigus) õppimiseks. Loengumaterjale saab kokku viis ja nende sisu on
olukorras rakendatakse ning kohaldatakse mõnda sobivat sellest seadusest tulenevat üldpõhimõtet (ratio legis). Tuleb teha selgeks, kumb on üldnorm, kumb erinorm. § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Need asjaolud, mille mõjul tsiviilõigused ja -kohustused tekivad, muutuvad ja lõppevad, ongi tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusteks. Nimetatud asjaoludeks võivad olla kas sündmused, õiguspärased või õigusvastased teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee
eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliseid tingimusi võib esineda erinevaid: 1. aeg (rahuaeg, sõjaaeg, erakorraline seis) 2. koht (avalik, looduskaitseala) 3. subjektide erisused (kaitseväelased, alaealised, politseinikud) 4. muud asjaolud, mis määravad normi kehtivuse Hüpoteesi tingimuse määratlemise astme järgi eristatakse määratud hüpoteesi: 1. määratletud hüpotees 2. suhteliselt määratletud hüpotees 3. määratlemata hüpotees Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. Normi rakendamiseks piisab vaid nende konstateerimisest. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste
õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiguse tõlgendamine - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks .Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone.
(gnoseoloogia) see valdkond on andnud alust loomuõiguslikele teooriatele; millistele argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud? Nb! See on maailma suhe inimesega. Kas ma olen tegelikkusest midagi teada saanud? ÕIGUSE ÄRATUNDMINE 3. Küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult
selgitamine, õigusvastasust välistavad asjaolu ja süü. Kui menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused uue kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks. ,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või
Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid:
Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normis lähtuda. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Õigusnormi hüpoteesis on põhimõtteliselt fikseeritud: tegu (tegevus/tegevusetus) ning teo tagajärg, see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes, vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud (nt grupiviisiline sooritamine kui vastutust raskendav asjaolu). Ilma hüpoteesita ei ole õigusnormi. Hüpoteesid liigitakse: absoluutselt (täielikult) määratletud ja osaliselt määratletud. Absoluutselt määratletud hüpotees esineb nt asjaõigusseaduses. (asi seaduse tähenduses on kehaline ese) Osaliselt määratletud hüpotees esineb kriminaalkoodeksis. (surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu)
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
P.2.Juriidilise vastutuse tunnused 96 P.3. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja õiguserikkumise kvalifitseerimine 97 6 P.4. Õiguserikkumise elemendid 97 § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud 100 P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON 102 § 1. Õigus ja moraal 102 P.1. Õiguse ja moraali vahekord 102 P.2
Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. Põhineb Rooma õiguse retseptsioonil. On omane eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Sks, Pr, Sveits, Itl, Hol.
Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul) Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist
tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist,
ja pannakse juriidilised kohustused. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul) Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees – Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees – Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees –
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
annaabi.ee 
