Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1.3Muinas-Kreeka ....................................
eesmärgiga neid peale kanda ja kaunistada siis enamus annaksid selle tiitli egiptlastele. Kuigi mõned allikad ütlevad, et esimesed kosmetoloogid olid jahimehed, kes kasutasid oma uriini ja muda, et maskeerida enda lõhnu, sel juhul on muidugi ka VapoRub putukatõrje sprei kosmeetika. Kõik materjalid, mis kokku segatakse ning näole kantakse ei kvalifitseeru kosmeetika alla. Max Factor, kelle kosmeetikaliin on säilinud tänaseni, on mees kellele on omistatud tänapäeva meigi leiutamine, sest ta turustas edukalt meiki, mida ta lõi nii naistele kui ka filmistaaridele 20 sajandi esimesel paaril aastakümnel. Sellel ajal loodi ka 19 aastase, vana ettevõtja, T.L. Williams poolt Maybelline , kes pani firmale nime enda vanema õe Mabeli järgi ning kasutas esmakordselt vaseliini, enda ettevõtte põhitoodet esimese ripsmetušši valmistamisel. Proua CJ Walker ei olnud ainult esimene mustanahaline naisettevõtja USAs, ta oli ka esimene
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Tallinn 2008 Mari Sarv 2 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga
Kristi Tulvik Cid III KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Tallinn 2016 Kosmeetika (kreeka keelest kaunistuskunst) ehk iluravi e.nahahoole, tähendab inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Eristatakse arstlikku 1 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III ja dekoratiivkosmeetikat. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad kehailu esiletoovad võtted (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu.
Jumestusvahendite eesmärk: · Jumestusvahendite eesmärgiks on, et ta toidaks, kaitseks, parandaks ja elustaks nahka. · Lisaboonuseks on naturaalne särav jume, mille loovad huvitavad eredad värvid. Eelkõige jumestusvahendid kui ka deodorandid-parfüümid võivad suurendada naha tundlikkust UV-kiirgusele ning põhjustada soovimatute pigmendilaikude ja nahaärrituse teket. Seetõttu on oluline enne solaariumisse päevitamist eemaldada nahalt meik ja parfüümained, oleks hea kui klient läheb loomulikuna sinna(ilma meigita ja lõhna pole peale pandud). Mis tooted kuuluvad jumestusvahendite sekka?: Dekoratiivkosmeetika Jumestusvahendid: Peitepulgad ja värvid Vedelad jumestuskreemid Kreempuudrid või ka nimega Puuderkreemid Silmameigi aluskreemid Puudrid Tolmpuuder Kivi- ehk kompaktpuuder Põsepunad
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool MEHHAANILISE PUHASTUSE ASENDUSVÕIMALUSED Kursusetöö Mari Sarv Grupp nr: 38E Juhendaja: Sheila Kolk Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Tallinn 2010 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E SUMMARY The present course paper consists of 34 pages of text. It also includes 7 diagrams, 11
Teraapia idee on hoida keha ja vaim harmoonilises ühenduses ning tasakaalus, millesse uskusid teadaolevalt ka vanad egiptlased, kellele ilu, maagia ja meditsiin olid elu lahutamatud koostisosad. Dekoratiivkosmeetikat kasutasid egiptlased juba 7000 aastat tagasi. Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks. Pulbreid segati vee, rasva või õliga ning kanti peale näppudega. Seetõttu oli silmapõletikkesse haigestumine sage. 4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni.
Teraapia idee on hoida keha ja vaim harmoonilises ühenduses ning tasakaalus, millesse uskusid teadaolevalt ka vanad egiptlased, kellele ilu, maagia ja meditsiin olid elu lahutamatud koostisosad. Dekoratiivkosmeetikat kasutasid egiptlased juba 7000 aastat tagasi. Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks. Pulbreid segati vee, rasva või õliga ning kanti peale näppudega. Seetõttu oli silmapõletikkesse haigestumine sage. 4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni.
Hiljem kasutati ka hõbedast ja kuldset. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Kontuurid silmade ümber tõmmati musta galeniidi ehk heleda tinaga. Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oligi silmi kaitsta kuna silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Silmakontuuril usuti olevat jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Kuna egiptlaste make-up sisaldas seatina ja oli oma olemuselt tänapäeva mõistes mürgine, siis paljud kaasaja teadlased eitasid siiani selle kasulikkust organismile. Silmavärve kanti ka templikujudele, et need võiksid näha. Huuled Väga popuularne oli pealekantav punane huulevärv, mida saadi rasvadest, mis tooniti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE................................................................
Kosmeetika. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist nn "kaame" stiil. Dekaadi lõpus oli taas moes eksootika ning periood kulmineerus kehamaalingutega. Põsepuna oli asendamatu näokuju vormimisel. Ripsmetušš oli algul suur uudis, lisaks mustale hakkasid lisanduma erinevad värvid. 1964 ilmusid valeripsmed- kirjud, hõbedased, kuldsed. Meik muutus üha julgemaks- litrid piki silmalaugu, maaliti silma ümber liblikatiibu või laiendati maalingut üle terve näo. Jalgade meik oli tagasi. Värvidest oli populaarsed kuld ja hõbe ning kõik, mis metalselt säras. Ilmus esimene kortsude vastane öökreem. Bridset Honckney andis meile op- kunsti- geomeetrilised optilised illusioonid, mis mõjutasid tekstiilidisaini ja mille võtsid omaks Mary Qoant ja teised tolle aja moeloojad. Edith Head oli Hollywoodi tähtsamaid kostüümikunstnikke
Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks
Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks
veidrustele oli see aeg, mil naised tegelikult esimest korda leidsid oma koha ühiskonnas. 70Ndad olid ebakindlad ja küünilised. 1970Ndate on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis murdlainete kombel saabusid selleks, et kohe kaduda. (Cosgrave 2002) 2.1. Riided seitsmekümnendatel 1970ndad jäävad alatiseks meelde platvormkingade poolest. Neid ilmus sadades versioonide alates lahtise ninaga kingadest, mida kanti retrostiilis sitskleitide juures, kuni popstaaride enneolematult naeruväärsete sillerdavate kiiltallal kobakateni. Sädelevad või triibuliste nahkaplikatsioonidega, tõid nad saabast, sandaalide või koletute Bay City Rollersite nöörsaabaste näol kogu glamrokimuusika huumori üle moemaailma. (Cosgrave 2002) Halston, Gucci, Fiorucci... diskostiil tuli kümnendi lõpuosas, Studio 54 piltidega Bianca
Mood XX sajandil Mood on üldine termin ehk populaarne stiil kehtib eriti rõivaste, jalanõude aksessuaaride, meigi kui ka piercing (keha kaunistamine) ja mööbli jm sisustuse osas. "Mood" viitab eristusvõimele, mis toimib hästi koos oskusega riietuda trende järgides samas arvestades oma isikut ja figuuri, kuid tihti on tavaline lihtsalt trendi jälgida. "Mood" tavaliselt on uusim disainerite tehtud looming ja üldiselt on tegemist ainuekseplaride või üksikute mudelitega ehh seda saavad osteta vaid vähesed inimed. Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem väljakujunenud suundumusi.
sisalduvate kemikaalide mõjust nahale. 2. Mõned meigitooted on nahale ohtlikud ning võivad põhjustada erinevaid kahjustusi/haigusi. 4 1 TEOREETILINE TAUST 1.1 Kosmeetika ajalugu 1.1.1 Egiptus Kosmeetikatoodete kasutamine sai alguse juba iidsetest kultuuridest ning on saanud lahutamatuks osaks meie elus. Tänapäeval on see jõudnud nii kaugele, et sellest on raske mööda vaadata. Isegi televiisoris on tehtud enamikele meik, et muuta neid vaatajatele atraktiivsemateks. Kosmeetikatööstusel pole, aga alati nii hästi läinud. Kõige kehvem periood oli 18.sajandil. Inimesi peletas meigitooteid kaustamast eelkõige avastus, et meikides võib leiduda aineid, mis on kahjulikud ja mürgiseid ning oli ka arvamus, et see on rikaste inimeste pärusmaa. Esimesed arheoloogilised väljakaevamised, mis tõestavad kosmeetika olemasolu on pärit
Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded: 1) Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring. 2) Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil. 3) Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse, soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul.
sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Vaarao pere liikmed kandsid ühelt küljelt all rippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4
Nagu näha, siis meetodeid on erinevad, ja igaüks peaks katsetades ja oma keha kuulates endale sobiva leidma. Meeles tuleks pidada, et kui kõrvu õigesti venitada, siis ei tohiks see valus olla. 26 2.8. Kulm Kulmuaugud paranevad 6-8nädalat ja on hõlpsad hoolitseda. Reeglina ei tohiks komplikatsioone esineda kui hoiad haava puhta ning mustad käed, meigi ja juuksed eemal. Kui haava satub infektsioon, paistetab kulm tavaliselt üles ja/või tekib augu sisse vesine punn. Sooja
nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375)
Arhitektuurne dekoor muutus lamedamaks. Rokokoo levis eriti Prantsusmaal, leidis suurejoonelise väljenduse Saksamaal ja Austrias ning mõjutas oluliselt vene 18. sajandi barokki. Rokokoo- ajastu arhitekte: G.G. Boffrand, F. De Cuviller, vennad Asamid, W. Von Knobelsdorff. Sisekujundus. Rokokoo interjööridest kaovad välisarhitektuuri elemendid, see on peen, dekoratiivne, kerge, asümmeetriline. Perioodi dekoratiivne kunst kuulub oma rafineerituse, asümmeetriliste kompositsioonide, intiimse vaimu ja mugavuse poolest 18.sajandi kunsti kõrgsaavutuste hulka. Interjööris püüti eluruumidele anda võimalikult rohkem intiimsust, selleks eraldati eluruumid paraadruumidest. Barokse palee pearuumi – saali – asemele astus nüüd intiimsem ja mugavam, mõõtmetelt väiksem linnamaja (hotel’i) salong, mis oma olemuselt vastas paremini ajastu elu- ja iluideaalidele
3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst 4000 1830 eKr 2. Vana Babüloonia kunst 1830 1518 eKr 3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
1.3.MAAILMA TUNTUMAD MERESÕITJAD JA NENDE RETKED VIIKINGID Riietus Nagu enamik inimesi sel ajal Euroopas, nii kasutasid ka viikingid riiete valmistamiseks peamiselt oma lammaste villa. Viikingid kandsid ka linaseid riideid. Lina kasvatati ise. Naised kudusid linast riide. See värviti mineraalide ja taimedega punaseks, roheliseks, pruuniks, kollaseks või siniseks. Meeste alusriieteks olid pikk villane särk ja pikad lapitud püksid, mida hoidis üleval vöö või kotinöör. Pealisriietena kanti varrukatega nahkvesti või kolmveerandpikkusega, peaaegu põlvini vöötatud jakki. Jalas kandsid mehed sokke ja pehmeid nahkkingi või pikkade säärtega nahksaapaid. Lahingus kandsid sõdurid raudkiivrit ja rõngassärki. Naised kandsid pikka linast kleiti. See võis olla pleegitatud. Kleidi peal kandsid naised pikka villast tuunikat
Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks.Tema poolt on üllitatud ka raamat "Eurooplaste juured", Tallinn: Ilmamaa, 2005. Eestlaste põlvnemine
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest Kõigile kunstimälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
