ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi
Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. Kui ta elab isepäiselt kehtestades inimlikke reegleid, siis sarnaneb ta Saatanaga. Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud. Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: 1
Madalmaade kunst 15. sajandil Gerda Rohi 29.11.2010 Taust Madalmaade kunst tekkis keskaegses ühiskonnas, mis sõltumatult itaallastest hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma Esialgu juhtus see ainult Madalmaades, kus oli rohkelt rikkaid linnu Madalmaade maalikunsti üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis itaalia kunstis, aga oluliste iseärasustega Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Antiikkunsti eeskujud ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud puuduvad Vähe märgata itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont Kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Inimest ei peetud maailma keskpunktiks, nagu seda tehti Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias
· Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel 7saj.eKr kujunes ladina tähestik ,mida kasutame tänapäevani
Püüeldes täislikkusele igas vallas, kandsid kreeklased pidevalt hoolt ka oma keha arendamise eest ning muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Kõige tähtsam spordipidustus oli Olümpiamängud peajumala Zeusi auks, mida peetakse ka tänapäeval iga 4 aasta tagant. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leidis kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumalike tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus, mis oli omane ka muistsetele kreeklastele. Esimesed Vana-Kreeka arhitektuuri saavutused seostuvad templitega, mis on säilinud ka tänapäevani Euroopas ning on ka eeskujuks Euroopa arhitektuurile. Üks kuulsamaid templeid on näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Minu arust Vana-Kreeka võis ning ongi mõjutanud ja arendanud Euroopa kultuuri piisavalt
6 P. Brueghel Pimedad, Madalmaad B 1 Itaalia maalikunst temaatika oli enamasti usuline. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei saa rääkida antiiikkunsti eeskujudest ja jumalike proportsioonide otsingust. Madalmaade kunstnikud olid rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Vanim trükitehnika oli puulõige, sügavtrükitehnika vasegravüür
näidendeid talvistel pidustustel 12. Millised on näidendite liigid?tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13. Nimeta kolm V-Kreeka tuntumat kirjanikku ja igaühe juurde üks teos.Aischylose"Oresteia";Sophokles"Kuningas Oidipus"; 14. Mis oli dionüüsia?veinijumala Dionysose aux peetud pidustused 15. Kuidas kujunes teaduslik maailmavaade?kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid?püüdsid selgitadaa millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb,jumalate põlvnemise üle ja püüti seletada maailma mõistuspäraselt, 18. Mis on sofistika?inimese käitumine ja moraaliküsimused 19. Oska iseloomustada Platoni filosoofiat.hüve ja voorus on midagi püsivat inimeste omavahelistes
· Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis Kesk Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e. ladina keelest sai hiljem Rooma
maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. (Viimane kohtupäev, Sixtuse kabeli lagi, „Taavet“(skulptuur)) Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. 4.Millised olid Madalmaade kunstiiseärasused 15.sajandil? Madalamaade kunsti iseärasused: üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis Itaaliaski, kuid oluliste erinevustega. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka elurõõmsust, toretsevust ja elegantsust on M-maades vähe, sest seal olid esikohal inimeste ja võrdsuse ja õigluse põhimõte. Usulised meeleolud olid süvenenumad, toodi taevalik olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki
ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastroofid, sest poliitilise korrata oli kõik segi ja kellelgil polnud kindlustunned oma elu suhtes. Nõnda kartsid kreeklased alati Kaose tagasitulekut ning lootsid jumalike jõudude abile, mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros (allmaailm) ja Eros (armastus). Sama ürgsed Kaose lapsed olid aga Pimedus ja ö. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed)
Jean Giraudoux võttis oma näidendite aine müütidest ja piiblilegendidest. Giraudoux näidendite maailm on varjamatult mütloogiline. Ent teisendades süzeed ja psühhologiseerides tegelassuhteid, tõstab Giraudoux esile suured moraalsed ja elutunnetuslikud vastasseisud , mis on olulised ka XX sajandil, ning annab müüdile uue tähenduse. Inimeste maailma poetiseerib kummatigi lakkamata seda mõõtmast absoluutse ja ideaalsega. Inimlike ja jumalike väärtuste vahekorda vaeb Giraudoux eri vaatenurkadest näidendeis ,,Amphitryon 38" ja ,,Undiin". Paul Claudeli elumõistmine on sügavalt religioosene. Tema näidendite peateemaks on inimese võitlus kiusatuse ja patuga, moraalne ületamine läbi raskete hingeliste võitluste ja katsumuste. Nii nagu Giraudoux, vaatleb ka Claudel inimest maise-jumaliku mõõtkavas, ent kuulutab kirglikult absoluutsete, jumalike väärtuste ülemust. Claudeli draamade vormis on
Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel. Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma imesid jumalike imede jäljendamiseks. Anderseni kirjandusteoses võrduvad inetud imed pahupidi pööratud ilusatega. Jumalik ime muudab surnu elavaks, saatanlik aga elava surnuks: nii muutub Kaj süda peaaegu jäätombuks. Jumalikud imed muudavad tavalisi asju, muutes neid paremaks algsest variandist. Halvemaks moonutamine ning õnnetustele juhtimine- see käekiri kuulub saatanlikule imele, nii juhtus ka lugu nõiapeegliga: ,,Kõige ilusamad maastikud nägid seal välja nagu keedetud spinat..
KUNSTIAJALUGU 16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. Madalmaade kunst 15.saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal)
Tarkuseraamatud Mõned Vana Testamendi raamatud eriti Õpetussõnad ja Koguja raamat koosnevad "tarkuseütlustest", mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi läbi huumoriprisma. Piiblist on pärit paljud tuntud ütlused : töö kiidab tegijat sõpra tuntakse hädas ole rahul sellega, mis sul on Prohvetiraamatud Piibli esimeses osas Vanas Testamendis on hulganisti prohvetiraamatuid, mille autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast. Vanas Testamendis on 16 prohvetiraamatut, mis jagunevad suurteks ja väikesteks. Jahve Iisraeli rahvas teenis ainujumalat Jahvet, kellega nende esiisa Aabraham oli lepingu sõlminud. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Teiste rahvaste jumalaid keelati teenida.
Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama. Ta nägi jumalike ilmutusi. Ta ei järginud seisusi ja andus meditatsioonile, vabastas end taasünnist ja nendest tulenevatest kannatustest. Temast sai valgustatu e. Buddha.
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga
,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. Sixtuse kabeli seintele maalisid freskosid Ghirlandajo,Botticelli ja Pietro Perugino. Madalmaade kunst 15.saj *Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile. Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis
kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha. Spartalased kõik surid, Leonidase keha löödi risti, pärslased liikusid edasi Ateena poole. 29. Arstiteadus - e. meditsiin oli rohkem seotus igapäeva vajadustega, Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku Hippokratese mahukas teos. Haigusi üritatakse seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Hippokratese vanne - arst peab igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. 30. Matemaatika - sellega tegeles juba Thales, aga rohkem Pythagoras ja tema õpilased. Tema arust olid arvud pühad. Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tema järgi on ka nimetatud teoreem, seda levitasid edasi tema õpilased. 31. Ajaloolased - Lähema ajaloo seiku hakkas esimesena üles kirjutama Herodotos, teda kutsutakse ka ajaloo isaks. 32. Maailmaimed - Giza väli
3. Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja selle esimene valitseja, HOROS- tema oli Egiptuse sõjaline kaitsja. 4. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg. Elavat vaaraod samastati Horosega. Päikesejumal Ra ja Teeba jumal Amon olid seotud vaaraoga läbi sõjaväe, kuna vaarao oli Egiptuse valitseja ja samas sõjaväe juht. Osiris kehastas üleujutuse ja viljakasvu aega ning seth põuaperjoodi. Jumalike vaaraode valitsemine Horose ja Osirisena on igavene ja vältimatu nagu looduse ringkäik. 5. Tava inimesele oli üks tähtsamaid jumaladi just OSIRIS , sest ta oli viljakuse jumalning surnute valitseja. Ta õppetas põlluharimist, kirjatarkust, käsitööd jakanalite kaevamist. 6. Monoteism ehk ainujumala usk tekkis Egiptuses uue riigi ajal, sel ajal valitses vaarao Ethanon(1364-1347 eKr). Ta tõstis sel ajal jumalate etteotsa päikeseketta Atoni, Amon Ra asemel
Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on hiljem peetud 5.-4. saj. eKr elanud kuulsat arsti Hippokratest. Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas
Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Autorid: Aischylos (6. – 5. saj eKr) Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123
Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Autorid: Aischylos (6. – 5. saj eKr) Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123
Kõigile ei saa kõike selgeks teha. Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada. Andke lastele haridust ja enam ei tule täiskasvanuid karistada. Mitte keegi ei saa olla vaba, kui ta on oma ihade ori ja need valitsevad teda. Pythagoras Hippokrates (umbes 460 umbes 370 eKr) Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Hippokrates Kasutatud allikad: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Socrates_Louvre.jpg http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=290&Itemid=5 http://upload.wikimedia
teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim. Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus. 9. Mis on patt? 9
Mis on seitsmest maailmaimest tänapäevani säilinud? 1) Egiptuse püramiidid (ainukesena tänapäevani säilinud). 2) Zeusi kuju (Lõuna-Kreekas Olümpias, autor Pheidias). 3) Aleksandri majakas (Egiptuses) 4) Artemise tempel (Efesoses, tänapäeva Türgi). 5) Babuloni rippaiad 6)Halikarnossose mauselom 7) Rhodose loss 6) Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus mütoloogilisest? Mütoloogiline maailmaseletus: a) Tugines müütidele, nähes loodusnähtuste taga jumalike jõudude toimet. b) Maailmas toimuv on jumala tahe, jumala otsene sekkumine. Ei püütagi müüte seletada. Filosoofiline maailmaseltus: a) Mõistusele tuginev maailmavaade. b) Maailma seletati läbi teadusharude ja otsiti algainet. 7) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Ta oli antiikaja üks mitmekülgsemaid õpetlasi (Valdas järgmisi valdkondi: loodusteadus, loogika, füüsika, loogika,
Pärinemine: · "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on kirja pandud 16. sajandil suuliste pärimuste põhjal. · Maiad- Guatemala. · Originaal on K'iche keeles. Ülesehitus: · "Popol Vuh" koosneb neljast osast ja on proosavormis. Sisu: · Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel. I osa - maailma loomine. Inimese loomise katsed. Jumalike kaksikute · Hunahpu ja Xbalanqué võitlused kolme kõrgiga. · Maa loomine · Lindude ja loomade loomine, neile hääle andmine. Linnud ja loomad ei ülista oma loojaid. · Saviinimeste loomine · Puuinimeste loomine ja hävitamine · Vucub-Caquix'i hävitamine · Zipacna hävitamine · Cabracan'i hävitamine II osa - Hunahpu ja Xbalangué päritolu, nende isa ja onu lugu. Võitlused · Xibalba isandatega
kindluse nõuet - illusioonid ja tajuvead on võimalikud! Une argument otsustab, et meeleelundite kaudu tulevat teadmist ei saa kindlalt usaldada. Kui ma kujutlen ennast midagi nägevat, on teoreetiliselt võimalik, et Jumal (või paha vaim) põhjustab muljed. Kuri vaim petab, tekitab meelepetteid ja illusioone. Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas! Midagi saab tõsikindlalt teada! Jumalike võimetega paha vaim saab mind eksitada ainult siis, kui mina olemas olen, olen olemas mõtleva olendina. Saan kahelda vaid olemas olles. Väljaspool kahtlust on enda olemasolu! 9. Jumala olemasolu Vaatleb Jumala ideed. Strateegia: tõestada Jumala olemasolu ja siis toetuda Jumala omadustele, näidata, et välismaailm on põhijoontes selline, nagu ta ilmneb. Jumal ei ole pettur! Jumala olemasolul on keskselt tähtis koht, kuid teda ei huvita Jumala
Kas ei kohus karistada?" Selle mõttega lõikab ta mehel mõlemad jalad põlvist saadik maha. Vägimees sureb rohkest vere voolamisest. "Põrmu paelust pääsend vaimu lendas lustillinnu kombel pikil tiivul pilvedesse, tõusis üles taeva' asse", kus tema" seletatud kehaga" jumalikest pidudest osa võtab. Siin võiks nüüd tema elukäik lõppeda. Aga vana jutt ei lepi sellega, vaid lisab, kuidas Taara mures olnud, kuna ei teadnud, millise ameti ta taevas Kalevipojale peaks andma. Jumalike otsuste tegemisel läheb tükk aega, kuni leitakse, et kõige parem oleks Kalevipoeg põrgu värava ette vahiks panna, et Sarvik sealt välja ei pääseks. Nüüd peab vägimehe hing mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna. Ta tõstetakse hobuse selga ja saadetakse põrgu. Sinna saabudes lööb ta ülevalt kõlanud hääle sunnil rusikaga kaljust väravat. Käsi jääb prao vahele kinni ja sedaviisi valvab ta, ise
igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks oli hiljem peetud 5.-4. sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Kui suur osa sellest teosest pärineb tõesti Hippokrateselt ja mis on hiljem lisatud, seda ei saa tänapäeval enam kindlaks teha. Teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla - vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Nende tasakaal tagavat hea tervise, haigestumine aga tähendab ühe domineerimist teiste arvel. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus - nn Hipprokatese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Ajalookirjutuse algus
Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn). Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge.Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst. !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt. Hauakambreid kaunistati elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingutega. Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi keeleks. VII saj, võtsid Roomlased etruskide ja kreeklaste eskujul kasutusse ladina tähestiku. Rooma linn asub seitsmel künkal.
Kuid juut jäi enda nõudmisele kindlaks. Juut istus hobuse selga ja sõitis Rooma. Seal võtsid juudiusulised ta hästi vastu, kuid A ei öelnud oma eesmärgist midagi. Ta hakkas vaikselt paavsti ja teiste vaimulike elu jälgima. Selle põhjal, mida ta seal nägi, otsustas ta, et nad elavad seal kõlbamatut elu. Ta sõitis tagasi Pariisi. Kui J sellest teada sai, siis päris kohe juudilt, mida ta arvab. A vastas, et ärgu nad jumalalt head lootku. Rooma näis talle pigem kuratlike kui jumalike asjade asupaigana. Sellepärast laskis A ennast Jumalaema kirikus ristida. J oli juudile ristiisa ning andis juudile nimeks Jean. Temast sai vaga elu elav inimene. Kolmas novell. Oma jutustustega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle saatnud oli. Saladin, kes oli Egiptuse sultan. Ta oli oma vara korduvates sõdades ära raisanud. Kuid ta vajas palju raha ning talle tuli äkki meelde juut Melkisedek. Kuid juut oli kitsi. Saladin jõudis
kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane. Amenophis II abiellus oma tütrega, samuti toimisid Ehnaton ja Ramses, kes kosis oma kolm tütart.Sethos II abiellus oma tädiga. Hoolimata valitsejate sellisest tavast, ei paistnud geneetiline degenereerumine olevat nii suur, nagu oleks võinud arvata, ilmselt sellepärast, et suur hulk kuninglikke lapsi saadi paljude naistega, mitte ainult nendega, kes olid isaga veresuguluses. Jumalike valitsejate eeskujust hoolimata polnud abielu Egiptuse ühiskonnas mitte religioosne, vaid eraviisiline leping. See andis naisele suhtes mõningase kaitstuse. Kuid võimu kaalukauss kaldus siiski mehe poole ja armastus - abielud, nagu Ramsese ja Nefertari vahel, polnud kuigi tavalised, vähemalt valitsejate ringkonnas. Jumalikustamise au sai lisaks Nefertarile osaks vaid kuninganna Ty'le 14. sajandil eKr valitsenud usureformaatorist vaarao Ehnatoni emale.
Tema õpetus avaldas järgnevatele põlvedele suurt mõju. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid põhilise osa tegid ära Pythagoros ja tema õpilased. Nad võtsid küll palju eeskuju idamaadest, eriti mesopotaamiast, kuid just Kreekas sai matemaatikast teadus, kuna Pythagorose jaoks olid mesopotaamias ammu tuntud tõed loogilise sisuga. Tema arvates põhines maailm arvulistel suhetel. Meditsiini tippteose kirjutas kuulus arst Hippokrates. Tema seletas haigusi looduslike mitte jumalike põhjuste tagajärjena. Tema teosesse oli ka kirjutatud arstide ametitõotus - Hippokratese vanne, mis kohustab arste alati ennastohverdavalt võtlema patsientide elu ja tervise eest. Ajaloo esimesed proosavormis teosed kirjutati eeposte põhjal. Esimesena hakkas lähiajalugu kirja panema Herodotos, ta kirjutas teose "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja nende eelloost. Ta püüdis läbi ajaloo kirjutiste lugejateni tuua õpetliku mõtte. Teater: Teatrietendus e
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid
kristliku kultuuri vaheastmena. Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht ning selle kultuuri klassikaliseks ajajärguks (5. saj e. Kr) kujunes välja kreekalik mõiste MUSIKĒ (muusade kunst), mis on üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. See hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses – musike on lauldes ettekantud luule, mis kreeklaste jaoks tõusist tõeliselt jumalike kõrgusteni. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid, kujutavat kunsti vaadati hellenismiajastuni vaid kui kunstkäsitööd. Alates hellenismiajastust võib rääkida luulest ja muusikast omaette kunstidena, sest nende ühtsus oli lagunenud. Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. RÜTM - kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi
muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel
põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Oldi seisukohal, et kõik toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi.. Tähtsamad filosoofid: Thales arvate kõige aluseks oli vesi. Anaximandros- seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Demokritos- leidis et kõik saab alguse algosakestest-aatomitest. Pythagoras- kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi teoreem.kuulsaim matemaatik. Hippokrates-seletas haigusi looduslikel mitte jumalike põhjustega. Heredotos- esimene ajaloo uurija. Sofistid-leidsid et halb ja hea on suhtelised. Platon- asutas filosoofiakooli-akadeemia. Leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Aristoteles- suured saavutused loogika vallas. Tema õpetus püsib loogika alusena tänapäevaniKlassikaline ajajärk:kreekas,ei kujunenud riiklikku ühtsust,sõltumatuid linnriike oli palju;kult. õitsengu aeg;selle perioodil said alguse ka kreeka-pärsia sõjad,Ateena ja Sparta tekksid;ühtsus kuj.
Thales arvas, et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega. Arstide ametitõotus- hippokratese vanne.
Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised (musike – kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis tõeliselt jumalike kõrgusteni. Vana-Kreeka muusikat mõjutasid Mesopotaamia ja Egiptuse kultuur. Pillid. Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4-keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega). Mõlemad on suuremõõdulised lüüra tüüpi pillid, mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra – kergem ja väiksem pill - olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast
Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised (musike kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis tõeliselt jumalike kõrgusteni. Vana-Kreeka muusikat mõjutasid Mesopotaamia ja Egiptuse kultuur. Pillid. Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4-keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega). Mõlemad on suuremõõdulised lüüra tüüpi pillid, mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra kergem ja väiksem pill - olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast
Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas: matemaatika püüti sõnastada teoreeme ja neid loogiliselt tõestada. Kõige enam edendas Phytagoras VI saj eKr oma õpilastega. Näiteks Phytagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates V-IV saj. Haiguste põhjused looduslikud,mitte jumalikud. Tervis sõltus nelja ihumahla tasakaalust.ühe domineerimine teise üle põhjustas haigust. Suur rõhk õigel toitumisel. Hippokratese vanne
mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel). Sokrates- Ateena filosoof, edastas oma vaateid suulistel vestlustel ja ei võtnud tasu, voorus, arvas et sofistid ei tea mis voorus on. Hippokrates- kuulus arst, kes kirjutas raamatu meditsiinialastest teadmistest (teos sisaldab haiguste sümtomite ja kulgemiste kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega). Herodotos- ajalooisa, hakkas uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi (teos – „historia“- Kreeka-Pärsia sõjad). Aleksander Suur- Makedoonia kuninga poeg, Kreeka uus valitseja, võttis üle kõik Pärsia riigile kuulunud valdused, pidas ennast kogu maailma valitsejaks. Solon- riigimees, poeet ja seadusandja, Ateenas kärpis mõnelmääral aristrokraatia ees õigusi ja aval lhtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks
tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis ja tema poeg Horos aga otsisid tükid üles, valmistasid temast maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu. Ent Osiris eelistas maailmapealsele valitsemisele maa-aluse surnuteriigi kuningavõimu, seega uueks kuningaks valiti jumalate poolt Horos. Ühelt poolt kajastas see müüt aastaaegade vaheldumist, kindlat teadmist, et Niiluse üleujutus saab ähvardavast põuast igal aastal lõpuks võitu. Samuti ka seda, et Egiptust valitsevate jumalike vaaraode vaheldumine Horose ja Osirisena on samavõrd igavene nagu aastaaegade vaheldumine. Horos oli vaarao elavana maa peal valitsedes ja Osiris sellest hetkest, mil ta muumiana surnute riiki suundus. Tähtis jumalanna oli veel lehmakujuine Hathor, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust; saakalikujuline surnute jumal Anubis (kes abistas ka Isist ja Horost Osirise mumitsifeerimisel); iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud
loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus
Kuidas peab eelnevate valitsejate suhtes käituma? Tuleb tagada rahumeelse allutamise võimalus. Selleks rahumeelsuseks koostati dokument ,,Nõudmine", kus kirja pandud kogu maailma ajalugu, kus teatati, et paavst on annetanud need maad. Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid
piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas mõistusetõdede ja jumalike põhitõdede vahekorda. Pärast surma kuulutati pühakuks ja tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon- oli vastu omaaegsetele skolastikutele, mille tulemusel ta vangi määrati, püstitas seiskoha, et loodust tuleb tundma õppida katsete ja vaatluste abil, Jeanne d´Arc- talutüdruk, kes määrati FRA vägede eesotsa aidates prantslasi Saja-aastases sõjas, hiljem hukati tuleriidal ketserluse eest Louis XI- võitis Burgundia hertsogi ja ühendas FRA
elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. 5.Hellenismiperiood Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast
Kontrolltöö kunstis 13-17 ptk. 13.Madalmaade kunst 15. sajandil 1Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud
loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastro ofid, sest poliitilise korrata oli kõik segi ja kellelgil polnud kindlustunned oma elu suhtes. Nõnda kartsid kreeklased alati Kaose tagasitulekut ning lootsid jumalike jõudude abile, mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros (allmaailm) ja Eros (armastus). Sama ürgsed Kaose lapsed olid aga Pimedus ja öö. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja. 2)Enamustes toob keegi suuga vee alt liiva välja. Kõik räägivad maailma tekkest. Kõikides on oma peategelased. 3) Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes
erksavärvilisteks maalitud. Templi katuselt avaneb imeline vaade kogu Dendarale. Templi aladel on ka palju väiksemaid ehitisi ja sisehoove. Selle ehitajaks peetakse vaaraod Pepi l. Hiljuti puhastati Hathori templi laed sajandite vanusest tolmust ja mustusest. Tänu sellele tulid nähtavale imepärased antiikaja laemaalingud. Hathorit peeti naudingu ja armastuse jumalannaks ja Horose armastatuks. Ta kanti igal aastal paat- alusel Edfusse, et ta võiks taas Horosega kokku saada. Jumalike armastajate ühendust tähistati Joobumuse pidustustega. Uue aasta esimesel päeval kanti Hathori kuju mööda templi kaunistatud läänetreppi katusel olevasse lahtisesse paviljoni, et päikesekiired seda elustaksid. Kasutatud kirjandus · http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html · http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/3egiptuse-kunst · https://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajalugu#Vana-Egiptuse_arhitektuur · http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php
annaabi.ee 
