HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria
Oodati messiast, kes vabastaks neid võõra võimu alt ja tooks tuhandeaasase jumalariigi. Jeesus Oli jutlustaja ja juut. Arvati, et on messias. Ema oli Neitsi Maarja. Usutakse ,et isa Jumal. Kasuisa Joosep. Usutakse, et sündis 0 a pkr. Usutakse, et suri u. 30 a pkr. Jeesus Jeesuse õpetus Erines juutide õpetusest. Käis mööda riiki ringi ja rääkis peagisaabuvast jumalariigist. Ta õpetust pooldasid paljud. Temaga koos käis ringi 12 jüngrit. Juutide preestrid ja õpetlased olid tema õpetuse vastu. Jeesus Jeesuse ristilöömine Juudama asevalitsejale, Pontius Pilatusele ei meeldinud Jeesuse tegevus. U. 30 a. pKr läks Jeesus oma jüngritega Jeruusalemma (Juudama pealinn). Sinna jõudes võeti ta kinni. Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma.
Alfred leppid nõudega maksta neile maksu. William Vallutaja- oli Normandia hertsog Guillaume, kes kuulutati peale otsustavat sõda anglosaksidega sellise nime all Inglise kuningaks. Valitses 1066-1087 Ambrosius(u.340-397)- üks tähtsamatest kirikuisadest, katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Hieronymus- kirikuisa, tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde, seda hakati nim. Vulgataks Augustinus(354-430), üks tähtsamaid kirikuisasid. Vastandas oma teoses ,,Jumalariigist" Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina- tadziki teadlane, sai tuntuks meedikuna. Al-Idrisi- Marokolane, kelle 1154. koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rjurik- (u830-879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad. Vladimir- suur vene vürst, kes üritas 980. aasta paiku läbi viia muinasusu reformi, rajades
ülevaatajad.Linnas asus jumalakoda ehk katedraal.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Gregoriuse reformid-Reformid pidid hõlmama kogu kirikut.Taheti tugevdada paavsti võimu euroopas.Otsustas,et Rooma paavsti valivad kardinalid.Investituuritüli-Oli aastatel 1075 1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks
Preestrina Aafrikas • Aastal 388 asus tagasi Aafrikasse Tagaste linna, kus asutas kloostri • Aastal 391 pühitses lähedalasuva Hippo linna preester ta piiskopiks • Augustinus asus elama Hipposse, töötades seal preestrina omaenda kloostris kuni surmani Augustinuse kuulsamad teosed • ‘’Pihtimused’’ – maailma esimene tõeline autobiograafia; üks ta suurematest ja kuulsamatest teostest, on kirjutatud barbarite sissetungi taustal • ‘’Jumalariigist’’ (‘’De civitate dei’’) – sügavamõtteline teos ajaloost ja filosoofiast, annab ülevaate kogu maailma ajaloost Filosoofia • Filosoofia allutatud teoloogiale - Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele • Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. • Inimkonna senine ja tulevane ajalugu on Jumala poolt ette määratud • Tema arvates eksisteerib maailmas kaks
Otto I Ottoniidide dünastia rajaja Friedrich I Barbarossa II ristisõjas osales Richard I Lõvisüda Osales III ristisõjas Vasco de Gama Avastas idapoolse meretee Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Fernao de Magalhaes Esimene ümbermaailmareis Henry VIII Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak Hieronymos Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde Augustinus Kirikuisa, ,,Jumalariigist" autor Franciscus Assisist Lõi frantsisklaste ordu Jan Hus Tsehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida Martin Luther Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja Johann (Jean) Calvin Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja Bartolomeu Diaz Jõudis Hea Lootuse neemeni Cristoph Columbus Ameerika avastaja MÕISTED Feodalism Vasalliteet, keskaja tunnus, ühiskonna süsteem, mis tugineb, keskaja feodaalsuhetel
- 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika Katoliiklik Ortodoksne Diötsees Hereesia Metropoliit Ariaanlus
Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama. Selline õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtide seas, kes tahtsid paradiisi jõuda ning saavutada surmajärgset õndsust. Loomulikult nähti selles Moosese
hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv.Maailm on loodud ei millestki.Aega tunnetame subjektiivselt.Ta uskus täielikku ettemääratlust.Kirik ei võtnud seda õpetust omaks. 2)skolastiline periood-kooli filosoofia
hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv.Maailm on loodud ei millestki.Aega tunnetame subjektiivselt.Ta uskus täielikku ettemääratlust.Kirik ei võtnud seda õpetust omaks. 2)skolastiline periood-kooli filosoofia
88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja arvatavasti 113 prokonsulina Aasia provintsi asehalduriks. Tegutses ka kirjanikuna, oma teoses ,,Germania" on mõiste aestii, mille all mõtles tänapäeva eestlasi. Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel. Lähtub oma filosoofias usust. Põhja- Aafrika piiskop. Temalt pärineb ka pärispatuõpetus. Ristiusk Rooma riigis Jeesuse elu ja tegevus Tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas rändjutlustajana. Kuulutas peadselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Pööras vähe tähelepanu Moosese seadustele.
Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu. Ta uskus predestinatsiooni ehk ettemääratusse. PIERRE ABELARD Elas 11- 12 sajand. Oli monist ja nominalist. Toetus Aristotelese filosoofiale. AQUINO THOMAS Elas 13 sajandil. Ta oli monist. Ta rajas tomismi, mis pidi ühendama Aristotelese filosoofia katoliku katoliikliku õpetusega. Tema toetus samuti Aristotelese filosoofiale.
Keiser Konstantinus viis pealinna üle Konstantinoopolisse. Pime keskaeg Suur rahavasterändamine 600-800. Varajane keskaeg Kõrgkeskaeg Hiliskeskaeg 20 mõistet KT-s 09.10 Mida õpetasid nt epikuurlased- vastan ühe lausega. Mõni tsitaat ka , et kes ütles Aurelius Augustinus 354-430 2 teost: '' Pihtimused''(kirjeldab palve vormis kogu oma elu; 13 raamatut) ja ''Jumalariigist'' Armastus ehk amor on kõigile inimestele omane. Lugedes Cicero ''Hortensiust'' tekivad tal filosoofilised huvid. Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. Viimases võlus teda skeptulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis. Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul. Peale seda laseb ta ennast ja oma poega ära ristida. Augustinuse austamine levis kiiresti. Põrm viidi Sardiiniasse. 28. asugutil peetakse tema mälestuspäeva.
vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast.
o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ??vande all kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad, ei maetud kiriklikult) · Augustinus (IV V saj) traktaat ,,Jumalariigist" (,,De evitate Dei"): 2 riiki 1. ,,maine riik" ja 2. ,,jumalariik" 1. aluseks väline võim, ilmalike asjade eest hoolitsemine; 2. kujutab endast usklike ja vagade inimeste vaimset ühendust. On eeskujuks ja normiks ,,maisele riigile". Siit on pärit asketism ükskõiksus igasuguste maiste hüvede vastu ja alistumine igasugusele maisele võimule. · Kunstidest kõige tähtsamad maalikunst ja arhitektuur
vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse
Ägedad vaidlused Kristuse olemuse pihta - ariaanlus(Kristus pole igavene ega jumalik) - keelati, monofüsiitlus (Kristusel ainult jumalik loomus) - samuti keelati; loomused üh. Pidi hülgama kõik maise - lihasuretamine e askees. Tagakiusamise ajal põgeneti kõrbetesse - eremiidid (erakud), mungad. Meeldis teistele - tekkisid kloostrid - muut. popiks ka rikaste hulgas. Haridus-, kultuurikeskused. Augustinus - haritud, pärispatuõpetus - inimene patune, sõltub Jumala armust osalt. "Jumalariigist" - germaanlaste rüüstest Roomale 410. a - Jumala hoolimatus keisri suhtes. Inimeste valik taeva ja põrgu vahel.
Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma, et Jumalat maitsta, kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta. Uti ja frui vahel on omaette skaala. "Armasta ja tee, mida sa tahad" (kui sa õigesti armastad, võid teha, mida tahad). Armastus peab olema korrastatud. Jumala armastus valatakse ristimisel inimesse. Inimene peab ka ennast armastama. Caritas - jumalik riik; Cupitidas - ilmalik riik. Kirik on osa mõlemast. "Jumalariigist" vastandab Jumalariigi ilmalikule. On 2 riiki: ilmalik riik ja jumalariik. Ilmalik riik põhineb armastusel maailma vastu (cupiditas). Kain ja Babülon. Jumalariik põhineb jumala armastusel (caritas). Abel ja Iisrael. Täiuslikum on jumalariik. Ilmalikus riigis ei saavuta inimene täielikku hingerahu, kui inimene on täiesti jumalale suunatud, alles siis leiab ta hingerahu. 3. PILET 1. Kuidas toimub antiikse mõtlemise muutumine kristlikuks?
Õpetus Piibel Vana Testament juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215 Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst)
Rooma riigis oli usk oluline – tohutus imp. oli in. muudetud tähtsusetuks osakeseks – otsis üha enam pääsemist üleloomulikust maailmast. Keskaja filosoofia jaotatakse 2-ks suureks perioodiks: Patristika – e. kirikuisade õpetus – kujutab endast kristluse filosoofilist põhejndamist ja süstematiseerimist (Augustinuse pärispatu õpetus, paavsti võimu alustest jne. Jumalariigist e. katoliku kirikust. Usk peab alati eelnema mõistmisele, tunnetamisele – “Usu, et mõista” Skolastika (6.-14. saj.)- usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil. Skolastika põhineb patristikal ja antiikfilosoofial. Tuntumad filosoofid: Pierre Abelard (1079-1142) tuntud oma traagilise armastuse looga. Leidis, et antiikfilosoofid jõudsid paljude oluliste tõdedeni ammu enne ristiusku
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
siis kui kehahimudest lahti öelda. · Arendas õpetust pärispatust juba Aadam tegi pattu ja sealtpeale lasub see kogu inimkonnal. · Ilma jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda, kes saatis oma poja inimkonna eest surema. · Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. · See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. · Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. · Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. c. Kirikuarhitektuur: · Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. · Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone.
a. Põhisisu: · Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. b. Piibel ristiusu püha raamat: · Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. · Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. c. Teoloogide usuteadlaste tööd: · Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". · Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. d. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: · Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. · 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. · Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12
Prohvetid kuulutasid iisraellastele ette Jahve karistusena tulevaid raskeid katsumusi, eelkõige langemist võõra võimu alla. Kuid viletsuse ajale pidi järgnema helgem tulevik. Prohvetite kuulutuse järgi pidi kunagi sündima Taaveti soost salvitud kuningas messias (heebrea keeles salvitu) kes taastab Iisraeli muistse hiilguse. Saabub tuhandeaastane jumalariik, kus kõik rahvad ja inimesed vennalikult teineteise kõrval elavad. Prohvetite kuulutused messiast ja saabuvast jumalariigist avaldasid suurt mõju juutide maailmavaatele ja valmistasid pinda ristiusu tekkeks.
2.1 Püha Augustinus Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, tema ema oli Püha Monica, kes kasvatas oma poja üles kristlasena. 16-aastaselt läks Augustinus Kartaagosse juurat ja retoorikat õppima. Siis hülgas ta kristlikud põhimõtted, pühendus filosoofiale ja võttis endale armukese. Sündis poeg Adeonatus. Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must mungarüü, leegitsev süda, mis näitab Augustinuse religioosset innukust, või süda, mille on läbistanud kolm noolt, mis viitavad mõtisklustele Püha Kolmainsuse üle. Viitena Augustinuse
kloostrite asutaja ning esimene abt. Karli nõost Adalhardist sai Corbie abt. Vaeste kirikust oli saanud rikaste kirik. Nüüd algas aga areng selle ilma vägevate kiriku, aadlikiriku suunas see oli protsess, mis lõppes alles XIX sajandil. Einhard teatab Karlist: ,,Einestamise ajal kuulas ta muusikat või ettelugemist. Viimasel puhul esitati ajaloolisi teoseid ja ülevaateid esivanemate tegudest. Meeleldi kuulas ta ka püha Augustinuse töid, eriti tema kirja ,,De civitate Dei", ,,Jumalariigist". Jumalariigile on vastandatud maailmariik. Need kaks riiki on Augustinuse järgi sünnitanud kaks erinevat armastust: maailmariik kuni enesepõlguseni küündiva jumalaarmastuse.. Üks otsib kuulsust inimeste juures, teise jaoks on tema suurim kuulsus Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"
See üksnes kinnitas usku tema sõnumisse. Pooldajate veendumuse kohaselt oli Jeesus Vana Testamendi prohvetite poolt ette kuulutatud Messias ehk kreeka keeles Kristus (christos – salvitud). Jeesust peeti ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimkonna patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimase saabumist oodati üsna lähedases tulevikus. Kristluse levik Kristlus tekkis juutide usu raames. Kuid Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide Messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Sellega ei peetud silmas mitte niivõrd Iisraeli riigi muistse hiilgust, vaid kõigile Jeesuse sõnumit uskuvatele inimestele avatud rahu- ning õnneajastut. Jeesuse kuulutus ei olnud seega määratud sugugi ainult juutidele, ja peagi pärast tema surma hakkas usk tema kuulutusse levima ka teiste Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati nimetama kristlasteks.
ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907 1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel
tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907 1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel
tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907 1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel
c) Katoliku kiriku õpetus, sakramendid Põhisisu olis usk kristluse ülestõusmisest, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel oli ristiusu püha raamat, mis koosnes vana ja uus testamendist. Vana testament - juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest adamast ja eevast 10 käsust jne. Uus-testament- 4 evangeeliumit Jeesusest ning apostlite tegevustest ja nende kirjadest esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd, kuulsaim neist oli Augustinus ja tema ,,Jumalariigist". Hieronymos oli piibli ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele. Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12 saj , kelle järgi on 7 sakramenti, millest 5 on hädavajalikud õndususe saavutamiseks, pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks, viimased 2 ei ole kohustuslikud. I- ristimine, II- leeritamine, peale 12 eluaastat, kui oli antud usulist algõpet, III- armulaud- saada osa kristluse ihust ja verest
Kristlus on sündinud juudi traditsiooni sees. Vanim viis, kuidas jumalat on kujutatud kala sümbol. Tühi rist tähendab ülestõusmist. Teistpidi rist seostub pigeb satanismiga kristlikus kontekstis tähendab Peetruse risti. Krutsifiks ristilöödud Jeesuse kuju. Tuvi Püha Vaim tuli nagu tuvi taevast alla. Jeesus löödi risti kuna oli ühiskondliku rahu häirija. Roomlased lasid ta risti lüüa nagu mässaja (tuli kuulutas uuest jumalariigist jne). Teda nähakse inimste pattude lunastajana tuleneb juuditraditsioonist (lunastas inimeste patud oma surmaga). Tõusis üles surnuist sümboliseerib, et surm ei ole lõplik, võitis surma. Lunastas inimese. Kõrvaldas võõrandumise inimese ja jumala vahel. Tema sõnum: Armastuse kaksikkäsk. Kas kristlaseks saamiseks peab esmalt juudiks saama? Algselt oli ka juudikristlus. Kristlik kirki sai alguse Nelipühist. Siis sai Püha Vaim nendele jüngritele osaks. JUMAL
Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. Kirikuisad (kuni 8. saj) • Tertullianus 160-240 (kolmainsus, nagu see Nikaias dogmaks sai) • Augustinus 354-430 (“Jumalariigist”, “Pihtimused” – ideed pärispatust, õiglasest sõjast, ettemääratusest) • Pseudo Dionysius Areopagita (u. 500) teosed „Taevahierarhiast“ ja „Kirikuhierarhiast“. – Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda. – Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur. – Hierarhias tõusmine (nii kiriklikus kui ilmalikus) on lähenemine jumalale. Varajased kodifitseerimiskatsed
sajandi keelele ja kirjaviisile. Kümnis Karl Suur seadustas tava, et 1/10 sissetulekust tuleb anda kirikule. Varem oli see tava, aga siis sai seadus. Hiljem see kümnise tähendus muutus ja seda hakkasid nõudma hoopis maaisandad ning kiriku osa vähenes. Kirikuisad Varakeskajal tegutsesid ka kirikuisad ehk õpetlased, kelle teosed on oluliselt mõjutanud ristiusu õpetust ja ristiusu õpetuse kujunemist. Üks selline mees on Augustinus. Tema on kirjutanud teose "Jumalariigist". Selle teosega lõi ta teoreetilise baasi selleks, et põhjendada kiriku ülemvalitsust ilmalike valitsuste üle. Teine kirikuisa oli Hieronymus.Ta tõlkis piibli ladina keelde ja selle ladinakeelne algne nimetus oli Vulgata. 18. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL Paavstivõimu kõrgaja perioodiks võib pidada 11-13 sajandit. Paavstivõimu tõus sai alguse Prantsusmaalt Cluny kloostrist. Tegemist oli reformiliikumisega, mis sai sealt alguse. Nende reformide
Õigustas askeesi inimene saab Jumalast osa vaid hinge kaudu ja ainult siis kui kehahimudest lahti öelda. Arendas õpetust pärispatust juba Aadam tegi pattu ja sealtpeale lasub see kogu inimkonnal. Ilma jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda, kes saatis oma poja inimkonna eest surema. Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena.
põhitõdesid. Õigustas askeesi inimene saab Jumalast osa vaid hinge kaudu ja ainult siis kui kehahimudest lahti öelda. Arendas õpetust pärispatust juba Aadam tegi pattu ja sealtpeale lasub see kogu inimkonnal. Ilma jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda, kes saatis oma poja inimkonna eest surema. Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos "Jumalariigist" inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena.
põhitõdesid. Õigustas askeesi – inimene saab Jumalast osa vaid hinge kaudu ja ainult siis kui kehahimudest lahti öelda. Arendas õpetust pärispatust – juba Aadam tegi pattu ja sealtpeale lasub see kogu inimkonnal. Ilma jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda, kes saatis oma poja inimkonna eest surema. Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb. See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki. Kuulsaim teos “Jumalariigist” – inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu – lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika – tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena.
Tekkis 2. sajandil. Jumala ilmutus on kõrgem inimese tarkusest. 5. sajandi teisel poolel hakkas patristika muutuma skolastikaks. Patristika on ka kirikuisade elu ja õpetuse uurimine. „Püha” Augustinus Aurelius (13. XI 354 – 28.VIII 430) oli kristluse varasema perioodi esindaja, kes kuulutati kiriku isaks ja jumala abiks maa peal. Kuulutades algkristlust, oli patristika tähtsaim arendaja. Peateos „De civitate Dei” (Jumalariigist) lõi ta uusplatonismi alusel ristiusu kõikehõlmava teoloogilise süsteemi. Enne Aquino Thomast oli Augustinus peamine katoliku teoloogia ja filosoofia autoriteet, kelle seisukohtadele tuginesid varase skolastika esindajad ja hiljem protestantlikud teoloogid. Augustinust nimetatakse ka psühholoogia isaks ja esimeseks modernseks inimeseks. Augustinus väitis, et kui jumal lõi inimese, käskis ta temal töötada. Töö peab pakkuma rahuldust. Füüsiline töö on sama hea kui vaimne
451. Aastal tungis Galliasse (praeguse Prantsusmaa aladele), kuid sai Katalaunia lahingus roomlastelt ja germaanlastelt lüüa. Attila suri paar aastat hiljem ootamatult ning pärast tema surma hunnide liit lagunes. Augustinus – mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, katoliku ja õigeusu pühak, Kiriku doktor. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ja sai vanas eas piiskopiks. Oma teostes sõnastas ta ristiusu põhitõed. Tema kuulsaim teos on „Jumalariigist“. Ta uskus, et Jumala arm on inimese vabaduseks asendamatu ning raamis mõisted „pärispatt“ ning „õiglane sõda“. Tema õpetus kristlikust kirikust kui jumalariigi maapealsest esindajast muutus ristiusu põhitõeks. Augustus- Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); 23. september 63 eKr - 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr
Tema arvates ei tohiks Jeesuse õpetust võtta üldise lauseteõpetuse süsteemina, vaid meile esitatud küsimusena, kuidas tahame mõista oma eksistentsi Teame jeesuse elust vähe, kuid meil piisavalt teadmisi tema õpetustest ning need on rekonstrueeritavad. Ütleb, et kirjeldas raamatus ajaloolist jeesust aga mitte nii nagu historism seda mõistis, aga nii nagu see vastab ajaloo mõistmisele mis tahab lasta end ajalool kõnetada Tema jaoks oli jeesuse olulisim õpetuse osa kuulutus jumalariigist ja otsustamise moment. Jeesus kuulutas jumala riigi saabumist ja see kuulutus seadis inimese valiku ette, kas olla selle poolt või vastu nii otsustas inimene ühe või teise olemisviisi poolt. "inimlik olemine on olemine otsustamises" 5. Ehk praegu kestev periood: "the third quest of historical jesus" Annette Merz & Gerd Theissen põhivennad selle perioodi uurimises Theissen arvas, et ta karismaatik, apokalüptiline maailmapilt, kaasaegsetega tekkinud konflikt
.. · Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. · See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on "Contra Academicus". KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM). · "Pihtimused" · Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on · "Kolmainsusest" pidevalt uute eesmärkide jahil. · "Jumalariigist" De civitate Dei. 22 raamatut. See · Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi incommutabile bonum) on üksnes Jumal. andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi · Kõrgeim eesmärk... poolt 410 a. · Kõrgeim eesmärk on näha Jumalat.
filosoofiaga, oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). Roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, kristlastel määrab religioosne ilmutus poliitilise korra. De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele, keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see ei saa olla hea, kui see ei tee valu" (kuna suurimaks kiusatuseks on uhkus, millesse on kergem langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu.
valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Õppis Cicero teoste põhjal retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele (410), keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Toona tekkis diskussioon, kas põhjuseks on Rooma vanade jumalate hülgamine ja asendamine kristliku Jumalaga. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see
annaabi.ee 
