Kuidas kontrollida rehvide kulumisastet (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Sissejuhatus Erialasse

4. kinnitamise järjenumber. Autolambid Busside põhiliseks valgustusallikaks on 12- või 24V nimipingega hõõglambid. Need koosnevad soklist ja klaaspirnist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Lambi vahetusel ei tohi selle klaassile jätta sõrmejälgi. Lambiklaasile jääv rasv vähendab lambi tööiga. Ära puuduta kätega samuti peegel pinda. Pärast lambi vahetust on vaja kontrollida laterna reguleeringut. Säästlikkus Saaste ainete ja müra vähendamiseks: ·Väldi tarbetud sõitu ·Sõida rahulikult ja säästvalt ·Väldi järske kiirendusi ja pidurdamisi ·Kasuta ettenähtud kütust ja õlisid ·Kasuta külmkäivitusel soojendusseadmeid ·Väldi liigset mootori tühikäiku ·Hoia autotehniliselt korras ·Ära ületa lubatud sõidukiirust Mõju kohalikule keskkonnale avaldub esmajoones pinnase hapendumises.

Auto õpetus

16

docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub ­ amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris

Auto õpetus

19

doc

Veermik ja juhtimisseadmed

IV. õlipump müriseb 1. õli madal tase paagis 2. käitlus rihm vajab pingutamist 3. õli filter on ummistunud või valesti sisse pandud. 4. õhk sees 5. õli võib norm tingimustes pikas kasutamises väheneda 6. lekked Õli võib pikaajalises kasutamises väheneda,lekked võivad olla hammasratta tihendites,voolikute ühenduses,pumba tihendid ja paisupaagi ühendus. Lekete puudumisel võib õli kahanemine esineda,kui süsteemi satuks õhk. Roolivõimendi täitmine Õli kontr. paisupaagis . kontrollida õlinormi. Teiseks ajada mootorit ringi käivitiga,niiet mootor ei käivituks ja pöörata mootorit äärmistesse asenditesse. Lisada õli kuni tase jääb püsima ja ei eraldu õhumullikesi. Tehn. Hooldus: Hüdrosüsteemi hermeetilisust tuleb kontr. Rihma korrasolekut ja pingsust. Õli tasapinda. Õli tase peab mahtuma märkide vahele. Õli lisamisel kuni ülemise märgini. Signaal tule korrasolekut. Õlikontr. Paisupaagis: 1 seisata mootor, keerata maha kork 2 puhastada

Auto õpetus

20

odt

Autode Ehitus.

Seda väldivad summutavad osad ­ amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti. Esiratas pöörleb koos rummuga käänmiku tapil. Käänmik on teliku see osa, mis saab pöörata. Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshargi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka harkidel õõtsuda. Suurematel sõiduautodel ja veoautodel kasutatakse ka käänmikupoldiga telikuid. Nende iseärasus on õõtsharkide vahele paigutatud püstmik, mis ei pöördu. Suuna muutmiseks

Traktorid ja liikurmasinad

8

ppt

Liiklusohutus

LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakkavad auto

Liiklusõpetus

14

docx

Juhtimisseadmed ja veermik

.....................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad................................................................................................................. 9 4.1 Rehvid........................................................................................................... 9 Rehvide tähistus.................................................................................................. 9 Pöörlemissuund................................................................................................. 11 Valmistamiskuupäev.......................................................................................... 12 Taastatud rehvid...............

Auto õpetus

52

pdf

Monroe vedrustus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2 1.4. Peamised vedrustuse tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.4.1. Jäik telg versus sõltumatu telg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3

Vedrustus

17

docx

Auto remont, hooldus

Euroliidu telje koormus on 9 tonni. Auto ja haagise kaal võib max olla 44 tonni. Sõiduki nõuetele vastavad kontroll ja järelvalve süsteem Sõiduki, selle osade ja varustuse tüübi kinnitus. Toodangu järelvalve Sõiduki tehnoülevaatus Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontroll (teostavad vaid kindlad isikud, vajalike paberitega). Ekspertiisi ja katsetamist viib läbi ARKi poolt tunnustatud katsekoda. Sõiduki ümberehitamise võimalikkuse ja viisi määrab ARK Auto rehvid Tähistamine · E (e1, E2), DOT (2005)  · Ei tohi olla vanem kui 10 aastat · Mustri sügavus 1...6 mm · 3...4 mm peal on viimane piir · Võidusõidus kasutatav ,,slikid" rehvid on hoopis teisest segust tehtud · Mida väiksem on mustri sügavus, seda halvem on külmaga haarduvus · 7...9 mm uue rehvi muster · 25-30 tuhat peab rehv, peale seda läheb asi kehvaks Mõõdud: 205/60R 92H

Autode hooldus

Meedia

Kommentaarid (0)