Juri Gagarini eluloo kokkuvõte (0)

Juri Gagarin
Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu.
Lapsepõlv
Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks.
Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis.
Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle.
Kooliaastad
1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased . Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid.
1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli.
Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, läks ta 1954 aastal esimest korda Saratovi lennuklubisse, mille ta lõpetas kiituskirjaga ja kus ta sooritas oma esimese iseseisva lennu Jak-18ga. Gagarin tegi lennuklubis 196 lendu.
Sõjakool ja teenistus mereväes
1955 aastal kutsuti Gagarin Nõukogude armeesse ja suunati Lennuväe Lendurite Kooli. Ta õppis tollal tuntud katselenduri Akbulatovi juures. Vaatamata raskustele lõpetas ta kooli 1957 aastal kiitusega.
Kaks aastat teenis ta Murmanski lähedal Põhjamere laevastiku hävituslennukite polgus.
Isiklikku
Juri Gagarin abiellus 1957. aastal Valentina Gorjatšovaga. Abielust sündis kaks tütart, Jelena (1959) ja Galina (1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on Moskva Kremli muuseumi peadirektor.
Ettevalmistus kosmoselennuks
1959 aastal tehti NSV liidu poolt otsus valida kosmonaudid, keda valmistada ette esimeseks lennuks kosmoselaeval Vostok 1. Kavas oli valida 20 kandidaati.
Sama aasta 9. Detsembril avaldas Gagarin raporti avaldada end kosmonaudikandidaatide hulka. Nädala pärast kutsuti Gagarin Moskvasse igakülgsele meditsiinilisele läbivaatusele, kus kosmonaudikandidaate valis ja valmistas ette spetsialistide erirühm.
---------------------------
25. märtsil algasid esimesed õppused kosmonautide esimeseks lennuks ettevalmistamise programmi järgi.
Psühholoogid iseloomustasid Gagarinit kui sihikindlat, vastupidavat, viisakat, punktuaalsuseni täpset, taktitundelist ja suurepärase mäluga inimest.
Üks tegureid mis aitas kaasa Gagarini valikuks lennuks, oli tema lühike pikkus, mis oli suuresti kasuks, kui olla 2m laiuses kabiinis.
----------------------------
Kui leiti andmed, et 20. aprillil 1961 saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased , määrati venelaste start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel.
Kosmoselendurid valiti viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil, nendeks sai Gagarin ja tema dublant German Titov .
Kosmoselend
Kosmoselaev Vostok-1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt.
Laev tegi tiiru ümber maa ja maandus 108 minutit hiljem, üks sekund enne plaanitut.
Tema kutsung oli Kedr(Siberi mänd ).
Gagarin kirjeldas nähtavust orbiidilt selgelt ja ilusti. Tema sõnul olid jõed , metsad ja mäed kergesti eristatavad.
Vastuvõtt maal
Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Esimesed inimesed kes kosmonauti kohtasid olid kohalik naine koos oma kuueaastase lapselapsega.
Gagarin maandus ilma vigastuste ja luumurdudeta.
Ta andis Engelsi lennuväljal intervjuusid ja laskis end pildistada.
Kui side oli sisse seatud, kandis ta isiklikult Leonid Brežnevile ja Nikita Hruštšovile lennusooritamisest ette.
Elu peale lendu
Kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus.
Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse.
Vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 8–9 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest.
Hukkumine
Gagarin suri 27. Märtsil 1968 tehes treeninglendu lennukiga Mig-15.
Põhjuseks võis olla juhitavuse kaotus manöövri tagajärjel, mis püüdis vältida kokkupõrget mingi objektiga, linnu või isegi teise lennukiga.
Õnnetuse läheduses viibinud Aleksei Leonov usub, et õnnetuse tegelikke põhjuseid varjati.
Tähtsamad autasud ja mälestuse jäävustamine
NSV Liidu kosmoselendur (1961)
Nõukogude Liidu kangelane
Nõukogude valitsus ülendas ta vanemleitnandist otse majoriks.
Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid.