Arvutitest (0)

Marcella Jatsinjak
Viljandi Paalalinna Gümnaasium
Referaat
Arvutitest
Koostaja : Marcella Jatsinjak
8a klass
Juhendaja :Margit Norman
Viljandi2009

Sisu

Sisu 2
Mis on personaalarvuti ? 3
Arvuti mälu ühikud 4
Emaplaat 6
Protsessor 7
Sisend- ja väljundseadmed 8
KLAVIATUUR ( keyboard ) 9
Hiir 10
ARVUTIVIIRUSED 11
Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju. 11

Mis on personaalarvuti?

Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest osadest: põhiplokk, kuvar , klaviatuur, hiir.
Kuvar
Põhiplokk
Klaviatuur
Hiir
Kõiki arvuti osasid, mida on võimalik käega katsuda (ehhki mõnikord oleks selleks vaja arvuti lahti võtta ), nimetatakse riistvaraks. Peale riistvara on igal arvutil ka tarkvara , mille moodustavad programmid ja andmed. Riist- ja tarkvara on ühtviisi olulised.
Arvutite ühilduvus tähendab seda, et nende arvutitel on ühesugune tarkvara. Mõiste ’’IMB-ga ühilduma’’ viitab firmas IBM1981. Aastal toodetud esimesele personaalarvuti mudelile IBM PC (Personal Computer). Tasub meeles pidada, et IBM-ga ühilduvaid arvuteid ei tooda mitte üksnes IBM, vaid ka paljud teised firmad terved maailmas.
Eestis on levinud välismaiste suurfirmade ( Compaq , Dell, HP, IBM), veelgi enam aga kodumaiste arvutitootjate (näiteks Microlink, Ordi) valmistatud arvutid . Ka Eestis toodetud arvutite detailid on valmistatud suurtes välismaa tehastes .

Arvuti mälu ühikud

Arvuti mäluga töötamisel pean teadma, kui palju mingid programmid ja andmed arvuti sisemälus või kettal ruumi võtavad. Mälu mahtu valesti hinnates võib juhtuda, et seda ei jätku mõne programmi paigaldamiseks või andmete salvestamiseks. Mälu on vajalik ka andmete töötlemiseks ning sellega on seotud praktiliselt kõigi programmide töö.
Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri – 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu kõige väiksem ühik.
Bitil on kaks olekut – „sisse lülitatud“ või „välja lülitatud“. Seda võib mõista ka kui „õige“ või „vale“, „jah“ või „ei“. Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul saab olla ainult kaks väärtust.
Arvuti mälu seadmete või andmete mahu kirjeldamiseks kasutatakse palju suuremaid ühikuid:
 
Bait
B
1B = 8 b (8 bitti )
Kilobait
KB
1 KB = 1024 B
Megabait
MB
1 MB = 1024 KB
Gigabait
GB
1 GB = 1024 MB
 
 
Igapäevases elus kasutatakse mitmeid arvusüsteeme – raha üle arvepidamiseks kümnendsüsteemi, nädalapäevade arvestamisel seitsmendsüsteemi, kuude arvestamisel kaheteistkümnendsüsteemi jne. Arvuti mälu olekute kirjeldamisel kasutatakse sageli kuueteistkümnendsüsteemi. Sel juhul saab igal arvjärgul olla 16 erinevat väärtust, mille tähistamiseks kasutatakse numbreid 0-st 9-ni ja tähti A, B, C, D, E, F. Järgnevas tabelis on mõned näited arvude kujutamise kohta erinevates arvusüsteemides.:
10-süsteem
2-süsteem
16-süsteem
0
00000000
00
7
00000111
07
9
00001001
09
10
00001010
0A
15
00001111
0F
16
00010000
10
19
00010011
13
169
10101001
A9
 
Sõltuvalt programmi keerukusest võtab see arvuti mälus ruumi mõnest kilobaidist kuni mitmesaja megabaidini. Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist.
 
Mõned näited:
 
 
 
 
 
Üks täht (1 B)
 
Lehekülg teksti (2 KB)
 
Minut muusikat (12 MB)
Küsimus
Vastus
1. Miks on vaja teada, kui palju mingid andmed või programmid ruumi võtavad?
 Mälu mahtu valesti hinnates võib juhtuda, et seda ei jätku mõne programmi paigaldamiseks või andmete salvestamiseks. Mälu on vajalik ka andmete töötlemiseks ning sellega on seotud praktiliselt kõigi programmide töö.
2. Milline arvusüsteem on kasutusel arvutis?
  Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri – 0 ja 1 abil.
3. Mis on arvuti mälu kõige väiksem ühik?
1B = 8 b (8 bitti)
4. Millist arvusüsteemi kasutatakse sageli arvuti mälu olekute kirjeldamisel.?
  Arvuti mälu seadmete või andmete mahu kirjeldamiseks kasutatakse palju suuremaid ühikuid
5. Mitu bitti on 1 megabait?
1MB =8388608B
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Emaplaat

Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt motaažiplaati paljude väikeste eletroonikadetailidega. Teised arvutiosad , mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnikatest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadi asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.

Protsessor

Arvuti ’’südameks’’ on keskseade e. protsessor (CPU – Central Processing Unit ). Kuna protsessor(CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutitest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühe sekundis teha.
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessorid .

Sisend- ja väljundseadmed

Personaalarvuti riistvara väga olulisteks koostisosadeks on sisend- ja väljundseadmed. Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult(joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada . Väljundseadmed on näiteks kuvar, printer , kõlarid.

KLAVIATUUR(keyboard)

Klaviatuur, ’klaver’, ’käbord’, sõrmistik vms.-kuidas keegi nimetada armastab , on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks . Meenutades tavalist kirjutamismasinat, on arvutiklaviatuuril mitmeid erinevusi, sisaldades lisasõrmiseid andmevahetuse ja töötluse juhtimiseks. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud . Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop’i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi-kasutatakse USA klaviatuure, aga ka klaviatuure, mis on kohaldatud kasutamiseks Saksamaal, Rootsis ja Soomes jne. Ka Eestis sobiv klaviatuur(õ-tähe saamise võimalusega) pole mingi ime.
Caps Lock - liikumiseks on suur- ja väiketähtede režiimi vahel
Tab – viib teksti järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt aknalt teisele
Esc – paoklahv, põgenemisklahv. Aitab tühistada viimast käsku, sulgeda akent jne
Funktsiooniklahvid F1-F12 – on mõeldud funktsioonide täitmiseks, käskude andmiseks
Enter – sisestusklahv. Üks tähtsamaid klahve. Tähistab käsu ja tekstilõigu sisestamise lõppu.
Backspace – tagasilükkeklahv. Kustutab märgi kursorist vasakult.
Delete – kustutamiseklahv- Kustutab märgi kursorist paremalt.
Insert – Liikumiseks vahelelisamise ja ülekirjutamise režiimide vahel-
Print Scrn - kopeerib ekraanipildi vahepuhvrisse.
Indikaatorid - tulukesed, näitavad töörežiimi sisselülitamist.
Tühikuklahv – ( space )
Alt Gr – võimaldab valida mõnel klahvil olevat kolmandat märki.
Ctrl ja Alt – juhtklahvid. Kasutatakse koos teiste klahvidega.
Shift – tõsteklahv. Võimaldab valida suur- ja väiketähtede vahel. Shiftiklahvi abil saab sisestada ka klahvide ülaosas olevaid märke.
Nooleklahvid – kursori juhtimisklahvid
Num Lock – lülitab täiendava klaviatuuri ümber kursori juhtklahvide režiimist numbrite ja tehtemärkide sisestamise režiimi ja vastupidi.

Hiir

Peamiseks sisendseadmeks Windows´i keskkonnas töötamisel on hiir (mouse). Hiire abil on võimalik anda peaaegu kõiki käske (v.a need, mis vajavad teksti sisestamist). On olemas tegevusi, mida saab sooritada ainult hiire abil
Kui liigutad hiirt, siis liigub ka ekraanil olev hiirekursor. Tavaliselt on kursor noolekujuline, kuid sõltuvalt käsil olevast tegevusest võib selle kuju muutuda
Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada). Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse internetis uuele leheküljele. Hiirega on võimalik joonistada, teksti kerida, programmi küsimustele vastuseid valida ja palju muud teha
Klõpsuks nim. ühekordse vajutust hiire nupule. Topeltklõps on kiire kahekordne vajutus hiire nupule. Topeltklõpsu kasuatatkse tavaliselt programmi käivitamiseks. Programmi saab käivitada ka teistmoodi – valides programmi või dokumendi ühe klõpsuga ja vajutades klahvi ENTER.
Klõps hiire vasakpoolse nupuga tähendab ka valiku tegemist (näiteks võimaldab valida programmi küsimustele vastust). Enamasti räägitakse ka hiire vasakust nupust sagedamini
Parema nupu klõpsuga avaneb vasatvale objektile eriomane menüü, mida kutsutakse omamenüüks
Hiire keskmist nuppu kasutatakse harva ning paljudel hiirtel puudub see hoopiski.
Mugav on kasutada hiirt, mille keskel nuppude vahel asub kerimisrull. Selle abil saab tavaliselt ekraanil olevat teksti, tabelit või muud infot edasi-tagasi kerida.
Vana hiir Uus hiir

ARVUTIVIIRUSED

Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju.

Arvutiviirused jagunevad:

failiviirused

süsteemiviirused

makroviirused
Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks?
Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update 'id.
Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic (ei kehti domeenis olevate arvutite kohta).
Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Tartu Ülikoolis kasutatakse viirustõrjetarkvarana Symantec Endpoint Protection -it ja selle eellast Symantec Antivirus -t. Juhendi viirustõrjetarkvara installeerimise kohta leiab aadressilt http://siseveeb.ut.ee/25468 .
Kasuta personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Tasuta personaalseks kasutuseks mõeldud tulemüüri ZoneAlarm saad aadressilt http://www.zonelabs.co m.
11