Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhan Liiv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, 1904, virulane, olevik, 1903, ajalehes, lisas, talus, kodavere, ühiskonnaelu, pihta, anonüümne, viljandis, ajakirjanikuna, numbris, 1902, vaese, peatus, tuttava, luiga, liivil, ehkki, friedebert, toimetaja, maikuu, luulekogu, õied, kägu, 1895, nõia, kirjatööde, linda, rändaja, mesipuu, 19101. Üldinfo 3 Juhan Liiv (Johannes Liiv) elas 49 aastaseks, sündis 30.aprillil 1864. aastal Alatskivil ja suri 1. detsembril 1913. aastal Kavastu-Kroosal. Ta oli eesti luuletaja ja proosa kirjanik. Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim ja teine kirjanik peres. Vanim poeg, Jakob Liiv oli samuti kirjanik. 2. Elukäik Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Ta esimene trükki jõudnud kirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1885. aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus.
(skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning seeläbi pääseda tema salajasse mõttemaailma, kuid mitte keegi ei mõista Juhani hingeelu kogu üksinduses. 2. ELULUGU 3 2.1 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna erinevate väljaannete juures. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. [1] 3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes Virulane Juhan Liivi esimene trükis avaldatud
omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kavastu- Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim. Peres võrsus veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Koolipoisi esimene trükki jõudnud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali (“Baltlaste Piirikivi”) Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1882. aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Väike- Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliõpetajana. Järgmisel aastal haigestus ta ise ja pöördus koju Liisa Marie Golding
.......................... 4 Mõtteid minus tekitas............................................................................................. 5 Kasutatud materjal................................................................................................. 6 2 Autorist Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali ("Baltlaste Piirikivi") Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. Liiv oli lapsepõlvest saadik nõrga tervisega. Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi
Töö koosneb tema elu kästlevatest peatükkidest nagu 2 lapsepõlv, esimene töö ja järgnev elukäik. Samuti käsitleb referaat ka tema loomingust. Enamasti on kasutatud kontrollitud interneti-allikaid. 1. Juhan Liivi elulugu 3 1.1 Lapsepõlv Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus (Liivi muuseum, 2017). Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Pilt 1. Juhan Liiv noorena. (Liivi muuseum, 2017) 1
..........................................................................................3 Kokkuvõte........................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................3 Sissejuhatus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu
Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: meenutatagu ta ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" maastikke, ta loodusluuletusi, näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat
Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja teiste lastega vähe seltsiv. Karjas ja koolis hakkas Juhan Liiv käima umbes 10- aastaselt. Karjas- suved Alatskivi vahelduva looduse rüpes pakkusid poisile unustamatuid muljeid. Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest tutvust teinud juba kodus vanemate vendade kõrval. Sellele järgnes 3 õppetalve Naelavere külakoolis. Tema vaimsele arengule avaldas olulist mõju Kodavere kihelkonnakool, kus ta õppis vaheaegadega aastail 1879 1884. Seal kujunes Juhan Liivist C. R. Jakobsoni tuline pooldaja. Olulise tähtsusega Juhani arengule oli ka Väike-Maarja Avispeal veedetud 1882.aasta. Siis haigestus seal kooli-meistrina töödanud Jakob Liiv ning Juhan läks teda asendama. Avispeal puutus viimane kokku hoogsa seltsieluga ja kirjanduslikul alale tegutsevate inimestega. Nende tingimustes hakkasid selguma Liivi tulevikukavatsused. Kui ta varem oli unistanud
enesehaletsemises? Elulugu Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi- Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule
loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne- Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades. Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.
ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik oli üsna kesine, mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari- duskäigust. 10-aastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust oman-dama kolmeaastase õppeajaga Naelavere kooli. Edasi saatsid haridushuvilise poisi vanemad lap-se 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keele baasteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka
ismi, vastu. Ta kaotas fa?ismivastase miitingu. See kindlasti mõjus ta tervisele halvasti. Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. jUHAN LIIV (18641913) Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel
Ta elu oli väga raske lapsepõlv möödus täielikus vaesuses, hiljem tabasid teda mitmed rasked haigused ja pääsetee leidis ta looduses ja möödus üksinduses ja nukruses. Ka ei vedanud tal armastusega. Teda on iseloomustatud kui ,,kõige eestilikum luuletaja" või ,,eesti kaasaegse luule algataja". Tema vanem vend Jakob Liiv oli omal ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja. Pärast skisofreeniasse sattumist kadus Juhan Liiv avalikkuse eest umbes kümneks aastaks, alles 1903. aastal hakati uuesti tema luuletusi avaldama. Juhan Liiv oli suureandeline kirjanik, kuid lühike oli see aeg, mil ta sai täies vaimutervises töötada. Närvihaigus vaheldus esialgu selgemate hetkedega. Inimesed meenutavad teda mehena, kes oli ka rõõmus olles kurb. Juhan Liivi elulugu Juhan Liivi lapsepõlv Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1964. aastal Alatskivis vaesesse ja lapserikkasse perre. Oma peres oli ta kuues laps, poegadest neljas
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei
seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik oli üsna kesine, mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari- duskäigust. 10-aastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust oman- dama kolmeaastase õppeajaga Naelavere kooli. Edasi saatsid haridushuvilise poisi vanemad lap- se 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keele baasteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal
nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik oli üsna kesine, mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-duskäigust. 10-aastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust oman-dama kolmeaastase õppeajaga Naelavere kooli. Edasi saatsid haridushuvilise poisi vanemad lap-se 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keele baasteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal
Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud laevanduse aktsiaselts "Linda". Kultuurielu Hoolimata venestusajast toimusid rahvarohked üldlaulupeod (1891, 1894, 1896). Rahvaluule kogumine jätkus ka hoolimata Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest. Jakob Hurdale saatis kaastööd ligemale 1400 inimest. Mattias Johann Eisen koostas ja andis välja hulga folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need nn vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). 19. sajandil olid eesti kultuurielu kandvaks jõuks väheste tippharitlaste kõrval peamiselt külakooliõpetajad, köstrid ja vallakirjutajad, kelle tegevus jäi heast tahtest hoolimata ikkagi asjaarmastajalikule tasemele.
innustasid rahvast võitlema vabaduse eest ning Luuletused". Ado Grenzstein-Piirikivi . Ado äratasid kodumaa-armastust. Nende luuletustest on Grenzstein sündis 5. veebruaril1849 Viljandi- heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. maal Tarvastus talurentniku pojana. 1881. aastal Lydia Koidula Luuletamist alustas saksa keeles. asutas Grenzstein uue ajalehe «Olevik». Ta Isalt ja vanaemalt omandas rahvapärase eesti keele avaldas ajalehes omaenda luuletusi, samuti .Esikkogu Vainulilled 1866 tõlked või ilmusid kogud «Laulud ja salmid» ning mugandused saksa luulest .Emajõe ööbik 1867 «Mõttesalmid». A. Grenzstein luuletajana - suur edasiareng sisult ja vormilt; ülekaalus kogud ,,A. Piirikivi Esimesed luuletused" originaalluuletused. Looduspildid konkreetsemad, ,,Laulud ja salmid" - on Koidulast mõjutatud. isikupärased
Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida. 3. I Romaan. J.D.Salingeri ,,Kuristik rukkis" : kokkuvõte süzeest; Holdeni iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm, tänapäeval kõige hõlmavam ilukirjanduslik maailmakirjelduse vorm. Iseloomustab mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"
osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19
saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas. Euroopast saabudes elas Tartus ning oli seal vabakutseline. 1932 1934 oli Vanemuise direktor.
.................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9
juhuluulet. Pulmalaulu kirjutamine ei olnud niisama. Eeldas ka teatud reeglite järgimist. Eeskujuks kujunes Saksa luuletaja Martin Opitz. Raamat Saksa poeetikast, ilmus 1624. Annab kindlad reeglid, kuidas luuletusi kirjutada, annab värsiõpetuse. Annab soovitused, kuidas kirjutada pulmalaulu. On öeldus, et pulmalaulu kirjutamisel võiks kasutada looduskirjeldusi. Peab kujutama armastust ja noorpaari igatsust teineteise järele. Tuleb kirjeldada pruutpaari jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka
Temalt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Koori osa tema tragöödiais on tegevusega küll seaotud, kuid koor on eelkõige mõtliku ning moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb indiviidi traagiline saatus. Gustav Suits sündis Tartumaal Võnnus koolmeistri perekonda 1883. aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem Tartus algkoolis ning gümnaasiumis, kus õppis vene, saksa, prantsue ja kreeka keelt. 1904. aastal siirdus ka Tartu Ülikooli, kuid suundus sealt peagi Helsingisse. Teda huvitas kirjanduslugu ja rahvaluule, kuid ka soomekeelne kirjandus. 1905. aastal ilmus mehelt esimene luulekogu pealkirjaga ,,Elutuli", mille lõi maailma muutmise vaimus. Iseloomulik ka jõulisus, arusaadavus ning vormimeisterlikkus. 1910. aastal ülikooli lõpetanuna töötas esialgu Helsingi ülikooli raamatukogus ning hiljem gümnaasiumi keeleõpetajana. 1913. aastal avaldas
diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula
- kirjastajate-trükkalite periood: kirjastaja amet ei ole veel trükkali omast eraldunud, kuid trükikojaomanike hulgas tõusevad juhtpositsioonile ajalehtede väljaandjad. Toimetajaid palgatakse üha sagedamini pidevale täishõivelisele tööle. Toimetaja on see, kes kogub uudiseid ja paneb kokku ajalehe. Eestis oli kõnesolev periood 19. sajandi esimesel poolel. - täishõiveliste toimetajate periood: toimetajatele on ajalehetöö saanud peamiseks tegevusalaks ja elatise andjaks. Ajalehes hakkab ilmuma toimetaja nimi, ta saab avalikult tuntuks ja sotsiaalselt tunnustatuks. Tema peamine ülesanne on hoolitseda ajalehe sisu ja suunitluse eest. Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel. - täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid, ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad
romaanid ei äratanud aktiivset protesti, nad kutsusid leppimisele tegelikkusega. Kahtlemata on Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks tema ajalooliste seiklusromaanide seeria «Kolm musketäri». Romaanile on iseloomulik tormiliselt arenev intriig, pingeline dramaatiline tegevus, kerge, lihtne ja energiline keel, mis on kooskõlas sündmuste, episoodide ja juhtumuste hoogsa arenguga. «Kolme musketäri» kompositsioonilise külje määras ette kindlaks asjaolu, et ta pidi ilmuma ajalehes. Seetõttu pidi iga peatükk olema omaette tervik, kuid ka orgaaniliselt seotud kogu sündmustikuga. Dumas kirjutas iga peatüki nii, et eelneva peatüki finaal kujunes omamoodi alguseks järgnevale peatükile. Põhiallikaks antud romaani kirjutamisel oli ühe vähetuntud autori poolt kirjutatud ja 1701. aastal Hollandis ilmunud teos «Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten-leitnandi memuaarid, mis sisaldavad hulgaliselt Louis Suure valitsusaja era- ja salaasju».
mis leiti 1889. Sisult maalähedasem ja ilmalikum kui Brockmanni pulmalaul. Kui Brocmanni tekst käsitles elitaarset pulma, siis see autor käsitleb rahvalikku sündmust. Kuna kirjeldatakse eestlaste pulmapidu, võib arvata, et tegu on eesti autoriga. Siin kirjeldatakse omaaegseid 5 pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud. Leina- ja matustelaule on vähe säilinud ja tuntakse vähem. Neis arendatakse piiblimotiive ja ideid, nt jumalapoja ohverdamine inimkonna hüvanguks, surnust ülestõus, surmajärgne elu. Matuselauludes esines vastandusprintsiip: inimelu on lühike ja pinnapealne, samas esitatakse jumaliku päritolu igaviku idee – elu haprus VS usu tugevus. Matuseluule eesmärk on pakkuda lohutust kurva sündmuse taustal.
annaabi.ee 
