veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned , mille kaudu veri nefronist väljub 14. Uriin koguneb kuse põide, sealt eemaldatakse uriin lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu Nefron:
Need köbrukesed sisaldavad higi- ja rasunäärmeid ning neil võib esineda karvu. Higi- ja rasunäärmetele lisaks on seal ka 10 -15 väljakesenääret, mida on peetud higi- ja piimanäärmete üleminetuvormiks. Nibuväljakese eritüüpi näärmed võiavad oma eritisega nibu, eriti imetamise ajal. Nibuväljakese alal on ka silelihaskiude. Rinnanibu on nibuväljakese keskel asetsev kõrgendus, mis on rinnapiima transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini. Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed
Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Tsüstiline fibroos on kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil. Esinemissagedus Euroopas on 1:2000, Eestis 1:4500 vastsündinu kohta. Selle haiguse puhul esineb organismis kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. Seda haigust põdevad inimesed ei haigestu koolerasse ega salmonelloosi. Sirprakuline aneemia
ei kuulu enam kudede hulka Mehepoolsed: *spermatosoidide vähesus spermas *spermatosoidide arengu või liikumishäired Naisepoolsed: *häired munaraku valmimisel *mitmete suguelundite seesmised häired. viljastumine on muna ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel ühinevad rakkude tuumad. See toimub munaraku laienenud osas. Munarakk on viljastusvõimeline mõni tund- 10 t. Harva ööpäev. Spermid kanduvad juhasse tänu seemnerakkude liikumisele viburite abil ning emaka ja juhade rütmiliste kokkutõmmetele. Selleks, et spermid muutuks viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Läbivad emaka, munajuha. Korraga küpseb 1 munarakk, liigub munajuhasse , sealt emaka poole. 22+x+22+x= 44+xx tüdruk 22+y+22+x=44+xy poiss 1 kuu loode kuni 1 cm. keha ülaosa areng kiirem, kui alaosa. Lihaste, luude, vereringe alged. 2 kuu kiire areng. moodustuvad kõik elundkonnad. 3 kuu idulasel on kõik kehaosad, organid olemas
* suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha
3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6.Maks asetseb paremal pool ülakõhus mao kõrval. See on inimese suurim näärem Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. 7
moodustis väheneb, kuid lõplikult ei kao Isassuguorganid Isassuguorganite funktsiooniks on: spermatosoidide produktsioon ja ajutine säilitamine spermatosoidide suspensiooni sisseviimine emaslooma genitaalsüsteemi isassuguhormoonide (androgeenide) produktsioon Isassuguorganite süsteem - testised e munandid (2) (spermatosoidide produktsioon, androgeenide süntees ja sekretsioon) Munandimanus (2), seemnejuha (2), ja paaritu isaskusiti (juhade süsteem spermatosoidide väljutamiseks) seemnepõiekesed, prostata ja bulbouretraalnäärmed (lisasugunäärmed, mis annavad vedelikku ja toitaineid spermatosoididele, moodustavad põhiosa spermast) peenis (erektiilne kopulatsiooniorgan) Testised - paarilised organid, mis asuvad väljaspool kehaõõnt skrootumis - paiknevad umbes 1-5o C kehatemperatuurist madalamal; madalamat temperatuuri peetakse normaalse spermatogeneesi jaoks vajalikuks
nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida. Korgaskehad täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita. Pärlpaapulid. · Munandikott ehk skrootum on ainult üks, hoiab endas kahte munandit juhade ja munandimanustega. Munandikotil on munandikotiõmblus. · Spermatosoidid küpsenud seemnerakud, väljunud seemne Suguline areng · Sugulist arengut on nii poistel kui ka tüdrukutel traditsiooniliselt hinnatud Tanneri skaala järgi viiest arengustaadiumist. · Esimest staadiumi peetakse murdeeale eelnevaks etapiks, siin pole suguelundite areng veel alanud. · Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas.
leiti geen (fap1), mis soodustab biofilmi moodustumist plastikule. Selle geeni mutant ei suutnud nii hästi seonduda, kuid ta ei suutnud ka agregaate ja mikrokolooniaid moodustada. Tsüstilise fibroosi põhjustatud kopsupõletik Tsüstiline fibroos on autosomaalne retsessiivne haigus, mis põhjustab elektrolüütide sekretsiooni ja absorbtsiooni väärtalitlusi. Selle haiguse puhul esineb organismis kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Alumiste hingamisteede koloniseerimine tsüstilise fibroosi haigetel algab imikueas ja varases lapsepõlves, toimudes peamiselt S. aureus'e ja Haemophilus influenzae poolt. Teismelise eas ja varases täiskasvanueas asendub teiste bakterite
Roll: antimikrobiaalne ja fugaalne toime (Candida albicans inhibeerimine); haavade paranemine, mikroobide glükolüütilise aktiivsuse suurendamine; potentsiaalsete kahjulikke ainete neutraliseerimine, Fe ioonide eemaldamine, tsütokiinide moodustumise, CaF kristallide kasvu, parodontiide progreseerumise, kollagenaaside ja proteinaaside inhibeerimine 9) Beeta-defensiinid Päritolu: süljenäärmete juhade rakud, immuunsüsteemi rakud Roll: bakteri-, viiruse- ja seenevastane toime 10) Alfa-amülaas Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime, Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine 11) PMN leukotsüüdid Päritolu: luuüdi
Vähi tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged. Avastatud on kaks onkogeeni, BRCA1 ja BRCA2, mis juhivad piimanäärmevähi teket. Samas on geneetiline tekkemehhanism tõestatud tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest. 7 Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus) epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004). Rinnavähi riskitegurid: · Vanus. Vanuse tõustes kasvab risk (Bogovski, Loogna, Rahu 1989).
· Tingitud refleksid kujunevad eluajal ning neid võivad esile kutsuda mitmed erinevad ärritajad (üks refleks, mitu ärritajat), näiteks süljenõristuse põhjustab nii toidu paiknemine suus (tingimatu refleks) kui lõhn või mõte toidust (tingitud refleks). Tingitud refleksid on seotud õppimise ja kogemusega. Tingitud refleksid kujunevad tingimatute reflekside baasil. Näiteks uuris Pavlov koera sülje- ja maomahlanõristust eriliste uuriste (vastavate juhade väljasopistised kehapinnale) abil: nii täheldas ta koeral lühikese harjutamise järel maomahla nõristust ka üksnes valguse sisselülitamisel. Seesugune tingitud refleks kujunes tingimatu refleksi maomahla nõristumine toidu sattumisel makku ja valguse samaaegse sisselülitamise koosmõjul. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest (aferentsest) neuronist, kesknärvisüsteemist, motoorsest (eferentsest)
Hingetoru,bronhid,kopsud. süljenäärmed nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb
näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Keel - on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks toimib veel maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Keele seljal ja külgedel on palju mitmesuguse kujuga näsasi, mis jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks.
ninasõõrmeid.Hingetoru,bronhid,kopsud. süljenäärmed – nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel – on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja
tasapinnaline, kas emakakaela liigutamisel tekib valu Sisemised suguelundid Sisemist uurimist teostatakse kinnastatud käe nimetissõrme ja keskmise sõrme abil kõige pealt tupe kaudu, samaaegselt palpeerides teise käega kõhtu. Tupes olevate sõrmedega tõstetakse emakasuuet ülespoole sellisel määral, et kõhu pealt on võimalik palpeerida emakapõhja. Munasarjad ja munajuhad Munasarjade ja -juhade palpeerimiseks viiakse sõrmed kordamööda palpeeritava emakamanusepoolsesse tupe lateraalsesse võlvi, samal ajal palpeeritakse kõhukatete peal vastavat piirkonda. Munasarjade palpatsiooni teostatakse, et selgitada välja, kas piirkond on valulik, kas esineb patoloogilise residentsusi (kui ja siis missugused on nende omadused). Emakas Emaka palpatsiooniga uuritakse emaka asendit, emaka suuruse vastavust eale ja sünnituste
mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal.
Arvatakse, et nende eellastel on rakukest olemas olnud, aga see on evolutsioonis taandarenenud. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. On reeglina pinnaparasiidid. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke je sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kõripõletikke ja kopsupõletikke (aeglane kulg, algab palaviku ja peavaluga, järgneb vaevav kuiv köha). Põhiline kopsupõletiku tekitaja koolilastel.
Saab klassifitseerida kuju järgi (lame-, kuup- ja silinderepiteel), kihtide arvu alusel (ühe või mitmekihiline epiteel) või funktsiooni alusel. *katteepiteel – moodustab naha pindmise kihi e. epidermise ja siseelundite pindmise kihi nt hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jne. *näärmeepiteel – on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed saavad sekreedi juhade kaudu organi pinnale ja endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. *Sensoorne epiteel e tundeepiteel – koosneb ärrituse vastuvõtmiseks spetsialiseerunud rakkudest (nt haistmisepiteel nina limaskestal). 2) sidekude – iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Jaguneb kahte suurde rühma: toitefunktsiooniga ning tugifunktsiooniga sidekoed.
- margo anterior et posterior - Spermid kanduvad koos munandis toodetud vedelikuga munandi - extremitas superior et inferior viimajuhakestesse ja munandimanusejuhasse - ülaots kallutatud veidi ette lateraalselt - Spermide passiivset edasiliikumist nimetatud juhade happelises miljöös - tagaserval on munandimanus võimaldab rõhkude vahe ja seina peristaltika EHITUS - Munandimanusejuha on spermide depoo ja järelvalmimiskoht Tunica serosa - Spermid jõuavad läbida 5 m pikkuse munandimanusejuha umbes 10 päevaga
Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja emakas laskub allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre
aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero-pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: Kutsub esile sapipõie kontraktsiooni ja sellega sapiväljutuse. Lõõgastab pankrease ja sapi ühisjuha sulgurlihast Koletsüstokiniin on küllastustunnet esile kutsuv hormoon (uitnärvi kiudude kaudu
ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal.
mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal.
- endoskoopiline ravi (kivi, tsüst) - kirurgia (drenaaz ja pankrease osaline resektsioon) Kõhunäärme vähk (1) Sagedaim pankrease kasvaja (lisaks veel muud: insulinoom, gastrinoom, vipoom, glükagonoom). Esineb sagedamini meestel ja vanemas eas Etioloogia: teadmata või kroon. pankreatiit Patogenees: normaalse koe hüperlaasia või geenimutatsioonidest tingitud düsplaasia tõttu (onkogeeni aktiveerumine ja tuumorsupressor- geenide inaktiveerumine) algselt juhade epiteelis Histoloogiliselt: adenokatsinoom, 70% peas Kliinik: - valu ülakõhus, isu, kaalulangus, iiveldus, düspepsia, kaasuv krooniline pankreatiit, võib kaasneda ka ikterus, harvem tromboosid ja flebiidid Kõhunäärme vähk (2) Metastaseerumine: varane lümfi ja vere kaudu Diagnostika: - USG, endoUSG ja retrograadne kolangio- pankreatograafia (ERCP) - endoskoopia - tuumorimarkerid (CA 19-9) - pankrease biopsia
Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja laskub emakas allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre
Koosneb aatsinustest, mis sekreteerivad ensüüme ja vedelikku juhadesse. Peajuha suubub kaksteistsõrmiksoolde. Pankreasenõre koostis Pankreas toodab päevas 1,5 L nõret Nõre on leeliseline (pH 8), sisaldab NaHCO3 Aitab neutraliseerida küümuse happelisust Sisaldab mitmesuguseid seedeensüüme: Proteolüütilised Amülolüütilised Lipolüütilised Pankrease töö reguleerimine Enamus juhade silelihasrakkudest innerveeritud uitnärvi eferentsete kiudude poolt (parasümpaatikus) Autonoomne närvisüsteem kontrollib pankrease sekretsiooni kefaalses faasis Gastraalne ja intestinaalne faas hormoonide kontrolli all (gastriin, CCK, sekretiin) o СКК - холоцистокинин 51 tabel! L34 Maks ja sapipõis Maks on suurim siseorgan (1.3 kg) ja tähtsaim ainevahetuselund.
Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel näärmeepiteel funktsiooniks nõrede tootmine rakukobarate või üksikute rakkudena sügaval katva ja voodervada epiteelkoe sisemuses. Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale. Endokriinsed näärmed nende nõresid nimetatakse hormoonideks ning need reguleerivad paljusid organismi ainevahetuslikke ja füsioloogilisi protsesse homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid
Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid.
murdeealistest. Naise suguelundid I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. · Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud · b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks
SS - sirprakuline aneemia. 2012. aastal oli kokku ca 207 malaariajuhtumit ja 627 000 malaariassurma. USAs: 90 000 - 100 000 malaariahaiget; 1:500 afroameerika sünnist; 1:36 000 hispaania taustaga sünnist; 1:12 afroameeriklasest on S alleeli kandja. Teiseks näiteks heterosügootide eelistamisest on tsüstiline fibroos , mille puhul esineb organismis sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine, mis omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Tsüstilise fibroosi esinemissagedus Euroopas on 1:2000 vastsündinu kohta (Eests 1:4500). Kahe “haige” alleeli kandjatel esineb tsüstiline fibroos, kuid vaid ühe alleeli kandjad omavad kaitset koolera ja tüüfuse vastu. 19. Millest sõltub uute mutatsioonide fikseerumistõenäosus populatsioonis (nii neutraalsed kui ka valiku all olevad alleelid)? Agnes
Imendumine naha kaudu Vigastamata nahka läbivad paljud raviained, mis esmalt lähevad ekstratellulaarsesse (rakuvälisesse), sealt intratsellulaarsesse (rakusisesesse) ruumi või lipiididesse ja avaldavad seal toimet. Kui raviaine on läbi epidermise saabunud, siis edaspidiseks imendumiseks praktiliselt takistusi pole. Reguleerivaks kihiks on sarvkiht. Perkutaansel manustamisel on 3 teed: Difundeerumine läbi vigastamata naha sarvestunud kohtade vahel Higinäärmete juhade kaudu Nahal olevate karvade juures Perkutaanset imendumist on üütud seletada mitme mehhanismi abil. Esimese versiooni järgi on nahas nn. elektrofüsioloogiline barjäär, mille moodustab polaarne membraan, mille välispind on negatiivselt laetud. Katioonid on võimelised seda läbima, kuid elektrostaatilised jõud takistavad nende edasiliikumist, mille tõttu tekib elektriline kaksikkiht. Elektrolüüdid läbivad seda membraani halvasti või üldse mitte.
Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See,
Mitmesugused juhad transpordivad ja hoiustavad neid. Lisasugunäärmed toodavad aineid, mis kaitsevad sugurakke ja lihtsustavad nende liikumist. Tugistruktuurid nagu peenis ja emakas aitavad rakke kohale toimetada ja embrüot kasvatada. Günekoloogia on meditsiiniharu, mis tegeleb naise reproduktiivelundkonnaga, androloogia meeste seksuaalhäirete ja viljatusega. Meeste reproduktiivsüsteem: · munandid toodavad spermat ja hormoone · juhade süsteem juhad transpordivad ja hoistavad spermarakke · lisanäärmed seemnevedelik koosneb spermarakkudest ning lisanäärmete poolt toodetud sekreetidest · toetavad struktuurid toetav ja transpordiv funktsioon Munandikott Munandid asuvad munandikotis, mis on vaheseinaga kaheks eraldatud nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Temperatuud munandikotis on 2-3 kraadi madalam kehatemperatuurist
Genitaalköbrukesest (genital tubercle) diferentseerub XX-karüotüübiga indiviidil kliitor (XY-indiviidil testosterooni mõjul peenis) (inimesel 9 nädalaks) ja urogenitaalsiinusest (lisaks kusepõiele ja kusitile) emastel Skene nääre (eesnäärmele sarnane periuretaalnääre) ja Bartholini nääre Isastel (XY-karüotüübiga) indiviididel produtseeritakse Sertoli rakkude poolt anti-Mülleri hormooni, mis põhjustab Mülleri juhade degeneratsiooni Leydig`i rakkudes toodetud testosteroon, põhjustab Wolffi juhade/mesonefrose torukeste diferentseerumist munandimanusteks (epidiidium) ja seemnejuhadeks (vas deferens) ning seemnepõiekesteks Urogenitaalsiinusest (endodermaalne) areneb nii kusepõis kui kusiti (isastel ka bulboretraalnäärmete ja eesnäärme (prostata) epiteel Kusiti, eesnäärme, skrootumi ehk munandikoti ja peenise areng on
makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub
tardsöötmel libiseda, nende hulgas ka inimese ja loomade patogeene. Libisevatel mükoplasmadel on rakkudel leitud spetsiaalne tipustruktuur, nagu iminapake, mille abil ta saab kinnituda peremeesrakule ja roomamine toimub alati, napp ees. Kus esinevad? Inimese, loomade, putukate ja taimede parasiidid. Inimese ja loomade puhul paiknevad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mõnede loomade liigestes. Obligaatsed anaeroobid 14 Anaeroplasma ja Asteroplasma on seni leitud vaid lamba ja veise vatsast, kus nad kääritavad tärklist. Spiroplasmasid on putukate süljenäärmetes ja sooles. Sealt nad satuvad taimedesse, kus nad põhjustavad haigusi. Molekulaarbioloogia ja geneetika. Väike genoom, järelikult vähe geene. Erinevaid
lisadiagnostikat: intraduktaalne papillaarne mutsinoosne neoplasm (IPMN), mutsinoosne tsüstiline neoplasm, soliidne pseudopapillaarne neoplasm. Esinevad ka seroossed tsüstid (seroosne tsüstadenoom), mis on healoomulised. 24. Krooniline pankreatiit. Kirurgilise ravi näidustused ja ravi printsiibid. Krooniline pankreatiit on kroonilise kuluga põletikuline ja fibroseeruv kõhunäärme haigus. Kõhunäärmes tekivad eksokriinse ja endokriinse koe atroofia, kaltsifikaadid, juhade segmentaarne stenoos ja reaktiivne 18 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov dilatatsioon ( juha ebaühtlane kontuur). Peamine põhjus on alkoholi kuritarvitamine. Harvemini kroonilist pankreatiiti põhjustavad autoimmuunpankreatiit, geneetilised haigused (nt tsüstiline fibroos), kolelitiaas, korduvad ägeda pankreatiidi episoodid ja teised tegurid.
; ainuke tugev söök on õhtul. 3. Naise suguelundid: I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 10-12 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga- kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks
peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero- pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: 1. Kutsub esile sapipõie kontraktsiooni ja sellega sapiväljutuse. 2. Lõõgastab pankrease ja sapi ühisjuha sulgurlihast 3
diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel
– umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast), keel ja süljenäärmed – kõrvasüljenääre (glandula parotis), alalõuasüljenääre (glandula submandibularis) ja keelealune süljenääre (glandula sublingualis), mis toodavad kokku umbes 1– 2 liitrit kergelt leeliselist sülge ööpäevas. Neel Neel kujutab endast limakestaga vooderdatud lihaselist toru, mis on seotud ninaõõne, suuõõne,
annaabi.ee 
