Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne. Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid. Kui analüüsida erinevate autorite interpretatsioone joonistamisfunktsiooni arengul, siis võib täheldada mõningast etapilisust, millest võiks välja tuua kuus arenguetappi 1.Võõra joonistuse arusaam, kui pilt tegelikkusest 2. Üldise kavatsuse arusaam joonistustest 3. Sidemete leidmine juhuslikult kritseldatud eseme ja selgelt äratuntava vahel 4. Joonistamise sulandamine liikumismängu, mis omandab eluliste situatsioonide kujutamise funktsiooni 5. Sõna kasutamine, mis annab joonistusele sümbolilise tähenduse või mis kinnistab sidet joonistuse ja eseme vahel ja seejärel formuleerub ka mõte 6
seostada konkreetse perepildiga, mis kujutab tüüpilist Nõukogude perekonda oma tüüpilises Nõukogude elamises. ''1960. aasta seltskond ja 1940. aasta Moskvits'' See teos ei ole joonistatud nii tetailselt kui eelnevalt nimetatud. Sellel teosel on autor joonistanud välja tetailselt seltskonna, mis on ka tumedamalt esile toodud, kuid seltskonnas olevat last mitte. Laps on ainult piirjoontega kujutatud ühe härra süles. Seltskonna ümber võib täheldada ringjoont, mille on autor ilmselt joonistuse keskmeks märkinud. Kogu ülejäänud taust ei ole nii korralikult välja joonistatud vaid on vabakäeliselt visandatud. Seltskonna kõrvale on kleebitud roheline auto, mis on ka ainuke värviline asi teosel. Ülejäänud joonistus on tehtud mustvalgelt. Auto on valmistatud vaigust ja liimist. Joonistuse vasakusse alla nurka on autor kirjutanud ''Valga koorekiht Georgid'', ja selle lähedal võib märgata ka matemaatilisi tehteid. Ja samuti on alla nurka joonistatud õrnalt inimese kujutis
veega seotud sumeda ilma töid. EKSPRESSIONISM 1095-1913 Eelkäijad: Grünewald, Munich, Gogh Tekkis Saksamaal, sarnane kunstisuund fovinismile (prantsusmaal) ISELOOMUSTAB: o Iseloomulik saksa kunstile, sest neile imponeeris kirjanduslik süzee, sümboolika o Ülepaisutatud tunnete väljendus, dramaatiline kujutamine o Objektide-subjektide deformeerumine, et väljendada suhtumist ümbritsevasse o Joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine o Inimene/loom piina ja traagikat väljendava ilmega o Loodus vms ümbrus ärev ja pingestatud o Tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid o Teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond o Toored värvikombinatsioonid o Puulõiked o Pintslilöök rahutu ja järsk Vaatajat taheti äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid. TEKKIMISE PÕHJUSED: o 1
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast
tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud.
mille olulisimad elukaugus, mille olulisimad tunnused on kindlad olulisimad omadused on maalitava reeglid, tunnused on klassitsismil tõetruu ja tavalise elu värvilised e ilustamata ilustamine, varjud, vastandumin kujutamine. joonistuse erivärvilised e, Vastand tähtsustamine lühikesed loominguvab romantismil ja värvide pintslitõmbed aduse e. ebaloomuliku ja kujutamisel rõhutamine Temaatikaks ks muutumine. valguse ja õhu ning tunnete on kasutamine. kujutamine. igapäevaelu ja
vaniku motiivid, valgest stukist trofeekimp(lipud, mõõgad, kahurid jne). EESTIS: vara: Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrg: Saku, Raikküla, Riisipere. Tartu kesklinn. SKULPTUUR: marmor, kreekapärased poosid jm., süzeed antiikmütoloogiast-Athenad ja Apollonid; hästiarenenud ja harmoonilised alastifiguurid, hoiduti detailidest, soliidne. Tuntuim skulptor-Antonio Canova-"Kolm graatsiat". MAALIKUNST- mehisus ja eetilised väärtused, silueti ja joonistuse domineerimine, eeskujuks reljeefid, skulptuurid. Moraliseeriv, didaktiline, tardunud ja teatraalsed poosid; vähenes huvi elava looduse vastu, maastik kuiv ja vaese koloriidiga. Olustiku kujutamine. J.L. David-"Horatiuse vanne", "Tapetud Marat", "Sabiinitarid", Napoleoni kroonimist kujutav maal, "Leonidas Termopüülides". Ingres- Napoleon keisritroonil. Hispaania kuulsaim- Francisco Goya- Ülestõusnute mahalaskmine. PRANTSUSM- "igaveste ilureeglite" kaitsmine; autoriteet oli J.A
Edgar Degas ( 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) Mille poolest ta on tuntud? Edgar Degas on tuntud selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, milles peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud. Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Teosed 1859 naasis Degas Prantsusmaale. 1860 valmisid tal seal ajaloolised maalid "Aleksander ja Bukephalos", "Jefta tütar", "Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased". Tema teos "Bellelli perekond" valmis lõplikult 1867.aastal. "Bellelli perekond" (18581867) "Noored spartalased" (1860) "Sinised tantsijad" (1898) "Jalgu kuivatav naine" (1885) Edgar Degasi populaarsus
kannatma külma ning nälga. Teda oli vaja lohutada. 2. Kas lahtise boamao joonistamine mõjus täiskasvanud inimestele paremini kui kinnise joonistamine? Kuidas inimesed sellesse suhtusid? Lahtise boamao joonistamine mõjus täiskasvanud inimestele halvemini kui kinnise joonistamine. Täiskasvanud inimesed soovitasid tal mõlema joonistamisest loobuda ning pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatika vastu huvi tunda. 3. Mille röövis kahe esimese joonistuse ebaõnnestumine raamatu autorilt? Mida ta otsustas peale seda tegema hakata? Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule?
Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Kunst on suunatud tavainimestele. Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti. Väga sõjavastane. Erksad värvid ja kontrastid. Kasutati koomikseid ,kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid. Roy Lichtenstein sündis 27. Oktoobril 1923 ja suri 29. Septembril 1997. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Teos ,,Whaam!" on üks tuntumaid popkunsti töid. See valmis 1963. Aastal. See asub Londoni kaasaegse kunsti galeriis Tate Modern. Vasakul paneelil näidatakse lennukit, mis tulistab raketi, mis parempoolsel paneelil tabab teist lennukit ning see plahvatab. Kärbitud ja toimetatud kiri ,,Whaam!" Teos ,,Drowning girl" (uppuv tüdruk) valmis aastal 1963. Praegu asub see New-Yorgi kaasaegse kunsti muuseumis
"Väike Prints" Õnne Hütt 8.B Kui olin kuueaastane, nägin kord ühes raamatus, mille nimi oli "Tõestisündinud lood", toredat pilti ürgmetsadest. See kujutas boamadu, kes parajasti mingit metslooma alla neelas. Siin ongi selle joonistuse koopia. Minu joonistus nr.1 ja nr.2, sest täiskasvanud ei saanud aru esimesest pildist, mis pole kaabu, vaid nagu teisel pildil näha elavandi allaneelanud boamadu.. "Ole nii hea... joonista mulle lammas!" "Mõh!" "Joonista mulle lammas..." ..ja nii ma kohtusingi Väikese Printsiga. Ma joonistasin talle lamba kes oli liiga haige, teise kes oli sarvedega ja ilmselgelt oinas, kolmas lammas kelle ma joonistasin oli aga liiga vana.. ..niisiis joonistasin
Filmid olid minu arvates üpris nutikad ja suurte ootustega vaatajat kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma. Neid töid arvustada on mul aga raske, kuna tundusid taotlevat dekoratiivsust ja olid üpriski abstraktsed. Näiteks vaadates ,,Vaikelu rohelise taldrikuga", millel on mainitud eseme ümber komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale, tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava teosena. Näituse keskpunkt, ,,Kena kangelane" oli minu jaoks aga mõjuv. Tohutu suure kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast imetlusega vaatamas. See pannoo-mõõtmeline kompositsioon jutustas mulle inimese püüdlustest eneseteostusele ja perfektsionismile ning pani mind vist ainukesena saalis olevatest töödest põhjalikumalt mõtlema. Ka meeldis mulle Ole maalimistehnika, mis oli
Elu on kui joonistamine ilma kustukummita Me joonistame ja kujundame oma elu terve see aeg kui üritame püsida kõrgel ja pürgida veel kõrgemale. Meie elus on palju märkimisväärset ning ka selliseid hetki või asju mida me siiralt kahetseme ja ei taha seda korrata. Kuid miks ei võiks olla nii, et me saaksime oma metsa läinud joonistuse kustutada ja uuesti joonistada? Inimesed teevad vigu, mida nad pärast kahetsevad. On palju asju mida ka mina tahaksid tagasi võtta ehk ära kustutada oma ime ilusa pildi pealt, mille olen oma 17-aastage joonistanud. Kustutada ära pahad mälesutesed, kellegi surmad, õnnetused ja paljud muud kurvad ning ebameeldivad asjad, kuid ei saa. Ma ei saa hakkama sellega, et kustutan midagi ära. Ma võin proovida seda kustutada oma mälust aga uuesti joonistada ma seda ei saa
Kontrolltöö Nr 4: Klassitsism 1. Klassitsismi seos antiigiga on lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus ja täpsus. 2. Klassitsismi ajal hakati kujutama 3. Malikunstil ei olnud antiikajast otsest eeskuju leida ja see tõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv kui väljendus vahend jäi tahaplaanile, nii et mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunsnik oli prantslane David. David reageeris oma tähtamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule.David käis Napoleoniga kaasas maalides nendest pilte. Davidi maalitud portreed on suurepärased oma lihtsuses ja selguses. 4
maailmakorda ja harmooniat, seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. 18 sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigivaimustus, ning nagu renessansiski, toetuti ka klassitsismis antiigi kunstile ja saavutustele. Kuna maalikunstist pole antiikajal otsest eeskuju võtta, võtsid kunstnikud näidisteks skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti
. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn.>TÜ usuteadus tegevus:kirjutas eesti keeles, koostas rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplä-ga "Beiträgele" keele alast koostööd. Pani aluse meie pseudomütoloogiale. Tundis palju võõrkeeli:rootsi, prantsuse, ladina, jne.Faehlmann:1. Elu ja tegevus:sündis koerus, algharidus naabertalus,huvi lugemise vastu. Rakvere alg-ja kreisikool.Tartu Gümn
Edgar Degas (1834-1917) Degas oli linnainimene ning vastupidiselt teiste impr. üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti. Just tema noorte ballettitantsijate lummav võlu on toonud talle tohutu kuulsuse. Teda huvitasid keerukate liigutuste tabamine, füüsilise pingutuse ja keha kujutamine. Degas oli virtuooslik joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Teosed: Klaas absinti (1876), Tantsutund (1873-1876), Tantsijanna lillebuketiga (1878), Lavaproov (1878-1879), Sinised tantsijannad (1898-1899).
Ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. 10. Kirjelda hiina tarbekunsti. Oli väga kõrgetasemeline, pealmised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, emaili- ja lakitööd ning eriti portselan. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus. 11.Katsushika Hokusai vahetas mitmel korral oma nime. Mis sellega kaasnes? Sellega kaasnes muutused stiilis. 12. Kuidas nimetatakse Katsushika Hokusai joonistuse albumeid? Mangadeks 13.Mida joonistas Katsushika Hokusai endast sageli? Iseennast 14. Mida tähendavad kentod? Kentod tähendavad täisnurkseid ja sirgeid märgistusi, mida tehti selleks, et toonplaate saaks pildile asetada võimalikult täpselt. 15. Mitu pilti võimaldavad puuplaadid trükkida? 300 pilti, enne kui kuluma hakkasid. 16. Milline oli jaapanlaste algne usund? Sintoism (õpetab, et kogu loodus on hingestatud,
Ta on uudishimulik ning kui ta midagi teada tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil hinges peidus on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on imeline tegelane mingist parallelsest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. Teos suunab lugejat taasavastama oma lapselikku, süütut hinge ning nägema asju avarama pilguga
kus ta komandeeriti sõjamuuseumi juurde, ülesandeks sõidud rindele joonistamiseks ja fotografeerimiseks. Nende sõitude tulemusena ei sünni küll suuremaid teoseid, aga nii mõnigi ta joonistustest on haarav ehtsa sõjamiljöö- ja meeleoluga, eriti akvarell "Patarei tulistamas". Vabadussõja lõpust alates Areni niigi mitmekülgne kunstiline tegevus laieneb kahele uuele alale: ta kutsutakse Riigi Kunsttööstuskooli joonistuse, akvarelli ja dekoratsioonimaali õpetajaks, mis kohale ta jääb 1924. aastani. Lühemat aega tegutseb"Draamastuudio" teatrikunsti koolis. Pedagoogina aitas oluliselt uuendada eesti teatri lavakujundust. Pööras Draamastuudio õppelavastustes tähelepanu dünaamilistele väljendusvahenditele ja lava aktiivsemale ruumilise organiseerimisele. Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid
11.2015 KUNSTNIKUST Van Gogh on traagilise saatusega Hollandi kunstnik, kes oma 10 aastase kunstnikukarjääri kestel tegi umbes 900 õlimaali ning üle 1100 akvarelli ja joonistuse, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ja ta lasi end maha põllul, kus ta tihti maalis, olles vaid 37 aastane. Maal valmis ajavahemikus 16. 18. juuni 1889.
Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast - Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. - Hoiduti detailidest - üldistatuna ja idealiseerituna. - soliidseks, rangeks ja suursuguseks. MAALIKUNST - antiikajast otsest eeskuju polnud võimalik leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe -. silueti ja joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. - hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi o moraliseeriv - kirjanduslikud teemad ,mütoloogia ja antiik, ajalooteema - Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik - kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta
20. sajandi alguses hakkas foovide mõjul Lääne-Euroopas tärkama ekspressionism (prantsuse keeles expression väljendus; ladina k expressio väljapigistamine) stiil, mis annab edasi kõrgendatud tundlikkust läbi värvide, joonistuse, ruumi, mastaabi, vormi, tundeküllase ainese moonutamise või nende kombinatsioonide. Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga. Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906), Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903), Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949),
Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta.
Pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumi sse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu. 1901. aastal osales Jaan Koort Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. Seal õpiti tundma kujutavat geomeetriat, perspektiivi ja joonistamist. Õpinguid jätkas ta Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis (19021905). (Wikipedia) 1902. aastal oli Koorti nimi Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistuse keskõppeasutuse nimekirjas, algul küll vabakuulajana, sest tal puudus täielik eelharidus, kuid 1903. aastal oli ta juba täisõiguslike õpilaste nimekirjas. Stieglitzi kunstikool oma praktilise tarbekunstialase suunaga avas lõpetajaile küllaltki head perspektiivid tegutsemiseks kodumaal kiiresti arenevas mööblitööstuses või teistes kergetööstuse ettevõtetes. Ajal, mil Koort astus Stieglitzi kooli, domineeris seal hingetu elektika
- Maalide teemad olid ülilihtsad, kasutas puhtaid värvilaike ja tumedat kontuuri. - Kogu tema kunst mõjutatud raviasutustes viibimisest. - Haiguse süvenedes nägi ta hallutsinatsioone ja ründas inimesi. - Haigus süvendas tema värvi- ja valgusetaju mis tegi temast ka nii hea kunstniku. - Tema maalimist iseloomustas paks värvikiht. - Teda loetakse eksperssiivset tüüpi kunsti rajajaks. - Kuigi ta tegi üle tuhande maali ja joonistuse avastati tema kunstianne alles pärast tema surma. - Ta lasi endale 37-aastaselt kuuli rindu ja suri. - Peale tema surma müüdi tema töö ,,Päevalilled" juba 40-miljoni dollari eest. - Tema maalid on väga kallid, ntks : Portrait of Dr. Gachet e. Dr.Gacheti portree müüdi 82,5 miljoni dollari eest Portrait de l'Artiste sans Barbe müüdi 71,5 miljoni dollari eest - Need kaks tööd on kümne maailma kalleima müüdud maali seas.
18. Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Hästiarenenuna ja harmoonilisena 19. Nimeta kolm kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. 1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3. Thorvaldsen, ,,Jason" 20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. 21. Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Teemad valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitses ajalooteemaline maal. 22. Mille järgi võid öelda, et tegu on just nimelt klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Kaks plaani esimene, kuhu on koondunud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Vähenes huvi elava looduse vastu ja eriti valguse vastu. Klassitsistlik
Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Näited: · Antonio Canova. ,,Cupido ja Psyche", ,,Veenus" · Bertel Thorvaldsen. ,,Ganymedes" · Jean Antoine Houdon. Voltaire`i istuv figuur. Klassitsistlik maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Süzeed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süzeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani -
KRONOLOOGIA (3) 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 8 KRONOLOOGIA (4) 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 9 KRONOLOOGIA (5) 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik
Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Pablo Picasso Pablo Picasso "Guernica" Iseseisev suurkuju oli MAURICE UTRILLO . Tema pisut vigase perspektiivi ja natuke kohmaka joonistuse, kuid julge, rikka ja peenemaitselise koloriidiga linnavaated on tänaseni peamiseks, kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade
tegu või on vägivalla ohver. “Viimse kohtupäeva” tellis Medicite suguvõsast pärit paavst Clemens VII.(4)(5) “Aadama loomine” 3.PIETRO PERUGINO Pietro Perugino elas aastatel 1446 – 1524. Ta kuulus Umbria koolkonda. Tema loomingule oli iseloomulik pehmus ja rahu, lüüriline meeleolu, selge sümmeetriline ülesehitus ja joonistuse rütmilisus. Tegi nii freskosid kui tahvelmaale, olles üks esimesi õlimaali harrastavatest kunstnikest Itaalias. (6) 3.1. Võtmete andmine Peetrusele Fresko valmis aastatel 1481-1482. Stseen kujutab Matteuse 16. peatükki, kus taevariigi võtmed antakse Püha Peetrusele. (6) 6 4.SANDRO BOTTICELLI Sandro Botticelli elas aastatel 1445-1510. Ta oli 15. sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist.
akadeemiast ja ta pidi veetma 35 päeva vanglas. 1925. aasta novembris korraldati Barcelonas Dalmau galeriis Dali esimene personaalnäitus. 1926. aastal heideti Dali akadeemiast lõplikult välja, sest ta õhutas kursusekaaslasi protesteerima ühe kunstniku õppejõuks määramise vastu. Dali lahkus Madridist ja sõitis Cadakesi. Dali liitub sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed – „Veri on magusam kui mesi“, „Käe suursugusus“, „Illumineeritud naudingud“ – on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid „Andaluusia koer“ (1928) ja „Kuldajastu“ (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht
Fifth level Pablo Picasso "Guernica" Iseseisev suurkuju oli MAURICE UTRILLO . Tema pisut vigase perspektiivi ja natuke kohmaka joonistuse, kuid julge, rikka ja peenemaitselise koloriidiga linnavaated on tänaseni peamiseks, kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele
· Impressionistid eelistavad maalimist vabas õhus, põhimotiiviks maastik. · CLAUDE MONET - rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist - sari Roueni katedraalist - andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust - ,,Aed Vetheuil`s" ,,Euroopa sild Pariisis" · EDGAR DEGAS - täpsus ja jahedus - keerukate liigutuste tabamine - pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud - ,,Dzokid võiduajamisel" ,,Täht ehk tantsijatar laval" · AUGUSTE RENOIR - huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest - tema töödes tunda, kuidas nägemine võib rõõmu, isegi joovastust pakkuda - suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev
76-aastaselt oli Dalí armetus seisus ning tema parem käsi värises tugevalt. Dalí teater ja muuseum Figuereses 1980-1989 1982. aastal määrati Dalíle kuningas Juan Carlos I poolt tiitel Marqués de Dalí de Púbol, mis andis Dalíle aadliseisuse. Algselt oli tiitel olnud päritav, kuid Dalí palvel muudeti eeskirju. Oma tänutunde väljendamiseks, kinkis Dalí kuningale joonistuse "Euroopa pea", mis osutus Dalí kõige viimaseks tööks. Pärast naise surma kaotas Dalí eluisu. 1984. aastal oli Dalí magamistoas tulekahju. Arvati, et tegu võis olla ka enesetapukatsega. Pärast seda vahejuhtumit viidi Dalí tagasi Figueresi. Oma elu viimased aastad veetis ta endanimelises teater-muuseumis, kus Dalí sõbrad ning teised kunstnikud tema eest hoolitsesid. 1988. aasta novembris viidi Dalí südamerikkega haiglasse, kus teda külastas ka kuningas Juan Carlos. Dalí suri 23
Ka tehnoloogia jätkab arengut, mobiiltelefonita ei saa enam hakkama ükski inimene, arvuti on olemas põhimõtteliselt igas majapidamises, televiisorist rääkimata. iPod, iPhone, mp3, GPRS, laptop on vägagi tuntud nimed meile sellel sajandil. Kaardimakse, mida 20sajand põgusalt tundis, on muutunud igapäevaseks ja isegi populaarsemaks kui deposiitmakse. Ka kunstivaldkonnas toimus kiire murrang. Moodsas kunstis on palju kunstivoole. Värvide kooskõla, joonistuse täpsus moodsakunsti esindajad hallavad neist loobuma. Peamisteks kunstivooludeks on näiteks kubism ja fovism. Viimase eesmärk on tabada kunstniku hetkelist meeleolu ning kasutatakse puhtaid ja selgeid värve (need on peaaegu segamatud). Fovismile on iseloomulik julgus, esemeid on maalitud justkui värvilaikudena. Foovid ei pööranud tähelepanu varjude ja valguse kujutamisele. Loomingus esines palju ebareaalseid kujutisi, näiteks roheline taevas, lillad puud
Rühma liikmed (ka paaritööna) paigutatakse istuma nii, et paarilise tööd ei ole võimalk näha. Soovitavalt istuvad kõik rühma liikmed üksteisest võimalikult kaugel, et üksteise töid vaadata ei oleks võimalik. Juhendaja-terapeut annab teema ja alustatakse joonistamist, antakse soovitusena, et paberi pind oleks maksimaalselt komponeeritud. Aega joonistamiseks ca 10 minutit. Tööd vahetatakse paariliste vahel ja juhendaja klammerdab enne uue töö alustamist algse joonistuse peale kalkapaberi. Paariline näeb küll allolevat joonist, kuid mitte väga selgelt. Annab võimaluse interpreteerida, täiendada, jätkata, kasutada sama värvigammat või läheneda täiesti omanäoliselt. Protsess kordub vähemalt 5 korda. ,,Raamat" jõuab tagasi algse pildi joonistaja kätte, kes lisab siis oma joonistuse, millest saab raamatu esimene pilt. Raamatule tehakse võimalusel ka kaaned ja mõeldakse sobilik pealkiri
Mitmeid kordi pöördutakse surma poole, andes märku, et käes on aeg lõpetada. Kuigi Baudelaire'i luule sisaldab endas palju tegevust, pole tegemist loo edasi andmisega. Pigem esitatakse probleeme ja otsitakse neile lahendusi läbi juhtumite. Luuletused pole järjestatud ajaliselt, vaid ühise tunde, juhtmõte põhjal. Palju peab lugeja ise lisama ja mõtlema. Luules polegi esikohal tegevus, vaid sellega seotud emotsioonid ja mõtted. Nii on näiteks 15-stroofiline ,,Märtrinna" joonistuse kirjeldus, aga ometi edastab palju infot ja hoiakuid. Peaaegu igas Baudelaire'i luuletuses on mina-subjekt, ent teda ei tohiks üks-ühele käsitleda autorina. Luuletaja võimendab oma nähtut, samuti võib osa inspirtsioonist pärineda unenägudest, unistustest või teiste lugudest. Baudelaire'i puhul on väga tähtsal kohal ka sümbolite kasutamine. Nii on ta näiteks andnud lõhnadele värvi. Samas edastab mina-tegelane tavaliselt autorile omaseid mõtteid ning nende sisemused sarnanevad
Seal õpiti tundma kujutavat geomeetriat, perspektiivi ja joonistamist. Pärast seda, kui 1883. aastal kutsutakse õpetajateks skulptor F. Villebois ja maalikunstnik R. Mühlen, laienes õppetegevus tunduvalt. Just tänu Mühleni entusiasmile, kes oskas noori ergutada tõsistele kunstiõpingutele, on koolist võrsunud tulevasi tuntud eesti kunstnikke, nagu K. Raud ja J. Koort. 1902. aastal oli Koorti nimi Peterburi ,,Parun Stieglitzi tehnilise joonistuse keskõppeasutuse" nimekirjas, algul küll vabakuulajana, sest tal puudus täielik eelharidus, kuid 1903. aastal oli ta juba täisõiguslike õpilaste nimekirjas. Stieglitzi kunstikool oma praktilise tarbekunstialase suunaga avas lõpetajaile küllaltki head perspektiivid tegutsemiseks kodumaal kiiresti arenevas mööblitööstuses või teistes kergetööstuse ettevõtetes. Ajal, mil Koort astus Stieglitzi kooli, domineeris seal hingetu elektika. Seda ajajärku peetakse tarbekunsti ajaloo
eluga rahul olla. Eestlased on hariduseusku rahvas. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud. Kui inimene õpib, teeb ta seda temale ainuomasel viisil- see ongi inimese õpistiil. Ei ole olemas õiget või valet, head või halba õpistiili. Olles ise loengus panen enda jaoks alati kirja tähtsad asjad ja mõnikord lisan sinna juurde mõne huvitava joonistuse. Algklassides meeldis mulle väga kõva häälega ette lugeda oma koolitöid. Õpetajatel endal on samuti oma õpistiil ja eelistused Doktor Reinhold Niebuhr on kunagi öelnud: Jumal, anna meile kannatlikkust taluda asju, mida ei saa muuta, julgust muuta asju , mida saame muuta, ja tarkust eristada üht teisest. I
Kahjuks ei jõudnud Giorgione enne oma surma seda teost lõpetada. Ent Tizian lõpetas hiljem magava Venuse kohal kõrguva taevalaotuse, kusjuures Tizian maalis Dresdeni Madonna ajendil ka ise sarnase Venuse. Giorgione Venuse erutavat, pöörast ja muutlikku alastust ei suutnud Tizian siiski tabada. Uomo vitruviano Itaalia kunstnik Leonardo da Vinci koostas skeemi, mis annab näitlikult edasi inimkeha osade proportsionaalset reeglipärasust. Tema joonistuse järgi vastab külgedele väljasirutatud käte kaugus keha kogupikkusele, seega võib sellises asendis inimest kujutada ruudus. Samuti mahub väljasirutatud käte ja jalgadega inimene ringi, mille keskpunkt asub naba piirkonnas. Leonardo joonistuse põhjal võime endale meelde jätta, et jalgade pikkus moodustab poole keha üldpikkusest, käte pikkuseks on umbes kolm pea kõrgust, käelaba pikkus võrdub näo kõrgusega. Leonardo da Vinci joonistusele lisatud jaotusjooned näitavad pea
Impressionistidel kaob vahe skitsi ja valmismaali vahel. Impressionism on vabaõhumaal. Seni olid kõik kunstnikud töötanud nn. Nagu impressionistid hülgasid lokaaltoonidega lokaaltoonidega, s.t nad katsid teatava pinna töötamise, nõnda hülgasid nad ka lineaarse pildil ühe ja sama värviga. Impressionistid joonistuse. Looduses ei saa asjade ümber olla loobusid ka sellest, sest looduses ei või olla teravaid piirjooni, sest õhk ja valgus sulatavad seesuguseid ühtlase värvinguga pindu kontuurid ära ja ühendavad teravalt erinevad päikesekiirte mäng ja peegeldused , samuti õhu pinnad (mis paistavad sarnastena ainult värelemine annavad igale väikeselegi pinnale pealiskaudsel vaatlemisel). Samuti ei armasta lõpmatu nüansirikkuse
püüdlus elada Kristuse eeskujul elada ilma omandita, põhjustas konflikte kirikujuhtidega ja tingis viimaks tema vallandamise ,,preesterkonna väärikuse õõnestamise." tõttu. Ta jäi sõltumatu jutlustaja veel aastaks Borinages'i, kuid misjonäri entusiasm teisenes huviks inimeste igapäevaelu vastu. Vincent jäädvustas nähtamatu 5 joonistuse, mis saavutas tema süngevõitu elus uue tähenduse. Tema elu sai vähehaaval uue suuna süstemaatiline keskendumine joonistamisele juhatas sisse tema kümneaastase kunstnikutöö. Algus kunstis Van Gogh suhtus oma eesmärki saada kunstnikus suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooniliselt kohaselt harjutas ta suurte meistrite, peamiselt Jean Francoise Millet' ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades.
kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab
tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil sisimas tallel on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on müstiline karakter mingist teisest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. See on karakter, kellega lugeja saab samastuda. Oluline tegelane on ka väikese printsi roos
tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil sisimas tallel on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on müstiline karakter mingist teisest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. See on karakter, kellega lugeja saab samastuda. Oluline tegelane on ka väikese printsi roos
Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Kuigi maalikunstis nähti algselt eelkõige ajalooliste ja religioossete teemade kujutamise viisi, kujutasid maalikunstnikud ka igapäevaseid asju. Paljud 17. sajandi maalikunstnikud, nagu näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Degas`d tuntakse eelkõige baleriinide maalijana. Talle oli oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi. Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. "Täht ehk tantsijatar laval" "Sinised tantsijad" Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. 1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis.
1926. aastal heideti Dali akadeemiast lõplikult välja, sest ta õhutas kursusekaaslasi protesteerima ühe kunstniku õppejõuks määramise vastu. Dali lahkus Madridist ja sõitis Cadakesi. 1927. aasta veebruarist oktoobrini teenis Salvador Dali sõjaväes. Ta avaldas poeemi proosas ,,Püha Sebastian" ja töötas välja esteetika** teooria ,,Pühast objektiivsusest". 1927. aastal liitus Dali sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed ,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursugusus", ,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetas ta ka võimeid filmikunstis. Ta tegi koos Luis Bunueliga nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1930. aastal hakkas Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit.
Kuid kunstis leidub ka mängu elemente. Sellele viitavad terminid näitemäng. Laulumäng, pillimäng jne. Kuigi kujutava kunsti kohta analoogilise oskussõnu pole, ei tähenda see seda, et ka kunstis ei kasutata mängulisust (happening, performance). Kas olete täheldanud enda või teiste juures, etigavas tunnis või telefoniga pikalt rääkides hakkab käsi pliiatsiga hajameelselt paberil kujundeid looma paljudel on alateadlik tarvidus eneseväljenduseks joonistuse abil. Nii loob ka kunstnik tihti teose just momendi väljendusvajaduse ajel (impressionistid!) Kunst võib anda oma vahenditega neid ümbritsevast elust ja maailmast üsna täpse pildi. Eriti, mis puudutab elu varasematel sajanditel. Kirjandusteoseid lugedes saame ettekujutuse kirjutatust mitmeid kordi värvikama kui ajaloolase jutustuse kaudu. Samuti annab ettekujutuse oma ajastu inimtüüpidest, nende välimustest, riietest, arhitektuurist kujutav kunst.
annaabi.ee 
