Jean Auguste Dominique Ingres. Mademoiselle Caroline Riviere. Valpinconi supleja. 1808. Suur odalisk. 1814. Jean Auguste Dominique Ingres. Harriet Mary Montagu ja Catherine Jean Auguste Dominique Ingres. Jean Auguste Dominique Ingres. Caroline Montagu. Louis Francois Bertini portree. Türgi saun. 1862. Klassitsismi maalikunst Akadeemistlikke maalikunstnikke Akademism Alexandre Cabanel (182389) Adolphe William Bougureau (1825 Venuse sünd. 1863. 1905) Adolphe William Bougureau (1825 Laine. 1896. 1905) Kevad. 1886
matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. 13. Millet „Viljapeade korjajad“ Mis stiili maal kuulub ja keda pildil kujutatakse? Vastus: Maal on realistlikus stiilis (realism). Pildil kujutatakse viljapeade korjajaid, Prantsusmaa mõisteis vaeseid, kes pärast päevast koristust lasti põllule pudenenud viljapäid korjama. 14. Ilja Repin „Burlakid Volgal“. Mis stiilis on maal ja keda pildil kujutatakse? Vastus: Maal on kunstistiilis realism. Maalil on kujutatud üksteist liival sammuvat meest, rihmad ümber rinna, kes veavad lotja mööda jõge vastuvoolu. Kõige ees on kujutatud burlakk Kaninit. Kanin meeldis Repinile kõige rohkem. 15. Tunne ära Johann Köleri maalid „Kunstniku sünnikoht“ ja“ Isa ja ema portree“. Mis stiilis nad on? Vastus: Esimene maal ,,Kunstniku sünnikoht’’, teine maal ,,Isa ja ema portree’’. Köler oli esimene Eesti rahvusest maalikunstnik. Mõlemad
Maalide analüüs – mis on pildil, mis sündmus, kompositsioon, figuuride asetus üksteisega. Jean Auguste Dominique Ingres – Suur supleja. (lk.191-195) 9. Francisco Goya „Alasti māja“, „Ülestõusnute mahalaskmine“, „Carlos IV perekond“ Teras 10. Arhitektuur 19.saj. – historitsism ja eklektika. Londoni parlamendihoone, Pariisi ooperimaja, Kristallpalee Londonis, Eesti mõisahooned ja kirikud.(lk.196-200) 11. Romantism. Põhitunnused. Kust võeti eeskujud, kompositsiooni ülesehitus, värvid. (lk.201- 206, 207-211) 12. Romantism maalikunstis – William Turner, Francisco Goya, Caspar David Friedrich, Theodor Gericault, Eugene Delacroix. Skulptuur – Francois Rude.(lk.201-211) 13. Realism – kust võeti eeskujud. Jean-Francois Millet, Honore´Daumier , Gustav Courbet. Realism Venemaal – Ilja Repin, Vassili Surikov, realis Eestis – Johann Köler, August
Venemaal tsaari tipul arhitektuur. Maalikunst Eeskuju vana-Kreeka aegsetest reljeefidest. Maalikunst väga skulpturaalne. Värv teisejärguline. Detailne ja täpne joonistus. Kangelane pidi olema. Vastandus rokokoo maalikunstile. Pildid olid väga lihtsa ülesehitusega. David ,,Horatiuste vanne". Range. Teemade hierarhia. Tipus ajaloolised ja mütoloogilised maalid. Peale Napoleoni võimule tõusmist tema ülistamine. Põhilised kunstnikud: Ingres & David! ROMANTISM Tekkis romantism vastukaaluks klassitsismile. Seda iseloomustab leppimatus vägivaldsete klassitsismi reeglitega. Tunti huvi kaugete maade vastu. Oluliseks teemaks maastikumaal. Hakkas õitsema ka ajaloomaal. Romantism oli pigem ellusuhtumine, kui kunstivool. Maalikunst väljendas tundeid ja fantaasiat. Alguse sai Inglismaalt. Alguses maastikumaalis, kus neile lisati tundeid. William Turner oli meremaalija meremaalid kummalise valgusekäsitlusega. Tema töödes näeb palju piirjoonte puudumist, voolavat
jäädvustamisega, Honore Daumier tegi enamjaolt poliitilisi karikatuure, kuid ka olustikumaale ja skulptuure. Tähtsaim esindaja prantslastest oli mässumeelne Gustave Courbet, kes maalis suuri olustikupilte, ilustamata tegelikkust.Venemaal korraldati rändnäitusi ja nad nimetasid endid peredviznikuteks. See ühiskonnakriitiline grupeering maalis sageli tuhmide toonidega ja sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal sotsialistlik realism. Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo tõetruu maalija Vassili Surikov. 19. sajandi lõpus oli realism laialt levinud ja aitas igati kaasa fotograafia arengule, kus lisaks täpsele jäädvustamisele hakati ka fotolavastusi looma./// Romantism:Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Thornton, Stephen Hallet, George Hadfield, Ja
Lk.178. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside (kunstikriitika). Vähenes kunstitellijate osatähtsus, kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. Nende tekke põhjused on seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogukondade lagunemine ja linnastumise algus. Kaks suunda kunstis – valgustajate ideoloogia, korra ja harmoonia pooldajad - klassitsism ja üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma pooldajad - romantism. 2. Vaata üle tähtsamad ajaloosündmused! Lk.178, 182, 185, 196, 201, 207, 212,217 3. Tunne pildilt ära Voltaire, J.W.von Goethe ja F. Von Schiller, I.Kant, G.G.Byron. Volraire; Johann Wolfgang von Goethe; Friedrich Von Schiller; Immanuel Kant; George Gordon Byron 4. Millal toimus Suur Prantsuse revolutsioon ja Juulirevolutsioon, kes oli Napoleon ja tema osa ajaloos. Suur Prantsuse revolutsioon - 1789-1794 Juulirevolutsioon - 1830 (27-29 juuli)
ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J. Constable, maaliti seda, mida nähti, kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G
Kõik kommentaarid