Futurism, kubism, fovism, ekspressionism - spikker (4)

Futurism - 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine ; tehni-ka, elutempo , liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, hinge seisundit mitmel ajahetkel, ka helisid ; väga erksad toonid; värvikillud; jõhker, toores värvigamma. Mari-netti- initsiaator ( teoreetik ); Severeni- „Tantsijatari dünaamika“; Balla - „Ketikoera dünaamika“; Boccioni - „Tänav tungib majja“; Delaunay - „Eiffeli torn“(peetakse ka kubistlikuks). Kubism - 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas , tuhmid , tumedad ; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri-mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine( kandiline ) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest ( vormist ) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv . Isloomulik suuremad erksamad pinnad puhtamate värvitoonide kasutamine. Picasso - teravad stiliseeritud kontuurid, või tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa periood, mil ta kujutab artiste- loovaid isikuid, kuigi ka nende töödes on melanhoolne alatoon . 1907- „ Avig -noni neiud “, aluseks üks foto, mida hakkas ümber töötama oma kompositsiooni jaoks. 1937- „Guernica“- pühendatud hispaania küla hävitamisele. Braque- lisab piltidele kirjatähti, hiljem kleebitakse piltidele ajalehelõikeid, riidetükke, liiva jne, tulemuseks kollaažid. Gris -sünteetilise kubismi viljeleja. Leger -nn tubist- torude maalija , inimeste ja masinate ühtekuulu-vus, silinderjad inimfiguurid- silindritest ja sfääridest koostatud. Delaunay- noor kubist, kes sai mõjutusi futuristidelt, kasutas eredaid ja puhtaid värve, värviprobleemile püüdis läheneda teaduslikult ning leida meetodit kõlaliste efektide pildil kujutamiseks. Orfismi rajaja, 1912 Guillaume Apollinairelt nimetus. Venemaal rühmitus Ruutusoldat, Eestis- Vabbe , Vahtra , Akberg, Laarmann , Ole. Ekspressionism - ehk väljendus, 1905- 1913, eelkäijateks: Grünewald, Munch , Gogh. Iseloomulik saksa kunstile, neile impo-neeris kirjanduslik süžee, sümboolika, ülepaisu-tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega ,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus -tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus , välja-pääsmatus; peale sõda sõja koledused , elu varjuküljed; teemaks inimene ja teda ahistav ühis- kond . Värvitoonidest kasutati teravaid, tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus „Die Brücke“- ( sild ) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- rühmituse looja, Peck - stein . Oli Drestenis; „ Der blaue Reiter“ Münche-nis, ehk helesinine ratsanik , ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. Marc - loomi, Kandinsky -hiljem abstratsionismi rajaja, Klee . Järelekspressionism-Otto Dix, seotud „neue Sachlich-keitiga“ peale II MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism . S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik , loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline ; valgus-varjuta, tasapinnalised ; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus foovid - eesmärk väljendada kunstnike meeleolu, mis tekib objekti-subjekti vaatlemisel. Matisse -rühmituse juht „Tants“; „Punased kalad“; Derain -hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide kontrastid . Vlaminck - tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit , raudtee ja rongid , tihti tume kontuur .
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, hinge seisundit mitmel ajahetkel, ka helisid; väga erksad toonid; värvikillud; jõhker, toores värvigamma. Mari-netti- initsiaator(teoreetik); Severeni- „Tantsijatari dünaamika“; Balla- „Ketikoera dünaamika“; Boccioni- „Tänav tungib majja“; Delaunay- „Eiffeli torn“(peetakse ka kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri-mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv. Isloomulik suuremad erksamad pinnad puhtamate värvitoonide kasutamine. Picasso- teravad stiliseeritud kontuurid, või tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa periood, mil ta kujutab artiste- loovaid isikuid, kuigi ka nende töödes on melanhoolne alatoon. 1907- „Avig-noni neiud“, aluseks üks foto, mida hakkas ümber töötama oma kompositsiooni jaoks. 1937- „Guernica“- pühendatud hispaania küla hävitamisele. Braque- lisab piltidele kirjatähti, hiljem kleebitakse piltidele ajalehelõikeid, riidetükke, liiva jne, tulemuseks kollaažid. Gris-sünteetilise kubismi viljeleja. Leger-nn tubist- torude maalija, inimeste ja masinate ühtekuulu-vus, silinderjad inimfiguurid- silindritest ja sfääridest koostatud. Delaunay- noor kubist, kes sai mõjutusi futuristidelt, kasutas eredaid ja puhtaid värve, värviprobleemile püüdis läheneda teaduslikult ning leida meetodit kõlaliste efektide pildil kujutamiseks. Orfismi rajaja, 1912 Guillaume Apollinairelt nimetus. Venemaal rühmitus Ruutusoldat, Eestis- Vabbe, Vahtra, Akberg, Laarmann, Ole. Ekspressionism- ehk väljendus, 1905- 1913, eelkäijateks: Grünewald, Munch, Gogh. Iseloomulik saksa kunstile, neile impo-neeris kirjanduslik süžee, sümboolika, ülepaisu-tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja-pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid, tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus „Die Brücke“- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; „ Der blaue Reiter“ Münche-nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. Marc- loomi, Kandinsky-hiljem abstratsionismi rajaja, Klee. Järelekspressionism-Otto Dix, seotud „neue Sachlich-keitiga“ peale II MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism. S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus foovid- eesmärk väljendada kunstnike meeleolu, mis tekib objekti-subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht „Tants“; „Punased kalad“; Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit, raudtee ja rongid, tihti tume kontuur.
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, hinge seisundit mitmel ajahetkel, ka helisid; väga erksad toonid; värvikillud; jõhker, toores värvigamma. Mari-netti- initsiaator(teoreetik); Severeni- „Tantsijatari dünaamika“; Balla- „Ketikoera dünaamika“; Boccioni- „Tänav tungib majja“; Delaunay- „Eiffeli torn“(peetakse ka kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri-mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv. Isloomulik suuremad erksamad pinnad puhtamate värvitoonide kasutamine. Picasso- teravad stiliseeritud kontuurid, või tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa periood, mil ta kujutab artiste- loovaid isikuid, kuigi ka nende töödes on melanhoolne alatoon. 1907- „Avig-noni neiud“, aluseks üks foto, mida hakkas ümber töötama oma kompositsiooni jaoks. 1937- „Guernica“- pühendatud hispaania küla hävitamisele. Braque- lisab piltidele kirjatähti, hiljem kleebitakse piltidele ajalehelõikeid, riidetükke, liiva jne, tulemuseks kollaažid. Gris-sünteetilise kubismi viljeleja. Leger-nn tubist- torude maalija, inimeste ja masinate ühtekuulu-vus, silinderjad inimfiguurid- silindritest ja sfääridest koostatud. Delaunay- noor kubist, kes sai mõjutusi futuristidelt, kasutas eredaid ja puhtaid värve, värviprobleemile püüdis läheneda teaduslikult ning leida meetodit kõlaliste efektide pildil kujutamiseks. Orfismi rajaja, 1912 Guillaume Apollinairelt nimetus. Venemaal rühmitus Ruutusoldat, Eestis- Vabbe, Vahtra, Akberg, Laarmann, Ole. Ekspressionism- ehk väljendus, 1905- 1913, eelkäijateks: Grünewald, Munch, Gogh. Iseloomulik saksa kunstile, neile impo-neeris kirjanduslik süžee, sümboolika, ülepaisu-tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja-pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid, tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus „Die Brücke“- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; „ Der blaue Reiter“ Münche-nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. Marc- loomi, Kandinsky-hiljem abstratsionismi rajaja, Klee. Järelekspressionism-Otto Dix, seotud „neue Sachlich-keitiga“ peale II MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism. S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus foovid- eesmärk väljendada kunstnike meeleolu, mis tekib objekti-subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht „Tants“; „Punased kalad“; Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit, raudtee ja rongid, tihti tume kontuur.
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, hinge seisundit mitmel ajahetkel, ka helisid; väga erksad toonid; värvikillud; jõhker, toores värvigamma. Mari-netti- initsiaator(teoreetik); Severeni- „Tantsijatari dünaamika“; Balla- „Ketikoera dünaamika“; Boccioni- „Tänav tungib majja“; Delaunay- „Eiffeli torn“(peetakse ka kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri-mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv. Isloomulik suuremad erksamad pinnad puhtamate värvitoonide kasutamine. Picasso- teravad stiliseeritud kontuurid, või tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa periood, mil ta kujutab artiste- loovaid isikuid, kuigi ka nende töödes on melanhoolne alatoon. 1907- „Avig-noni neiud“, aluseks üks foto, mida hakkas ümber töötama oma kompositsiooni jaoks. 1937- „Guernica“- pühendatud hispaania küla hävitamisele. Braque- lisab piltidele kirjatähti, hiljem kleebitakse piltidele ajalehelõikeid, riidetükke, liiva jne, tulemuseks kollaažid. Gris-sünteetilise kubismi viljeleja. Leger-nn tubist- torude maalija, inimeste ja masinate ühtekuulu-vus, silinderjad inimfiguurid- silindritest ja sfääridest koostatud. Delaunay- noor kubist, kes sai mõjutusi futuristidelt, kasutas eredaid ja puhtaid värve, värviprobleemile püüdis läheneda teaduslikult ning leida meetodit kõlaliste efektide pildil kujutamiseks. Orfismi rajaja, 1912 Guillaume Apollinairelt nimetus. Venemaal rühmitus Ruutusoldat, Eestis- Vabbe, Vahtra, Akberg, Laarmann, Ole. Ekspressionism- ehk väljendus, 1905- 1913, eelkäijateks: Grünewald, Munch, Gogh. Iseloomulik saksa kunstile, neile impo-neeris kirjanduslik süžee, sümboolika, ülepaisu-tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja-pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid, tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus „Die Brücke“- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; „ Der blaue Reiter“ Münche-nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. Marc- loomi, Kandinsky-hiljem abstratsionismi rajaja, Klee. Järelekspressionism-Otto Dix, seotud „neue Sachlich-keitiga“ peale II MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism. S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus foovid- eesmärk väljendada kunstnike meeleolu, mis tekib objekti-subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht „Tants“; „Punased kalad“; Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit, raudtee ja rongid, tihti tume kontuur.
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, hinge seisundit mitmel ajahetkel, ka helisid; väga erksad toonid; värvikillud; jõhker, toores värvigamma. Mari-netti- initsiaator(teoreetik); Severeni- „Tantsijatari dünaamika“; Balla- „Ketikoera dünaamika“; Boccioni- „Tänav tungib majja“; Delaunay- „Eiffeli torn“(peetakse ka kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri-mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv. Isloomulik suuremad erksamad pinnad puhtamate värvitoonide kasutamine. Picasso- teravad stiliseeritud kontuurid, või tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa periood, mil ta kujutab artiste- loovaid isikuid, kuigi ka nende töödes on melanhoolne alatoon. 1907- „Avig-noni neiud“, aluseks üks foto, mida hakkas ümber töötama oma kompositsiooni jaoks. 1937- „Guernica“- pühendatud hispaania küla hävitamisele. Braque- lisab piltidele kirjatähti, hiljem kleebitakse piltidele ajalehelõikeid, riidetükke, liiva jne, tulemuseks kollaažid. Gris-sünteetilise kubismi viljeleja. Leger-nn tubist- torude maalija, inimeste ja masinate ühtekuulu-vus, silinderjad inimfiguurid- silindritest ja sfääridest koostatud. Delaunay- noor kubist, kes sai mõjutusi futuristidelt, kasutas eredaid ja puhtaid värve, värviprobleemile püüdis läheneda teaduslikult ning leida meetodit kõlaliste efektide pildil kujutamiseks. Orfismi rajaja, 1912 Guillaume Apollinairelt nimetus. Venemaal rühmitus Ruutusoldat, Eestis- Vabbe, Vahtra, Akberg, Laarmann, Ole. Ekspressionism- ehk väljendus, 1905- 1913, eelkäijateks: Grünewald, Munch, Gogh. Iseloomulik saksa kunstile, neile impo-neeris kirjanduslik süžee, sümboolika, ülepaisu-tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja-pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid, tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus „Die Brücke“- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; „ Der blaue Reiter“ Münche-nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. Marc- loomi, Kandinsky-hiljem abstratsionismi rajaja, Klee. Järelekspressionism-Otto Dix, seotud „neue Sachlich-keitiga“ peale II MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism. S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus foovid- eesmärk väljendada kunstnike meeleolu, mis tekib objekti-subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht „Tants“; „Punased kalad“; Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit, raudtee ja rongid, tihti tume kontuur.
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, hinge seisundit mitmel ajahetkel, ka helisid; väga erksad toonid; värvikillud; jõhker, toores värvigamma. Mari-netti- initsiaator(teoreetik); Severeni- „Tantsijatari dünaamika“; Balla- „Ketikoera dünaamika“; Boccioni- „Tänav tungib majja“; Delaunay- „Eiffeli torn“(peetakse ka kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineeri-mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv. Isloomulik suuremad erksamad pinnad puhtamate värvitoonide kasutamine. Picasso- teravad stiliseeritud kontuurid, või tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa periood, mil ta kujutab artiste- loovaid isikuid, kuigi ka nende töödes on melanhoolne alatoon. 1907- „Avig-noni neiud“, aluseks üks foto, mida hakkas ümber töötama oma kompositsiooni jaoks. 1937- „Guernica“- pühendatud hispaania küla hävitamisele. Braque- lisab piltidele kirjatähti, hiljem kleebitakse piltidele ajalehelõikeid, riidetükke, liiva jne, tulemuseks kollaažid. Gris-sünteetilise kubismi viljeleja. Leger-nn tubist- torude maalija, inimeste ja masinate ühtekuulu-vus, silinderjad inimfiguurid- silindritest ja sfääridest koostatud. Delaunay- noor kubist, kes sai mõjutusi futuristidelt, kasutas eredaid ja puhtaid värve, värviprobleemile püüdis läheneda teaduslikult ning leida meetodit kõlaliste efektide pildil kujutamiseks. Orfismi rajaja, 1912 Guillaume Apollinairelt nimetus. Venemaal rühmitus Ruutusoldat, Eestis- Vabbe, Vahtra, Akberg, Laarmann, Ole. Ekspressionism- ehk väljendus, 1905- 1913, eelkäijateks: Grünewald, Munch, Gogh. Iseloomulik saksa kunstile, neile impo-neeris kirjanduslik süžee, sümboolika, ülepaisu-tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja-pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid, tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus „Die Brücke“- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; „ Der blaue Reiter“ Münche-nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. Marc- loomi, Kandinsky-hiljem abstratsionismi rajaja, Klee. Järelekspressionism-Otto Dix, seotud „neue Sachlich-keitiga“ peale II MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism. S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; valgus-varjuta, tasapinnalised; perspektiivita; tume kontuurjoon; värvid lõuendil laikudena. Mõjusid jõulistena, metsikuna, seepärast nimetus foovid- eesmärk väljendada kunstnike meeleolu, mis tekib objekti-subjekti vaatlemisel. Matisse-rühmituse juht „Tants“; „Punased kalad“; Derain-hiljem tööd vormi-kindlad ja looduslähedased, täiendvärvide kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit, raudtee ja rongid, tihti tume kontuur.