Väikse Printsi raamatu kokkuvõte (1)

Raamatu “Väike prints ” autor Antoine de Saint- Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna.
Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere.
Oma esimese raamatu - “Lõunapost” - avaldas ta 1929. aastal. Sellele järgnenud olulisemad teosed on “Öine lend” ( 1931 ), “Tuul, liiv ja tähed” (1939) ja “Lend Arrasse” (1942). Nagu pealkirjadestki aimata võib, on need raamatud inspireeritud Saint-Exupery kirest lennunduse vastu.
Vaieldamatult on tema kuulsaimaks teoseks on aga muinasjutt “Väike prints ” (1943), mis põhineb kirjaniku endaga juhtunud lennuõnnetusel Sahara kõrbes.
Saint-Exupery suri aasta pärast “Väikese printsi ” avaldamist(1944), kui ta lennuk alla tulistati.
Muinasjutu pealkiri on “Väike prints” sellepärast, et see on teose peategelane, kelle olemuses peitub raamatu põhiidee – lapselikult avatud ellusuhtumine. “Väikese printsi” tegevusaega ei ole raamatus nimetatud, sest see ei ole sisu kontekstis oluline. Küll aga võib aimata, et tegu on sama ajaga , mil Saint-Exupery ise Saharas lennukiga alla kukkus, sest nimelt sellest sündmusest ongi raamat inspireeritud. Tegevuspaikadeks on kosmos , erinevad asteroidid ja planeet Maa. Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad.
Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane , keda prints kõrbes kohtab.
Väike prints elab asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal on kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima . Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mis ka loomuliku asjade käigu puhul juhtuks. Ta kohtub uhkeldajaga, kes näib elavat vaid selleks, et end imetleda ja seda ka teistel teha lasta. Kolmandana kohtub prints joodikuga, kes joob selleks, et unustada oma häbi joomise pärast. Neljandal asteroidil näeb väike prints ärimeest, kes hoolib vaid varanduse kokku ajamisest, et seda siis juurde soetada. Järgmisel planeedil on laternasüütaja, kes pedantliku kohusetundlikkusega iga minut oma laternat süütab ja siis jälle kustutab ning tal ei ole puhkuseks aega. Viimasel asteroidil on geograaf , kes kaardistab maid vastavalt maadeuurijate jutule, kelle pädevuse kohta ta aga alati tõendeid tahab. Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida.
Kõik need karakterid, keda väike prints kohtab, on peegelduseks ühiskonnas levinud arheotüüpidest. Vastandades neid väikesele printsile, on teose taotlus ilmne - rõhutada lapselikult lihtsameelset ja siirast suhtumist ellu ning näidata, kui naeruväärsed me oma “tähtsate asjaajamiste” juures tihti oleme. Heaks näiteks on ärimees, kes arvab end tähtede omandamise näol olevat head ärinišši tabanud, et siis saadava raha eest tähti juurde osta. Väike prints ei saa aga aru, mis kasu on tähtede omamisest, kui neid kasutada ei saa ning ka tähtedel pole ärimehest mingit kasu. Vaadata ja nautida võib tähti aga igaüks.
Täiskasvanute pealiskaudsust rõhutab ka lugu autori mina-tegelase lapsepõlvejoonistusega, kus ta kujutab boad, kelle kõhus on elevant . Täiskasvanud näevad boa asemel aga kübarat. Nad hindavad kõike vaid välimuse järgi. Samamoodi nagu ei võetud ka asteroid B612 avastanud türgi astronoomi tõsiselt enne, kui ta oli “korrektselt” riietunud. Täiskasvanud inimesed ei oska kastis lammast näha.
Teose teiseks peateemaks on väikese printsi armastus oma roosi vastu. See suhe peegeldab armastuse olemust laiemas laastus. Väike prints jätab oma roosi, et minna otsima midagi huvitavamat ning jõudes Maale satub ta roosiaeda. Talle näivad need roosid aga tühjad. Ta igatseb oma roosi. Printsi roosi erilisust ning armastust selle vastu seletab rebane: “Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks.” ”[...]Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled.[...]”
Väike prints on lapselikult lihtsameelne ja avatud. Ta on uudishimulik ning kui ta midagi teada tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil sisimas tallel on.
Raamatu mina-tegelane/ jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on müstiline karakter mingist teisest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. See on karakter, kellega lugeja saab samastuda.
Oluline tegelane on ka väikese printsi roos. Ta on uhke ja üldse mitte tagasihoidlik . Esiti põhjustab ka see mõnes mõttes printsi lahkumist , kuid ära olles taipab prints, et olenemata roosi iseloomust igatseb ta teda ning et aeg, mis ta roosiga veetis teda kastes ja tema eest hoolitsedes, on see, mis teeb roosi tema jaoks asendamatuks.
Rebane on üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.
Teos inspireerib lugejat taasavastama oma lapselikku, süütut hinge ning nägema asju avarama pilguga. See meenutab, et need täiskasvanute “tähtsad asjaajamised”, millega me nii tihti ametis oleme, ei pruugi tegelikult sugugi nii tähtsad olla. See kutsub lugejaid üles oma väärtushinnanguid ümber hindama ja tõesti tähtsate asjade üle järele mõtlema. “Väike prints” meenutab meile lapsepõlve, mil me oskasime veel lammast kastis näha.