Sloveenia slaidiesitlus (2)

Sloveenia
Jõhvi Gümnaasium
Tanel Vähk
10 a
Pealinn Ljubljana
Pindala 20 273 km²
Rahvaarv 2 011 614 (09.2006)
Rahvastiku tihedus 95,5 in/km²
Riigikeel sloveeni
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Danilo Türk
Riigihümn Zdravljica
Iseseisvus 25. Juuni 1991
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Geograafiline asend
Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda.
Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga
lõunas ja idas.
Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel.
Ljubljana
.....on Sloveenia pealinn ning samuti ka kõige suurema pindalaga linn selles riigis
(275.0 km2 ).
Inimesi on Ljubljanas ligikaudu 270 000.
Ljubljanat peetakse kultuuri-, teadus-, majandus-, poliitilise keskmeks Sloveenias.
Et Ljubljana on üheks kultuuripealinnaks Euroopas võib järeldada selles,et seal
korraldatakse igal aastal üle 10.000 kultuuriürituse.
Kellaaegade erinevus
Click to edit Master text styles
Second level
Siin asub
Third level
Fourth level
Fifth level
Pinnamood
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Pinnamood
Sloveenia pinnamood on väga mägine,sest keskmiseks kõrguseks merepinnast loetakse
557 meetrit.
Sloveenia on ühendatud ka Alpidega (kõrgeim tipp on Triglav,mis on 2864 m pikk-
selle tõttu ka rahvussümbolina riigilipule jäädvustatud. )
Tasast maad leidub vaid mõningate jõgede piirkonnas
Ühedeks suurteks vaatamisväärtusteks on mägede otsas asuvad jõed ja järved.
Sloveenia idaosas on viljatu paekiviplatoo.Sinna on miljonite aastate vihmaveed
uuristanud ühed kõige muljetavaldamad koopad Euroopas.Näiteks 19,5 km pikkune
Postojna koobastik.
Triglav
Postojna
Maavärinad
Sloveenia on piirkond,kus vahete vahel peab vastu seisma ka maavärinatele (OCHA
1998 aastal,mille tugevuseks märgiti 5.5 Richteri skaala järgi.Selle maavärina tõttu pidi
700 inimest jääma koduta).
Kliima
Sloveenias esineb kontinentaalne kliima.
Rannikuribal valitseb vahemereline kliima
Keskmine temperatuur on -2 ° C (28 ° F) jaanuaris ja 21 ° C (70 ° F) juulis.
Keskmine sademete hulk on 1000 mm rannikul, kuni 3500 mm Alpides, 800 mm
Kagu-Sloveenias ja 1400 mm Sloveenia keskel.
Tallinn
Ljubljana
Tallinn
Mariba
Veestik
Maa-alust vett on nii palju,et 95% ressurssidest kasutatakse joogiveena Sloveenias,
mis on suhteliselt hästi säilinud võrreldes olukorraga teistes Euroopa riikides
Turistide sõnul on just Sloveenia riik,mille eriline võlu peitub just jõgedes ja järvedes.
Suuremad jõed
Kõige pikem jõgi on Sloveenias Sava jõgi-Jõe lähe asub Alpides Sava Dolinska ja Sava
Bohinjska ühendamisel. Voolab kagu ja ida suunas läbides Zagrebi. Suubub Belgradist
paremalt Doonausse. Pikkus 940 km.
Suuruselt teine on Drava jõgi,mis algab Karni Alpidest. Seejärel voolab valdavalt kagu
suunas. Suubub paremalt Doonausse.Jõe pikkus on 725 km.
Jõgede peamisteks toiteallikateks on mägede lume sulamisveed ja sademed.
Sava
Järved
Sloveenias asub 321 veekogu ,mis on kõik liigitatud järvedeks.
Suurim listikuline järv on Bled (147 ha).
Suurim järv on järv Bohinj (318 ha).
Suurim hootine järv on Cerknica (2500 ha, kui täiesti täis).
Bled
Bohinj
Tänan tähelepanu eest!