Põhjavee andmete analüüs (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Põhjavee andmete analüüs

1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l?
HCO3- = 230 mg/l
M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol
230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l
Proovi leelisus: 3,77 mmol/l
2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab
joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus?
Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus
(mg/l)
Ammooniumioonid 0,2475 0,50 Jah

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2020-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vesipoiss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis

Ca2+ - 38,5 mg/l M(Ca) = 40 g/mol 2+ Mg - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena? Kas mõni analüüsitud parameeter ületab joogiveele esitatud piirnorme? Põhjavee proov Joogivee nõuded Vastavus Elektrijuhtivus 360 µS/cm 2500 µS/cm Jah NH4+ 0,5657 0,50 mg/l NO2- 0,0023 0,50 mg/l NO3- 0,04 50 mg/l Cl- 9,1 mg/l 250 mg/l Jah SO42- < 0,20 mg/l 250 mg/l jah HCO3- 230 mg/l - -

Keskkonnaanalüüs

pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

· Joogivee kvaliteedi analüüse teostab rahvusvaheliselt · Kontrollitakse iga päev enne puhastusseadmetesse akrediteeritud st nõuetele vastav veelabor (AS Tallinna vesi, Terviseameti Tartu labor, EKUK) laskmist. · Joogivee kvaliteedikontroll: nõuded pinnavee, · 1 kord nädalas kontrollitakse N ja P (näitavad veepuhastusjaama, põhjavee ja joogiveesüsteemi jaoks. Seal toorvee reostust) ka kindlaks määratud proovide võtmise sagedus ja kontrollitavad parameetrid. · 1 kord kuus joogivee üldanalüüs vastavalt nõuetele 27 28

Keskkonnakeemia

pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

oleksmõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 2) Valada hape katseklaasi, „kleepida“ klaasi seinale filterpaberisse mähitud metallitükk. 3) Märkida üles näit ühelt büretilt (V1 ). Kukutada metallitükk hapesse. 4) Reaktsiooni lõppemisel ja eraldunud vesiniku jahtumisel asetada vee nivood uuesti ühele tasapinnale ning lugeda uus näit (V2 ). V3 = |V 1 – V 2 | 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? – Laboris oleva t emperatuuri põhjal. Rõhu andmeid saadi antud tabelist. 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2 HCl → MgCl2 + H2 2 Al + 6 HCl → 2 AlCl3 + 3 H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema vee nivood mõlemas büretis ühe kõrgusel

keemiast laialdaselt

docx

Keemia praktikumi kontrolltöö kordamine

tingimustel (tuua valem)? P0*V0/T0=P1*V1/T1 52. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala (katse kirjeldus)? Sättisime büretid nii, et nivoo oleks ühel kõrgusel (V1). Pärast metallitüki asetamist katseklaasi ja keemilise reaktsiooni lõppu vee nivoo muutus. Liigutasime büretti nii, et nivood oleksid jälle võrdsel kõrgusel ja saime V2. Vesiniku ruumala on V2-V1 53. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? Tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist 54. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 55. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema veenivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga 56

Keemia ja materjaliõpetus

pdf

Keskkonna analüüsi konspekt

keskkonnaseisundi ja seda mõjutavade tegurite pidev plaanipärane jälgimine ehk 1) probleemide kindlakstegemine 2) probleemide vähendamine 3) kinnitamine, et probleem on vähendatud ja 4) kontrollabinõude täiustamine Seejuures keskkonnaseisundi objektiivseks hindamiseks, täpseks analüüsimiseks ja vajalike mõõtmiste korrektseks läbiviimiseks on oluline kõigi osapoolte aktiivne omavaheline SUHTLEMINE. Keskkonna analüüs võimaldab: · OLEVIKKU KU kontrollida · TULEVIKKU KU ennustada? ennustad · MINEVIKKU KU uurida? Seejuures tuleb arvesse võtta, et . 3 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Keskkonna analüüsi valdkond hõlmab nii loodus- loodus kui tehiskeskkonda, globaalseid

Keskkonnaanalüüs

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

Proov- osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 87. Analüüt- aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. ja maatriks- proovi osa, mis ei ole analüüt. 88. Kromatograafia põhimõte- meetodite grupp segude komponentide eraldamiseks üksteisest. Lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, 89. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt: Kasutada võib: Piigi pindala, Piigi kõrgust. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kaliibrimisgraafiku meetodil. 90. Analüüsimeetod- põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks ja –metoodika- detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks. 91. Analüüsi etapid: 1.Meetodi/metoodika valimine; 2. Metoodika valideerimine; 3. Proovi võtmine; 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks; 5. Proovi ettevalmistamine(mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine; 6. Segajate

Keskkonnakeemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

5.5.2 Tsink (Zn)....................................................................................................30 5.5.3 Plii (Pb)....................................................................................................... 31 5.5.4 Kaadmium (cd)............................................................................................31 5.5.5 Elavhõbe (Hg)............................................................................................ 32 6. Andmete statistiline analüüs................................................................................... 33 2 ......................................................................................................................................33 7. Tulemused ...............................................................................................................34 7.1 Elavhõbe (Hg).....................................

Bioloogia

Rohkem sarnaseid