Keemia ja elukeskkond (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Keemia ja elukeskkond
Referaat

Keskkonna ja atmosfääri saastumine

Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle , üle 500 miljoni tonni mineraalväetisi, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse - ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetest looduskeskkonda tagasi.
Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootmiseks fotosünteesi abil. Kütuste intensiivse põletamise tulemusena koguneb atmosfääri rohkem süsihappegaasi, kui taimed jõuavad seda ära tarvitada. Aastate jooksul on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris tõusnud ning 1999 a. seisuga on see juba 0,035%.
Siin hakkabki ilmnema atmosfäärse süsihappegaasi mõju Maa kliimale. Suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris neeldubega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, mille arvelt ookeani pind tõuseb ja madalad alad ujutakse üle.
Süsihappegaas ei ole ainuke gaas , mis koguneb atmosfääri. Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on sattunud atmosfääri freoone -gaasilisi halogenoalkaane. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud . Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuna osooniaukude piirkonnas on tugev ultraviolettkiirgus , siis on seal ohtlik päevitada, eriti kevadel, kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib aga põhjustada nahavähki.
Autod ja tehased paiskavad õhku heitgaase. Need gaasid võivad pilvedega segunedes põhjustada happevihmasid, mis hävitavad taimkatte. Maailma suurimates linnades, nagu näiteks Los Angeles Californias, on õhk nii saastunud, et nende kohal hõljub nn Sudupilv. Sudu põhjustab inimestel raskeid hingamishäireid ja enneaegse surma.

Ööl vastu 24. märtsi 1989 aastal jooksis 300-meetrine tanker Exxon Valdez Alaskal Prints Williami lahes karile. Järgmise kahe päeva jooksul voolas laevast merre üle 35 000 tonni mürgist toornaftat, tekitades Ameerika kõigi aegade suurima naftakatastroofi, mis tegi palju kahju loomariigile ja põhjustas suure puhastusoperatsiooni.
Kuveidist 1991. aastal taganedes süütasid Iraagi väed sadu sealseid naftaleiukohti, põhjustades kõrbe täieliku reostumise. Et kustutada kõik tulekahjud, kulus terve aasta.
Lõuna-Ameerikas hävitatakse igal aastal suuri alasid troopilisest vihmametsast, et kohalikud talupidajad saaks seal loomi karjatada.

Vee saastumine

Vett reostavad mitmesugused heitveed. Nii tööstuslikud kui ka olmeheitveed jõuavad lõpuks ju looduslikesse veekogudesse . Tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. Viimased on pärit tahkete kütuste näiteks kivisöe, pruunsöe ja põlevkivi töötlemisest. Õlireostust põhjustab nii tööstus kui ka transport. Õli ei ole küll otseselt mürgine, kuid see takistab hapniku lahustumist vees.
Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad kiiresti oksüdeeruma ja võtavad elavate organismide eest hapniku.
Sademetega jõuavad õhku saastavad ained mulda ja vette. Ka mulda saastavad ained satuvad varem või hiljem veekogudesse. Vetikad hakkavad vohama just tänu väetiste toimel.
Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb.
Mida rohkem suudetakse kirjeldatud meetmeid rakendada, seda vähem saastatakse looduslikke veekogusid.
Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi puhastusmeetodeid:
- mehhaaniline,
- füüsiko-keemiline,
- keemiline,
- bioloogiline,
- termiline
Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod.
Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsioone sõltuvalt sellest, kui palju ja millistest ainetest tuleb heitvett puhastada. Tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud.
Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides.
Üks eriline saastuslik liik, mis annab tunda eriti vees, on soojusreostus. Nimelt kulutavad suured tööstusettevõtted palju jahutusvett. Jahutusvesi on küll puhas, kuid soe. Seda jahutatakse õhu käes ning kasutatakse siis uuesti jahutusveena. Osa selle soojusest satub ikkagi veekogudesse, tõstes seal vee temperatuuri ja vähendades hapniku lahustuvust, mille tõttu vees elavad organismid jäävad hapnikupuudusse.

Keemia elukeskkonna kaitsel

Keemiat ja keemiatööstust süüdistatakse sagely elukeskkonna saastamises. See süüdistus on natukene ülekohtune. Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine.
Üks võimalus elukeskkonna saastumise vältimiseks või oluliseks vähendamiseks on peaaegu jäätmevaba(suletud tsükliga) tootmine, kus püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda see kasulikeks saadusteks. Heitveed puhastatakse põhjalikult ja suunatakse tootmisse tagasi. Ka heitgaasid ja tolm püütakse kinni ja kasutatakse ära. Selline tootmine nõuab keerukaid seadmeid ja alguses ka kindlasti suuremal hulgal raha, kuid lõppkokkuvõttes tasub see ära.
On ka teine võimalus, kuidas elukeskkonna saastumist vältida. Tuleb muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks. Mitmesuguste puhastusvõtete rakendamise kõrval on sagely vaja ka tootmist põhjalikult ümber korraldada. Uueks suunaks on näiteks sellised energia tootmise võtted, kus ei ole aja põletada süsinikku sisalduvaid kütuseid.
Tuule-, päikese- ja hüdroenergia ning tuumaenergia kõrval on selleks mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selliseks kütuseks võib olla vesinik . Selliseks kütuseks võib olla vesinik. Vesiniku põletamisel tekib ainult vesi, mille sisaldus atmosfääris ei saa liiga suureks minna, sest ülemäärane veeaur langeb sademetena välja.
Vee puhastamise võimalused
Kõige lihtsam vee puhastamise moodus on filtreerimine . Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena , tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtreerimise teel – rauaühendid sadestuvad välja.
Heitvete puhastamine valmistab igasuguseid probleeme vastupidiselt osoonimisele. Erinevalt kloorimisest ei riku osoon vee maitset ära ning ainsaks lagusaaduseks on hapnik. Heitvett on peamiselt kahte liiki – tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad.
Tänapäeval on kasutusel väga peente pooridega filtrid , mille abil on võimalik eelnevalt puhastatud veest isegi baktereid kinni püüda. Hõljuvaid lisandeid on võimalik ka heiteveest kõrvaldada vahuga. Mikroorganisme saab väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel. Seda tehakse spetsiaalsetes biotiikides, milles vastavad mikroorganismid muundavad looduskeskkonna jaoks väga mürgised ühendid kahjututeks ühenditeks, näiteks karboksüülhapeteks. On ka võimalik mikroorganismide elutegevust reguleerida nii, et tekivad metaan ja teised orgaanilised süsivesikud. Selline gaasisegu sobib hästi küttegaasiks.
Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samuti eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On ka proovitud heitvete pihustamist küttegaasidesse. Nii saab kõik orgaanilised reostusained põletada süsihappegaasiks ja veeks.
Igasugust heitvett on võimalik nii põhjalikult puhastada, et seda kõlbab kasutada mitte ainult tööstuses, vaid isegi joogiveena. Muidugi on loodusliku vee puhastamine joogiveeks palju lihtsam ja odavam.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 41 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

PuuTagaIlves Õppematerjali autor

elukeskkond, atmosfääri saastumine, vee saastumine, keemia elukeskkonna kaitsel, vee puhastamise võimalused,

elukeskkond atmosfäär saastumine puhastamise võimalused

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkond ja selle saastumine

orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. 6 KUIDAS SÄÄSTA KESKKONDA Elukeskkonna saastamises süüdistatakse sageli keemiat ja keemiatööstust. Seda süüdistust võib pidada veidi ülekohtuseks, kuna elukeskkonda ei saasta mitte keeia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Et elukeskkonna saastumist vältida või vähendada, on olemas erineivad võimalusi. Esimene võimalus on peaaegu jäätmevaba tootmine, teisisõnu suletud tsükliga tootmine,

Keemia

ppt

Esitlus: Keemia ja eluskeskond

tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu. Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse. Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se kasulikeks saadusteks. · Teine võimalus on muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks. · Tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaenergia kõrval on selleks ka mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selleks kütuseks võib olla vesinik. Vee puhatamise võimalused · Loodulikku vett setitatakse ja filtritakse.

Keemia

docx

Keemiast keskkond

äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis püssirohi kuumutamise või löögi toimel plahvatusega lagunevsad Ohutusnõuete täitminwe on väga tähtis! Nii hoiad oma elu ja tervist. Mida tuleks arvestada kemikaalidega töötades? Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata.. Keemia ja elukeskkond Keskkonna saastumine Maavarad – peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid – peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas

Keskkonnakeemia

docx

Keemia 9 klass-II veerand

väetistes vees hästilahustuvate sooladena ➢ Üleväetamisel jõuavad need elemendid põhjavette, mis põhjustab veekogude eutrofeerumist (rikastumine taimsete toitainetega) ○ Tulemusena vohavad vetikad ja veetaimed, mis lagunedes muutuvad põhjamudaks ○ Lõpuks väheneb vee hapniku sisaldus ning halvenevad elusorganismide elutingimused ➢ Veekogud hakkavad tulemusena ka kinni kasvama KESKKONNAPROBLEEMID ➢ Elukeskkonda ei saasta keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Jäätmevaba (suletud tsükliga) tootmine ○ Kasutatakse täielikult ära kogu lähteaine ■ Kinni püütakse ka tekkinud heitgaasid ning kasutatakse neid ○ Puhastatakse heitveed ja suunatakse tagasi tootmisse ○ On küll kulukas, kuid saastamise tulemusena tuleb maksta trahve

Keemia

pptx

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksi

Keemia

pptx

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tuge

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

doc

sõidukite akumulaatorites olev väävelhape ja toiduaine etaanhape ehk äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis kuumutamise püssirohi või löögi toimel plahvatusega lagunevad Keemia ja elukeskkond Keskkonna saastumine Maavarad peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass

Kategoriseerimata

doc

Vee reostumine

&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a 3. http://mullajaveesaastuminejajtmeprobleemib.blogspot.com/ 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Water_pollution (Tõlkisin eesti keelde) 5. http://envis.maharashtra.gov.in/envis_data/files/news/Water-pollution.jpg 6. http://images.carmillebarruga.multiply.multiplycontent.com/attachment/0/SIRWIQ oKCrkAACTB0Go1/Types%20of%20Water%20Pollution.doc?nmid=106667542. (Tõlkisin eesti keelde) 7. http://www.nip.ee/page/236/12/213 8. Keemia õpik IX klassile Lembi Tamm ja Heiki Timotheus, AVITA 2001 16

Bioloogia

Rohkem sarnaseid