Keemia ja elukeskkond (0)

Keskkond ja selle saastumine

orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. 6 KUIDAS SÄÄSTA KESKKONDA Elukeskkonna saastamises süüdistatakse sageli keemiat ja keemiatööstust. Seda süüdistust võib pidada veidi ülekohtuseks, kuna elukeskkonda ei saasta mitte keeia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Et elukeskkonna saastumist vältida või vähendada, on olemas erineivad võimalusi. Esimene võimalus on peaaegu jäätmevaba tootmine, teisisõnu suletud tsükliga tootmine,

Esitlus: Keemia ja eluskeskond

tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu.  Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse.  Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine ­ püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se kasulikeks saadusteks. · Teine võimalus on muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks. · Tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaenergia kõrval on selleks ka mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selleks kütuseks võib olla vesinik.  Vee puhatamise võimalused · Loodulikku vett setitatakse ja filtritakse.

Keemiast keskkond

äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis püssirohi kuumutamise või löögi toimel plahvatusega lagunevsad Ohutusnõuete täitminwe on väga tähtis! Nii hoiad oma elu ja tervist. Mida tuleks arvestada kemikaalidega töötades? Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata..  Keemia ja elukeskkond Keskkonna saastumine Maavarad – peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid – peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas

Keemia 9 klass-II veerand

väetistes vees hästilahustuvate sooladena ➢ Üleväetamisel jõuavad need elemendid põhjavette, mis põhjustab veekogude eutrofeerumist (rikastumine taimsete toitainetega) ○ Tulemusena vohavad vetikad ja veetaimed, mis lagunedes muutuvad põhjamudaks ○ Lõpuks väheneb vee hapniku sisaldus ning halvenevad elusorganismide elutingimused ➢ Veekogud hakkavad tulemusena ka kinni kasvama KESKKONNAPROBLEEMID ➢ Elukeskkonda ei saasta keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Jäätmevaba (suletud tsükliga) tootmine ○ Kasutatakse täielikult ära kogu lähteaine ■ Kinni püütakse ka tekkinud heitgaasid ning kasutatakse neid ○ Puhastatakse heitveed ja suunatakse tagasi tootmisse ○ On küll kulukas, kuid saastamise tulemusena tuleb maksta trahve

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksi

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tuge

sõidukite akumulaatorites olev väävelhape ja toiduaine ­ etaanhape ehk äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis kuumutamise püssirohi või löögi toimel plahvatusega lagunevad Keemia ja elukeskkond  Keskkonna saastumine Maavarad ­ peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid ­ peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass

Vee reostumine

&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a 3. http://mullajaveesaastuminejajtmeprobleemib.blogspot.com/ 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Water_pollution (Tõlkisin eesti keelde) 5. http://envis.maharashtra.gov.in/envis_data/files/news/Water-pollution.jpg 6. http://images.carmillebarruga.multiply.multiplycontent.com/attachment/0/SIRWIQ oKCrkAACTB0Go1/Types%20of%20Water%20Pollution.doc?nmid=106667542. (Tõlkisin eesti keelde) 7. http://www.nip.ee/page/236/12/213 8. Keemia õpik IX klassile ­ Lembi Tamm ja Heiki Timotheus, AVITA 2001 16