Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, sartre, pühendumus, eksistentsialistid, koorem, ütlus, organisatsioonid, rahval, senini, vaatleme, vastutav, neetud, õppinud, tunnet, suuta, ateism, tehta, avariid, loobuma, igatahes, viimaseks, juhtumid, mandrit, viimased, araabia, otseloomulikult, organisatsioonidel, peabki, väiteid, väitedPÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt (prantsuse keeles le projet), mille järgi need valmistatakse. Inimene aga pole selline asi, eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine vastupidise hoiaku saanud, seda peetakse arguseks. Ühes olen ma aga Seneca´ga ühel nõu, tark inimene ei karda eelseisva ees, sest oled enda sees ,,läbi mänginud" erinevad situatsioonid. Jean-Paul Sartre leiab, et inimest peetakse maailmale alluvaks objektiks. Tema vabaduse mõiste kandub inimesse, kui indiviidi, kes ei sõltu jumalast, vaid teisest indiviidist, inimesest. Inimese käsitlust, eksistentsialismi paneb teda vastuollu seisma kõige eelneva ees, kus oli tähtsaimal kohal jumal. Seega rühmitab ta eksistentsialistid kahte gruppi, kristlikud ja ateistlikud. Esimesed arvavad, et eksistents eelneb olemusele, ehk inimene tuleneb jumalast ja on temast ka sõltuv,
vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja,
" Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Homset maali ei
kelleks ta end ise teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtud eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne, kui nende järgi valmistatud ese. (religioon: jumal loob inimese enda valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet; ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. Kõigepealt inimene eksisteerib ja pärast defineerib end ise.) · Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. o Inimene on eelkõige visand subjektiivse eluga, erinevalt murust, lillest või millestki muust; sellele visandile ei eelne midagi ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab. Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Tahtmist me mõistame tavaliselt teadliku otsusena, mis enamasti leiab meis aset pärast seda, kui me oleme endast teinud selle, mis me oleme.
· "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on vaieldamatult kindel teadmine oma teadvusest; samas nõustus Husserl
maailmas esile ja et ta defineerib end pärast." Inimene eksisteerib ning hakkab järjest looma ning defineerima oma olemust. Ateistide arvamus on see, et inimene on see, kelleks ta end teeb, religioosne pool väidab aga seda, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Enne on vaja eksisteerida, sest muidu pole midagi, millele loomust omastada. Eksistentsialism on esimeseks sammuks inimese olemuse tekkimisele. 39. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene eksisteerib sel määral kui ta end teostab. Inimene hakkab olema selline, nagu ta end ise visandab. Inimene on visand mille peale hakkab ajapikku kujunema inimene ise- kogu tema olemus, mõtted, soovid. Et visandit muuta, tuleb inimesel kõige pealt mõista iseennast ning oma tahtmisi. 40. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
8. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mingi asja või nähtuse olemus, ka inimese olemus - selle valmistamiseks ja defineerimiseks vajalik eeskirjade ja kvaliteetide kogum - eelneb eksistentsile, asja või nähtuse kohalolu on determineeritud. Esmalt inimene eksisteerib, seejärel kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja pärast defineerib ennast. 9. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tulevikku visandumisest. Inimene on visand, kellel on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla. 10. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna paigutab inimese saatuse temasse endasse,
· Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele, tähendab seda, et inimese olemuse definitsiooni tingib tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida. · Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on „visand“, tähendab seda, et tema olemus on suuresti seotud sellega, kuidas ta esmalt iseennast kujundab. Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus?
1. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele tähendab seda, et inimene peab mõnda aega eksisteerima, olemas olema ning alles siis saab ta end defineerida. Inimene eksisteerib, kohtub iseendaga, kerkib maailmas esile ja seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on "visand" tähendab seda, et see, milline on inimene, sõltub sellest, kuidas ta end loob. Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
(8.) Inimene on sotsiaalne olend ja ta võib olla ükskõik kui edukas, õnnelik või tark, aga kui tal pole seda edukust, õnne või teadmisi kellegagi jagada, siis pole need väärt midagi. Tähtis on, et ta kõrval on inimesed: perekond, sõbrad, lähedased, kellega kõike seda jagada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kasutajanimi: m53. (s.a.). Milline on edukas inimene {15. august 2009} http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?69,9220245,page=2 2. Jean-Paul Charles Aymard Sartre 3. Stina (s.a.). Kes on edukas inimene? {12. märts 2009} http://kaksteistkuud.blogspot.com/2009/03/kes-on-edukas-inimene.html 4. Reet Roos (s.a.). Mis teeb inimese edukaks? {27. september 2010} http://www.aripaev.ee/?PublicationId=a36d8ae6-03b5-44cc-a21c-1a7866022787 5. 10 mõtet, mis aitavad saada edukaks {15. märts 2014} http://alkeemia.ee/artiklid/10-motet-mis-aitavad-saada-edukaks/l-142/c-1699/ 6. Kasutajanimi: pahalaps. (s.a.) Et olla edukas, tuleb olla rumal {19
Teotus on tema arust nii rõõm kui ka kannatamine. Nii armastus kui surm tunduvad mõttetud. Cioran kartis, et kiindumine võib ta põhimõtteid muuta. Hoidus kiindumistest. · Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioranil oli inimestest kõrini: tema arvates oli inimestel vähe ülevaid otsuseid. Raske oli tal ka leppida vananemisega. Ta tundis, et aastad läksid, kuid ta ei suut elu mõtet leida. Iga päev oli tema jaoks nagu koorem, ei olnud midagi head, mida väärtustada. Ta ei suutnud unistusi täide viia. Arvas, et ainus õige tegu on enesetapp: ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma. Iga päev oli tema silmis aga alandusega õppetund. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates?
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtus eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne kui nende järgi valmistatud konkreetne ese. (religioon: jumal loob inimese enda teatud valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet.) (ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. kõigepealt inimene eksisteerib ja siis pärast defineerib end ise.) Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. o Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu, erinevalt samblast, kõdust või millestki muust; sellele visandile ei eelne midagi, isegi mitte mõistuse taevas, ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab. Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Sest tahtmist me mõistame
.....................................................24 Meie aeg.........................................................................................................................................25 Eksistentsialism.........................................................................................................................25 Nietzsche (vt Lisa 34)...............................................................................................................25 Sartre (vt Lisa 35).....................................................................................................................25 Ökofilosoofia............................................................................................................................25 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus...................................................
2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943) ,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan II aste reflektsioon, võime eitada ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on"
dialektika on Marxile inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika Mõju: 20 sajandi ajalugu võib pidada lausa Marci pärandiks. Stalin, Mao, Che, Castro kõik need tänapäeva ikoonid ja koletised esindasid täna pärandit. Faktid: Füsioloogiliselt oli Karl Marx väljapaistev mees, mitte oma ilu vaid metsiku karvakasvu poolest Marx, vene kommunismi filosoofiliste aluste looja, ei käinud kunagi Venemaal Oli päritolult juut aga ise eitas seda. JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE 21. juuni 1905 15. aprill 1980 tuntuim romaan "Iiveldus" teda autasustati Nobeli preemiaga, aga ta lõkkas selle protesti nimel süsteemi vastu tagasi eksistentsialismi põhieesmärk oli leida otsene side reaalsusega, tajuga. "Eksistentsialistliku osa Sartre'I ideedes moodustab inimeseks olemise tegeliku kogemuse rõhutamine ning seda kogemust kaardistab ta korduvalt romaanides, näidendites ja traditsioonilistemates filosoofilistes teostes inimese olemine eelneb tema olemusele.
enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahendada ja kes vannub sellele alla. Lahenduseks on endas elu mõtte leidmine. Nähes elu mõttetust, võib
See, et saada inimesed koostööd tegema, on ,,võitlus". Enamgi veel, Barbard nimetab oma vaateid ärevust tekitava järelduse kohta kindlaks ,,vältimatuks" tõsiasjaks. Veel jahmatavapanevam on aga Barnardi järeldus ja Sartre'i vaated, mida väljendab vana kommunist. Mõlemad mehed uskusid, et juhipositsioon sunnib peale keerulisi isiklikke probleeme, mis võivad mõne inimese hävitada ja mõne jälle tugevamaks muuta. Barnardi arvates toob liidriroll kaasa moraalse hävingu riski. Sartre näeb selles nn mustade käte tekkimist. Mõlemad mehed uskusid, et juhipositsioonil olled tuleb oma karakterit kujundada. Kuidas juhtus, et kaks nii erinevat meest- ameerika ärijuht ja prantsuse eksistentsialistist filosoof- jõudsid samale järeldusele? Osaliselt sellepärast, et nad mõlemad üritasid õppida tundma inimesi, kes valitsevad teiste üle ja kes peavad vastutama. Teist osa vastutusest aitab kõige paremini mõista see, kui vaadata Rebecca Denneti loole
Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, mida me nii sügavalt mõistame ja isiklikult kogeme, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat, kes -- nagu me teame -- on oma loomuseltki meie jaoks käsitamatu. 20
Elumuutev Paradiis Tõnu Õnnepalu ,,Paradiis" Varrak, 2009 Lugesin Tõnu Õnnepalu teost ,,Paradiis". Paradiisi näol on tegemist ühe koha ja ajaga. Raamat koosneb kirjadest Paradiisist, mis on kirjutatud seitsme päevaga niisamuti nagu Jumal lõi selle maailma. Tegu ongi looga looga sellest kohast ja nendest inimestest. Neil lugudel on palju jutustada. Paradiis räägib, kuidas tõeline inimeselikkus, mida me otsime ka armastuses, kohutab meid hoopis eemale. Inimene ei talu selle tõelist palet ning iga kord, kui me sellele peeglile liiga lähedale kummardame, kohkume eemale ja põgeneme. Inimesena ajame taga täiuslikkust kõiges, kuid reaalselt on täiuslikkus kohutav ja võõras. Võib-olla just see võõrus tõukab meid tagasi. Liigse otsimise ja sundimise tulemuseks on pettumus ja langus. ,,Kuidas ometi ei suuda me olla täiuslikud? Kas ma olen kehvem kui teised?" Vastuseks on ei, aga seda on ju raske taibata. Mõistlik on
Erinevad paradigmad on omavahel võrreldamatud. HERMENEUTIKA (KREEKA KEELES -- SELETUS, TÕLGENDUS) HANS-GEORG GADAMER (19002002) Esindab hermeneutikat. Hermeneutika tegeleb erinevate tekstide mõistmise temaatikaga. Kuna olemine on ajaline, siis ei saa olla ühest, absoluutset, kõikide nähtuste puhul kehtivat tõde. Siit pluralistlik mõttelaad: kõigil võib õigus olla. Tekib mitu tõde. Tõde muutub relatiivseks, suhteliseks. EKSISTENTSIALISM JEAN-PAUL SARTRE (19051980) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Väitnud, et kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm (ängistus). Tema kõige tähtsam töö on ,,Olemine ja eimiski". Sartre uskus, et inimese saatus on tema enese kätes. ALBERT CAMUS (19131960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Nobeli kirjanduspreemia 1957. Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks:
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
78. Kas nõu küsimine saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre’i arvates ei saa sisetunne vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi ees just seetõttu, et me valime inimesed, kellelt nõu küsida, kuidas sellest nõuandest aru saada ja kas seda üldse kasutada. 79. Selgitage Sartre’i arusaama, et inimene on maha jäetud. Sartre pidas silmas seda, et inimesel pole kindlaid tugipunkte, mille põhjal oma otsuseid langetada. Tema arvates pole jumalat olemas ja seega ei saa keegi inimesele öelda, mis on õige ja mis on vale. Kõik otsused langetab ja teod teeb inimene iseenda valikute põhjal – ta on üksi oma valikutes, kedagi pole kaasvastutajaks võtta.
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunka
Sissejuhatus Albert Camus oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ü n d i s 7 . n o v e m
sõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad:
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb s
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
usk ja isiklik filosoofia. Hüpoteesiks on teada saada palju uut ja huvitavat tema ja tema vaadete kohta. Hüpoteesini jõuan läbi töötledes erinevat materjali nii internetis kui ka raamatutes. Töö on üles ehitatud 7 osas, mis kaasab endaga kõike tähtsamat Kierkegaardi kohta. Kierkegaard on meie sajandi mõtlemist ennustanud ilmselt mitmekülgsemalt kui keegi teine 19.sajandi filosoof. Tema visandatud radadel käivad Heidegger ja Sartre, kogu eksistentsialistlik mõttesuund. Ta on elufilosoof, kes ründab kõikidest akadeemiatest mööda minnes ühiskonda ja kogu kultuuri, seda filosoofi-kirjanikku ei ahista mitte ükski institutsioon. Tema innustatud on osa kõige paremast usufilosoofiast ja filosoofilise kallakuga teoloogiast; tema mõju loomingulisele, filosoofiast sisu ja algeid otsivale meelele ei saa ignoreerida. Ludwig Wittgenstein nimetab seda erakut ja ekstsentrikut, seda pidurdamatu mõttelennuga meest eelmise
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
annaabi.ee 
