See kergendas kogu tarindit oluliselt. Jalgrattasport Jalgrattavõistlusi peetakse maanteel (maanteesõit), linnatänavail (kriteeriumisõit), murdmaastikul (jalgrattakross) ja velodroomil(trekisõit). Võistlusmaa pikkus on täpselt kindlaks määratud üksnes trekisõidus. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, eraldi- või ühisstardist (grupisõit). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust velotuuriks. Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus. Alternatiivspordialaks võib pidada rattatraielit. Üks tuntumaid maanteesõiduvõistlusi on individuaal-meeskondlik velotuur Tour de France, mis toimus esimest korda 1903 ja toimub tänapäevani. Esimene eestlane, kes Tour de France'i lõpuni sõitis, oli Jaanus Kuum.
Juulis võitis Treier UCI teise kategooria velotuuril Poolas esimese, 130 km pikkuse etapi ja kokkuvõttes tuli ta tuuril teiseks. Selleks ajaks oli juba selge, et Grete on tuuride sõitja, kuna ta on hea mägedes, lõppu sprindis kui ka elardistarti sõites. uulis läks Treier ka Saaremaa velotuuri starti, mitte meestele kohta kätte näitama, vaid soovis valmistuda mainekaks Giro d´Italiaks. Kohustuste tõttu koduklubi ees ta velotuuri siiski lõpuni ei sõitnud, teda ootas võistlus Itaalias. Juulis tegi Treier viiendat aastat järjest kuldse duubli võites nii eraldistardis ja grupisõidus Eesti meistrisärgid. Tal polnud pääsu, sest Michela Fanini oli peagi algavaks Giro d'Italiaks sini-must-valged meistrisärgid juba valmis trükkinud. Treier polnud varem nõnda mainekal velotuuril võidu kihutanud, ka kümnepäevane pingutus oli talle uudne, kuid Michela Fanini esirattur lootis endast parimat anda. Suuri plaane ei saanud maailma edetabeli 50
Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda.
võistlus. ära suuremaid peavigastusi. kõrval juba ka nahast disainilahendusena välja välise kõrgest hinnast
J aak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Tiit Sokk Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984)
Selle raja eeskujul loodi hiljem ka taolisi radasid Haapsalus, Sõmerpalus ja Tihemetsas. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 48) Tänapäeval toimuvad motokrossis igaaastased Eesti meistrivõistlused, karikavõistlused ning jõukatsumisi peetakse ka erinevates hobikrossisarjades. Seda kõike veab Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon ning ka Eesti Hobikrossi klubi. Nende eest vedamisel on märtsi lõpust kuni oktoobrini peaaegu igal nädalavahetusel mõni võistlus. Jaanuaris veebruaris toimuvad samuti talikrossi võistlused. 6 2. Motokross Raplamaal Eriti keeruline oli koguda materjali Raplamaa motokrossi ajaloo kohta. Leidsin vajaliku informatsiooni vaid paarist väljaandest ja mõningaid artikleid Raplamaa omaaegsest ajalehest „Ühistöö“. Materjali põhjal võib teha järelduse, et Raplamaal oli motokrossis kaks suurimat ja põhilist tegevuspaika Järvakandi ja Kuimetsa.
keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija
88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad. 6 "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht on seotud suursaavutustega." 3.2 Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne,Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas.
ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.
Saavutusspordi kõrvalt väärib sel kümnendil kindlasti tähelepanu ka Tartu maratoni kui omaette nähtuse väljakujunemine. Maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiizi küsimuseks. 10. novembril 1991 taastati ka Eesti Suusaliidu liikmelisus Rahvusvahelises Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56- aastast vaheaega olümpial osa oma lipu. Olümpia tulemusteks olid Allar Levandi jõudmine esikuuikusse, Krista Lepiku tänaseni püsiv tippkoht laskesuusatamises või noore Andrus Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai
Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) Kristjan Palusalu KristjanPalusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908Varemurru, Saulepi vald 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitjaBerliinis 1936 nii kre eka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Sirli Hanni Sünniaeg: 27.10.1985 Pikkus: 175 cm Treener: Hillar Zahkna Klubi: Vastseliina SPKL Osalenud neljadel maailmameistrivõistlustel. 84. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus 7 Murdmaasuusatamine Andrus Veerpalu Sünniaeg: 08.02.1971 Pikkus: 182 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Suusaklubi Jõulu Vancouveri olümpia oli Andrusele juba aukartustäravalt kuues. Andrus on osalenud maailma- karikasarja etappidel 111 korda, millest on poodiumile jõudnud 10 korral ja sellest 6 korda kõige kõrgemal astmel. Andrus on kodusel Tartu Maratonil 3-l aastal saavutanud teise koha (1996, 1999 ja 2001) kuid võitu veel ei ole. 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. Peeter Kümmel Sünniaeg: 11.04.1982 Pikkus:192 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tartu Suusaklubi
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas.
Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul, kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne, kui mõni teine oda osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni ning tulemus ümardatakse allapoole, lähima sentimeetrini. 1.2.3. VÕISTLUSTE KORRALDUS Odaviskevõistluse reeglid on sarnased teistele heitealadele : viskevoorus sooritab iga võistleja ühe katse ning võistlus koosneb enamasti kolmest kuni kuuest voorust. Võitja on pikima mõõtmisele läinud katse sooritaja. Kui kahe parima sportlase tulemus on võrdne, siis võetakse võrdluse alla mõlema paremuselt teine katse. Suurema osavõtjate arvuga võistlustes kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali. Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal
Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977). Eesti läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Meie olümpiavõitja tuli juba 1975. a. Euroopa meistriks, kuid jäi seejärel ebaõiglaselt välja 1976. a. olümpiaesindusest (Montrealis oli NSV Liit meeste võrkpallis mäletatavasti hõbedal). Järgnevad aastad tasusid selle pettumuse aga kuhjaga OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit (lisaks 1975 veel 1977, 1979, 1981, 1983). Alles Loori taandumisel selgus paljudele, kuivõrd fantastiliselt hea mängijaga oli tegemist ja et sellise tasemega esimese tempo ründaja asendamine käib enamusele üle jõu. Viljar Loori kannul jõudis N. Liidu koondisesse ka Jaanus Lillepuu, kes püsis seal pikki aastaid. Tiitlivõistlustele pääses ta paraku
Referaat Tervist tagavad spordialad 11.klass 2 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1.Jalgrattasõit- olulised tedmised 1.1 Enne jalgratta ostmist...............................................................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...................................................................
Iluuisutamine Margus Hernits; Kahevõistlus Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutamine Helen Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Salt Lake City 8. 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadzikistan ja Tai. Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlastest said olümpiamedali: Andrus
Need on esimesed olulised asjad just odaviskajale. Tanel enamusaja treenin audentese spordihallis talvel ja suvel audentese ja kadrioru staadionil. Tavaliselt on Ta juba sellel ajal Lõuna-Aafrikas treeninglaagris, aga jättis selle aasta vahele. ,,Üldiselt on odaviskajal see külm aeg parem veeta kusagil soojemas kliimas kui Eestis" räägib Tanel Laanmäe. 8 EESMÄRGID JA IGAPÄEVA ELU ,,Lähimad eesmärgid on visata enda isiklik rekord. Edasised plaanid selle aastal on saavutada maailmameistrivõistlustel koht esikolmikus. Pikemad eesmärgid on tulla maailmameistriks ja olümpiavõitjaks. Alla mille pole mõtetki sellega tegeleda" Olles tippsportlase reziimis saab odaviskaja Tanel endale lubada 1 puhkust aasta jooksul, mis on septembris ainult. Ülejäänud tema igapäevane elu keerleb ümber spordi. Hommikul ärkab, siis sööb ja läheb trenni. Pärastlõunal magab tunnikese ja läheb õhtul uuesti trenni
vabastataks. Mees pidi saama korralikult sporidga tegeleda.(Teemägi_1963) 4 7. mail 1945. aastal toimus Tartu jaamas haarang. Teiste hulgas võeti kinni ka Heino Lipp, kes plaanis sõita ema juurde toitu tooma, ja viidi Tallinnasse filtreerimislaagrisse. Seal tuli teha luudasid ja punuda korve, mida laagriülem hiljem maha müüs.(Press_2006) Tulemas oli aga võistlus Lätis, kuhu tundus, osalema ei pääse. Päev enne mõõduvõttu ilmusid kohale Erich Veetõusme ja Fred Kudu, kes asja korda ajasid. Muretseti ka pass. Küll väljaspool arvestust, aga siiski võitis Lipp kuulitõuke võistluse ära. 2.3. Sammud suurde sporti Tõeline sporditegemine algas alles siis, kui Heino Lipp astus Tratu Kehalise Kasvatuse Instituuti, kus teda juba varem märganud ning kogenud treener Fred Kudu võttis enda ,,käe alla
kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise
olulisemad võistlused hipodroomidel ja kiiruskatsetel, spetsiaalsete radade tekkimisel aga peagi ka suletud ringidel. Edu taolises konkurentsis oli teadagi tõhus reklaam mootorrattafirmadele, kes innustasid konstruktoreid looma üha kiiremaid ja vastupidavamaid masinaid. Teine mootorrattatehaseid huvitav üritus oli rahvusvaheline kuuepäevasõit. See, 4 FiMi egiidi all toimuv võistlus oli ja on tänaseni tõeline masinate ja võistlejate vastupidavusproov. Eesti toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921.aastal Tallinnas. Ürituse korraldajaks oli Eestimaa Automobiilide Omanikkude Ühisus. Ajalehed tegid võistlustele suurt eelreklaami. Loota võib, et osavõtvate sõiduriistade arv saab olema kogukas, sest esimestele kohtadele tulevad autod ja mootoriga rattad loovad omale sõidu järel ka vastava tubli tunnistamise, kirjutas ,,Päevaleht"
4. Meeste esinduskoosseisu õige treeneri otsingud (proovisid ja olid Ehaveer, Russak, Kruus, Lõssov erinevatel turniiridel) peale Naaritsa lahkumist. I. Kullam ei olnud veel endale teadvustanud oma eesseisvat rolli, ka mängijakarjääri venitas ta 38 eluaastani välja. 5. Sellel alaperioodil E. Naaritsa jäämine ainult naiste korvpalli peale kiirendas samas Eesti naiste tõusu tollal absoluutsesse tippu NL-s n.ö. naiste "hõbeaeg" 1957-60.a., 4-l korral järjest NL mv-te hõbe, kuld ka küll 1958.a. kuid NL a/ü meistrivõistlustel ja veel tipuks 1961.a. Euroopa karikavõistluste poolfinaali jõudmine hilisema superklubi Riia TTT vastu. 6. Mängijaisiksustest kindlasti eelkõige M.-M. Otsa, ka E. Kitsing. A. Värk, A. Kraus, tulemas olid V. Lüütsepp, T. Lepmets, J. Lipso. Siia perioodi (osalt ka eelmise perioodi lõppu) jääb ka Mart Laga Eesti ühe läbi aegade andekaima mängumehe lühike tähelend. 7
kohamängudele Montenegro, kes võitis ainult ühe mängu ja kaotas ülejäänud neli mängu, teenides sellega kuus punkti. D-alagrupp Meesk Võite Kaotus Korvid Korvid Punkte ond i e suhe Venemaa 5 0 371 321 1.155 10 Sloveenia 4 1 356 324 1.098 9 Gruusia 2 3 352 343 1.026 7 D-alagrupist ei pääsenud edasi Ukraina, kellel oli viiest mängust kaks võitu ja kolm kaotust ning punkte tuli kokku seitse. Järgmisena jäi kolme edasipääsenu seast välja Bulgaaria, kellel oli sarnaselt Ukrainale võite kaks, kaotusi kolm ning punkte seitse. Veel ei pääsenud edasi Belgia, kes kaotas kõik mängud ning sai viis punkti. VAHEGRUPI MÄNGUD E vahegrupi mängud toimusid 7. septembrist 12. septembrini. Vahegrupis mängisid 6 tiimi, kes olid edasi saanud A ja B alagruppidest. Samast alagrupist mänginud meeskonnad ei
kõik mängud võõrsil, sest Kadriorgu plaanitud kohtumisest Saksamaaga tuli loobuda, kuna staadioni renoveerimise tööd ei saanud valmis. Lõplik tabel: 1.Saksamaa 3 3 0 0 11-1 6 2.Rootsi 3 2 0 1 11-7 4 3. Eesti 3 1 0 2 4-11 2 4. Soome 3 0 0 3 0-7 0 3. juunil 1992 jätkus Eesti jalgpallikoondise maavõistluste tava,mis oli katkenud 1940.aastal, pärast 18. juulil saavutatud 2 : 1 võitu Läti üle. 52 aastat hiljem kohtuti Kadrioru staadioni pallimurul Sloveeniaga, mäng lõppes 1 : 1 viigiga. See oli Eesti koondise 108. maavõistlusmäng läbi aegade. Peatreenerina juhendas koondist Uno Piir. FIFA liikmena taastatud Eesti loositi ka 1994 aasta MM võistluste valiktsüklisse. Nii alustas Eesti koondis 16.augustil oma valikmänge kodus Sveitsiga ja kaotas 0 : 6 . Veel kuulusid Euroopa I gruppi Sotimaa, Portugal ja Malta. Kuid juba teises mängus 25.
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
2) kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega 3) hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest 4) lendav piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal Tähtsaimad võistlused: Iluuisutamise maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises ja ISU GP-võistlus. Esimene iluuisutamise võistlus toimus XVIII sajandi 60.-ndal aastal. Asukoht, aeg ja iseloom on teadmata, aga arvatakse, et need toimusid Londonis. Kuni 1872. aastani kujutasid iluuisutamisvõistlused rohkem demonstratsiooniesinemisi. Kõige tähtsam oli kombinatsioonide keerukus, puhtus ei olnud üldse tähtis. Sellel ajal ütlesid kohtunikud ühele osalejale kukkumise tõttu ühe lause, mis on isegi siiani säilinud ja paika pidanud: ,,Määrastikus pole kukkumist ette nähtud. Edasi sõita! Kukkumine ei takista võitmast
kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala. Kergejõustiku alasi võib liigitada: · Jooksud ja käimine · Hüppealad · Tõukealad · Mitmevõistlus Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 2. Jooksud ja käimine Jooksud ja käimine jaguneb · kiirjooks (sprint) · teatejooks · tõkkejooks · kesk- ja pikamaajooks · takistusjooks · võistluskäimine Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii · käsiajavõtt kui ka
Hildebrandtil ja Alois Wolfmülleril,kes 1892. aastal said valmis kahesilindrilise,kahetaktilise mootoriga varustatud igati sõidukõlbliku mootorratta ja kohe seejärel esimese neljataktilise mootoriga kaherattalise kepsülekandega sõiduki. Aastatel 1898-1900 hakati neid valmistama Saksamaal,Inglismaal,Austrias,Tsehhis,Slovakkias. 1899. aastal jõudis mootorratas Venemaale ning Peterburi lähistel toimus isegi esimene võistlus.Eestis toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921. aastal Tallinnas.Võistlejail tuli sõita 149,2 km marsruudil Tallinn- Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ja Raudalu maanteed mööda Tallinna. 28.augusti hommikul oli stardipaigas ainult kaheksa autot ja kaks mootorrattast.Seda sündmust loetakse Eesti auto-ja mootorrattaspordi sünnipäevaks.Sport sai õige hoo sisse Pirita ringraja
aastal joostud 5000 meetri aeg 16.52,6 püsis Järvamaa rekordina 8 aastat. Hiljem Tallinna Kalevisse siirdununa kustutas ta vabariigi rekorditabelist Jüri Lossmani rekordid 2000 meetrist kuni 10 000 meetrini. Tapalt on pärit selle aja Eesti mitmekülgseim kergejõustiklane Saara Teitelbaum, kes 1929. aastal oli vabariigi rekordi omanik üheksal alal (kümnest)! Tema 400 meetri aeg 61,8 oli maailmas paremuselt teine ja kaugushüppe rekord 5.42 ületati alles 24 aastat hiljem. Kergejõustikku hakati aktiivselt harrastama ka soomusrongide rügemendis ja Tapa Ühisgümnaasiumis. Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7. Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal
Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalis-patriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele. Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid
.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures
Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga. Tunnustused · Valgetähe I klassi teenetemärk · Aasta naine 2010 · Aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 Kokkuvõtteks · Kristina Smigun-Vähi sündinud 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
