Iluuisutamine

Q: Millal ja kus toimusid esimesed võistlused?

Vastus leiad õppematerjalist: Iluuisutamine

Q: Kus toimuvad need nüüd?

Vastus leiad õppematerjalist: Iluuisutamine

Q: Kuidas võistlusi korraldatakse ja mida võistlejatelt oodatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Iluuisutamine

Treial, Greete

Iluuisutamine (3)

Keskkool - Sport - Kehaline kasvatus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal ja kus toimusid esimesed võistlused?
Kus toimuvad need nüüd?
Kuidas võistlusi korraldatakse ja mida võistlejatelt oodatakse?

Iluuisutamine
Referaat
Greete Treial
Rakke Gümnaasium
12.klass
16.12.2009
Sisukord
Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3
Võistlused........................................................................................................................4-5
Edulood välismaal..........................................................................................................6-7
Eestlased ja nende medalid .............................................................................................8
Kokkuvõte........................................................................................................................9
Pildid...............................................................................................................................10-12
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13
1
Uiskude ja uisutamise ajalugu
Iluuisutamine on spordiala , kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika , mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast.
Meie planeedi põhjapoolsetel aladel, kus talvel külm lühemaks või pikemaks ajaks kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esmakordselt kasutusele, see küsimus on raamatu „ Uisutamine “ põhja vastamata . Aga Internetist natuke uurides saab teada: Kesk-Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid.
Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kinnitavad ka paljud arheoloogilised leiud. Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Šveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti.
Rohkem andmeid uisutamise kohta on teada Inglismaalt Henry II valitsemise perioodist. Uisutamine teenrite abiga oli kõrgema õukonna meeldiv ajaviide.
Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju.
Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas, aga taaselustasid selle Hollandi meremehed, kes jäid 1683 , aastal merele jäävangi ja ajaviiteks hakkasid sellel uisutama.
1742 . aastal loodi esimene uisutajate klubi Šotimaal Edinburghis. Liikmeteks said ainult need inimesed, kes valdasid uisutamise oskusi.
Millal Eestis esimesed inimesed uiske kasutasid, on väga raske kindlaks teha. Arheoloogilistel kaevamistel leiti kunagisest Iru linnusest hobuse sääreluust uisu katkend . Linnus ise on vähemalt 800 aastat kasutamata seisnud.
Tallinnas tutvuti iluuisutamisega vähe laiemalt 1910. aasta paiku. Tuntuim oli pärnulane Miil, kes tegi uusi trikke nii palju, et rahvas aina imestas. Tuntumad veel olid J. Johanson, H. Laanet, L. Tõnison ja E. Kõppot.
Holland jääb ajalukku maana, kus esimesena võeti uisud kasutusele nii praktilisel kui
2
ka sportlikel eesmärkidel. Kuigi seal tehti ka esimesi samme iluuisutamises, oli Hollandil siiski vähe kaasa rääkida lõpliku väljaarendamisel. Inglismaal tõrjuti välja Hollandi metallteraga puu-uisud välja seni kasutamisel olnud luu-uisud, siis muutus iluuisutamine mitmekesisemaks. Prantsusmaal muutus iluuisutamine moodsaks meelelahutuseks. Selles riigis peeti spordi harrastamist naiste poolt ebasündsaks, kuid hiljem see muutus ja naiste osatähtsus sellel alal aina suurenes. Saksamaal olid esimesteks iluuisutamise propageerijateks luuletajad, tõstsid selle esile, kui tervislikku vaba aja veetmise viisi ja hakkasid uistamist mainima ka oma teostes. Austrias tunti uisutamist juba 1680. aastal, kuid alles terve sajandi möödumisel hakkas see populaarseks muutuma. Austrias aga naised ise ei tahtnud uisutada, meelsamini tegelesid nad käsitööga ja seda segas ka tollane mood – pikk maani kleit. Kuid mõnda aega hiljem, kui tuli moodi püksid, siis üha enam naisi hakkas selle spordiga tegelema. Ameerikast on pärit ka esimesed metallist uisud 1848. aastal.
Iluuisutamise isaks loetakse ameeriklast Jackson Hainesit.
1922. aastal toimus iluuisutamises revolutsioon. 11-aastane tütarlaps ilmus rahvusvahelisele areenile vaevu põlvini ulatuva kleidiga, tänu millele sooritas ta harjutusi palju lihtsamalt. Iluuisutamisse oli nüüd ühtse tervikuna koondunud ilu, kiirus, painduvus ja akrobaatika .
Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala.
3
Võistlused
Millal ja kus toimusid esimesed võistlused? Ning kus toimuvad need nüüd? Millised on auhinnad? Kuidas võistlusi korraldatakse ja mida võistlejatelt oodatakse?
Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.
Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.
Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba):

kahe- või kolmekordne axel

kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega

hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest

lendav piruett , milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal
Tähtsaimad võistlused: Iluuisutamise maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises ja ISU GP-võistlus.
Esimene iluuisutamise võistlus toimus XVIII sajandi 60.-ndal aastal. Asukoht, aeg ja iseloom on teadmata, aga arvatakse, et need toimusid Londonis. Kuni 1872. aastani kujutasid iluuisutamisvõistlused rohkem demonstratsiooniesinemisi. Kõige tähtsam oli kombinatsioonide keerukus, puhtus ei olnud üldse tähtis. Sellel ajal ütlesid kohtunikud ühele osalejale kukkumise tõttu ühe lause, mis on isegi siiani säilinud ja paika pidanud: „Määrastikus pole kukkumist ette nähtud. Edasi sõita! Kukkumine ei takista võitmast.“ („Uisutamine“ lk. 214 lõik 4)
Esimesed maailmameistrivõistlused naistele peeti 1906. aastal Davoses. Eestis hakati organiseerima iluuisutamise võistlusi 1915. aastal. Seda organiseeris Tallinna kiiruisutaja ja jääpallimängija.
Minevikus arvestasid kohtunikud rühti. Hindamise sklaala oli selline: 0- mitte täidetud, 1- halvasti, 2- puudulikult, 3- rahuldavalt, 4- hästi, 5- väga hästi, 6- eeskujulikult. Hinde täpsustamiseks kasutatakse kümnendikke, näiteks: 1,2; 3,8 jne. punkti. Kohtunikud seisid jääl üksteisest eemal nii, et ei takistaks või aitaks võistlejat. Omavahel rääkida ei tohtinud ja igal kohtunikul oli oma hinderaamat või kastikene, kus olid tahvlid numbritega. Hindeid näidati sekretariaadidele, kes arvutavad hinded kokku. Kohustuslike harjutuste hindamisel arvestati: korralikku vaba starti, ühtlast tempot
4
kogu harjutuse täitmise ajal, loomulikku vaba hoiakut, jääle jäänud joonise suurust ning selle sümmeetrilisust piki- ja põiktelgede suhtes, harjutuse üksikute elementide täitmise puhtust jne. Kõige selle eest üks hinne. Paarissõidus arvestatakse uisutajate täpset, ühtlast ja kooskõlastatud kava esitust .
Ka tänapäeval on punktiarvestus peaaegu samasugune . Ainult, et kohtunikud ei seisa jääl, vaid laua taga eemal ja jälgivad kõike. Kava peab sobima kokku ka lauluvalikuga ja iga tegu peab olema väga perfektselt.
Torino 2006 raamatus on järgmised ettekirjutised: hindamisel lähtutakse absoluudist. Hinnatakse kolme kategooriat:sooritatud elementide raskust neljas astmes , soorituse puhtust seitsme-palli-skaalal ja lõpuks kümnepallisüsteemis kava viit komponenti: uisutamisoskust, siduvate sammude sujuvust, esitust, koreograafiat ja muusika tõlgendust. Esitust jälgib 12 kohtunikku, kelle antud punktide seast valitakse üheksa juhuslikku tulemust, neist langeb omakorda välja kõrgeim ja madalaim.
Kõik määrused ja ettekitjutused on inglise keeles. Eestikeelseid on väga raske leida, aga kes tahab neid lugeda, siis saab iga eraldi toimuva võistluse määruseid lugeda sellelt lehelt: http://www.uisuliit.ee/avaleht.php?page=sisu&tab=voistsisu&path=Võistlused&path2=Rahvusvaheliste iluuisutamisvõistluste juhendid&toode=29
5
Edulood välismaal
Välismaalaseid on meie suhtes vaadates väga palju. Kõik teised riigid, mis maailmas on, ongi välsimaa ja sealt tulevad võitjad on välismaalastest võitjad. Edukamad inimesed ajaloos ja tänapäeval :
Axel Paulsenist jäi iluuisutamise ajalukku temanimeline hüpe, milleta ka praegu pole mõeldav ükski vabasõidu kava.
Austerlane Gustav Hügel oli iluuisutamise maailmameister 1897 ., 1899. ja 1900. aastal.
1901. aastal kerkis iluuiustamise areenile uus täht rootslane Ulrich Salchow, kelle kontosse jäi 9 Euroopa ja 10 maailmameistri tiitlit .
1903. aastal startis maailmameistrivõistlustel koos meestega inglanna Madge Cave-Syres, ning tuli siis teisele kohale. 1908.aastal võitis ta olümpiamängud ja sai ka koos oma abikaasaga paarissõidus pronksmedali.
Saksa paar Maxie Herber ja Ernst Baier tulid võidule 1936. aasta taliolümpiamängudel. Šveitslane Hans Gerscwiler oli maailmameister 1947. aastal.
Kanadalanna Barbara Ann Scott hülgas Austria kooli ja stiili, ning tuli 1947. ja 1948. aastal maailmameistriks.
Richard Button oli aga mees, kes demonstreeris jääl kõike, mis suutis ja selle tõttu oli ta ka tuntuim artist jääl.
Inglanna Jeanette Altwegg oli klassikalise iluuisutamise esindaja ja võtis maailmameistri tiitli 1951. aastal.
Prantsalanna Jaqualine du Brief tuli maailmaimeistriks 1952. aastal tänu eksperimenteerimisele ja uue stiili leidmisele.
Niina ja Stanislav Žuk olid esimesed Nõukogudemaa iluuisutajad, kes võitsid rahvusvahelise tunnustuse .
Uue iluuisutamisstiili viljelejaks Euroopas oli prantslane Allain Giletti, kes võitis neli korda Euroopa meistri tiitli.
Kõige toredamate hüpetega hiilgas NSV Liidu 1945. aasta meister S. Vassiljev .
1946. aastal võeti NSV Liidu meistrivõistlustte kavva jäätants, milles olid viis aastat järjest ületamatud A. Nekrassova ja V. Jakovlev .
J. Nikolajeva tuli kuus korda NSV Liidu meistriks.
Nagano taliolümpiamängud 1998. aastal olid parimateks Oksana Kazakova ja Artur Dmitrijev.
Hõbeda võitsid Jelena Berežnaja ja Anton Sikharulidže, kes olid ka esimest korda ühiselt olümpial.
Paljude arvates on jäätantsu kõigi aegade parimad Pasha Grištšuk ja Jevgeni Paltov. (Venemaa)
Oslos tuli naiste iluuisutamises esmakordselt 1927. aastal maailmameistriks nooruke Sonja Henie Norrast.
Belgia esimesed olümpiavõtijad 1928. aastal Sankt Moritzis olid Andree Joliet ja Pierre Brunet.
Meestest tuli olümpiavõitjaks Sankt Motizis Gillis Grafström. Edukamad riigid sellel olümpiamängul olid Norra, USA, Rootsi ja Soome.
Iluuisutamise Mmil Münchenis said naiste üksiksõidus kolmikvõidu USA neiud Kristi Yamaguchi, Tonya Harding ja Nancy Kerrigan – see oli esimest korda 73 aasta jooksul, kui kõik medalid läksid ühte riiki. (1991)
2002. aastal võitsid venelasi jäätantsus Prantsusmaa võistlejad – Marina Anissina ja
6
Gwendal Peizerat.
Dan Zhang kukub paarissõidu vabakava ajal sedavõrd raskelt , et sõit katkestatakse ja neiu saab arstiabi. Natukese aja pärast siiski naaseb ta oma venna Hao Zhangiga jääle a võidab hõbeda.
1964. aastast kuni Torinoni on kõik kullad läinud N. Liidule või sellega seotud moodustistele ja õigusjärglastele.
Enamus liidrid Torinos olid venelased .
7
Eestlased ja nende medalid
Ka paljud eestlased on tegelenud iluuisutamisega. Siiski, minevikus oli see meie seas palju populaarsem, kui nüüd. Paljud meie riigi elanikud on ka võistlusi võitnud ja meid jälle astme võrra paremale kohale tõstnud. Kahjuks siiski on paljudel võistlustel meie riiki esindanud välismaalased – enamasti vene rahvusest inimesed. Aga, mis seal ikka. Medalid on ju võidetud meie riigile.
Esimeste Eesti iluuisutamisvõistluste organiseerija oli Eduard Hiiop.
Iluuisutamise pinoeer oli A. Reder – Reedre, kes võitis ükskõiksõidus viiel ja paarissõidus kolmel korral meistritiitli. Tema ise ja tema paariline E. Markus olid kolmekümnendate aastate algul parimad paarissõitjad.
1928. aastal toimus Tallinnas eestlaste omavaheline uisutamise võistlus, mille naiste seast võitis Helmi Kaarik ja meestest Feliks Grünreich. Samal aastal loobusid A. Reedre ja tema partner S. Frey uiustamisest.
1929. aastal võitis kaheksa korda järjest Tallinna arst Alfred Hirv .
Kõige üllatavam on see, et samal aastal toimunud võistluses jäi teisele kohale 65- aastane tallinnlane H. Hahl. See on hea, et isegi nii vanas eas selline sport populaarne oli.
Mitu aastat järjest olid domineerivateks tegelasteks A. Hirv ja V. Kaljuvee.
Nii kirjutatakse 1934. aasta meistrivõistluste kohta: „...Tänavused meistrivõistlused näitasid, et võrreldes eelmiste aastatega on meie iluuisutajate tase teinud suure sammu paremusele. Seda võib märkida vähem koolisõidu kui nimelt vabasõidu suhtes. Eriti suuri edusamme on teinud naiste klass, kus edu on otse rekordiline...“ („Uisutamine“ lk 269 lõik 4).
1950. aastal sai tuntuks Küllike Vee, kes meeldis kõige rohkem publikule.
Kaks aastat hiljem hakkas uisutajate arv Eesti NSV- s suuresti kasvama.
Kadrioru staadioni tribüünile valmistati tehisjääga liuvälja eelkäija.
Mall Allmann oli kahekordne Eesti NSV meister.
Vabariigi üks parimaid paare oli Küllike Vee ja Boris Merilain.
1904 – 1960 toimunud olümpiamängudel ei saanud ükski eestlane esikolmikusse ei maailmameistrivõistlustel ega ka Euroopa meistrivõistlustel.
1998. aastal toimunud Nagano olumpiamängudel ei osalenud mitte ühtegi eestlast.
27. veebruaril 1927. aastal toimus esimene Eesti – Läti maavõistlus Riias, mille võitsid eestlased 3:0.
Torino olümpiamängudel saavad Diana Rennik ja Aleksei Saks vabakavas 15. kohale, ent kokkuvõttes kaks astet allapoole.
Üksiksõidus jäi 28. kohale Jelena Glebova, kuna kukkus ja võimalus pääseda finalistide hulka ebaõnnestus.
Praeguse aja tuntumad iluuisutajad on Grethe Grünberg ja Kristjan Rand . 2007. aastal said MM-il jäätantsus teise koha.
Kristjan Rannaga koos uisutab nüüd Caitlin Mallory
8.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult oma sõnadega öeldes julgen öelda, et asi polegi väga hull. Eestlased pole küll olümpiakulda võitnud, kuid siiski oleme me väga edukad ja võitnud erinevaid auhindu. Areneda jõuab meist veel igaüks ja kõik on veel tulevikuski võimalik. Tuleb lihtsalt muudkui proovida ja proovida ning ükskord see ka õnnestub.
Halb minu arvates on see, et eestlased sellega nii vähe tegelevad. Meil on ju olemas väga hea talv, mis võimaldab ka vabas looduses sellise spordiga tegeleda. Mulle isiklikult ei meeldi, et teise riigi rahvusest inimesed meid esindavad. Igas riigis peab ikka oma riigi esindaja olema. See on siiski ainult minu arvamus. Mõne jaoks on see kindlasti hoopis hea, sest tänu teiste maa esindajatele oleme tuntumad kui muidu vist oleksime.
9
Pildid

10
11

Uisud 4000 aastat tagasi.

Diana Rennik ja Aleksei Saks.

Jackson Haines – iluuisutamise isa.

Jelena Geblova – üksikiluuisutaja.

Tatjana Navka ja Roman Kostomarov – Torino 2006 jäätantsu võitjad.

Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin – 2004. aasta Euroopa meistrid.

Tänapäeva uisud.

Grethe Grünberg ja Kristjan Rand.
12
Kasutatud kirjandus
http://media.okidoker.com/data02/c/1/2/3/23061/114838/255997_2.jpg
http://sport.etv.ee/failid/2919.jpg
http://sport.etv.ee/failid/2800.jpg
http://sport.etv.ee/failid/1186.jpg
http://sport.etv.ee/failid/10387.jpg
http://media-2.web.britannica.com/eb-media/77/117177-004-49705FAB.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Iluuisutamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_iluuisutajad
http://sport.err.ee/failid/galerii2495.jpg
H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross „Uisutamine. Minevikust tänapäevani.“ 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 5-8, 9, 154, 208-216, 221, 232-232, 244-245, 248, 264-273, 280-286, 338-359.
„Nagano 1998. XVIII Taliolümpiamängud.“ 1998, Tallinna Raamatutrükikoda, lk. 198-211, 292-293.
Tiit Lääne, Tiit Kuingas „Sport XX sajandil“ 2002, OÜ PiktoGraaf, lk. 89, 94-95, 445.
„Torino 2006. XX taliolümpiamängud“ Ajakirjade kirjastus AS, 2006, lk. 169-176, 287-288.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Greete Treial Õppematerjali autor

Iluuisutamise referaat.
Sisukord:
Uiskude ja uisutamise ajalugu
Võistlused
Edulood välismaal
Eestlased ja nende medalid
Kokkuvõte
Pildid
Kasutatud kirjandus

iluuisutamine referaat kehaline kehalise referaat uisutamine elulood

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Iluuisutamine

.....................9 Sissejuhatus Iluuisutamine on pordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms). Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamine on ala, mis pakub rõõmu väga paljudele, selles on seotud sportlikus mõttes keerulised ja võistluslikud elemendid loomingulise väljendusrikkusega. Kõik, kes iluuisutamisega seotud, teavad, et sellest spordialast saadav emotsioon on ainulaadne. Ajalugu Meie planeedi põhjapoolsetel aladel, kus talvel külm lühemaks või pikemaks ajaks kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega

Iluuisutamine

odt

Iluuisutamine

Tallinna Kunstigümnaasium Iluuisutamine Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU...................................................................................................................................2 3. ILUUISUTAMINE......................................................................................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit..............................................................................

Tervisesport

doc

Iluuisutamine

Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri)

Kehaline kasvatus

docx

Uisutamise ajalugu

aastal. Esimest patendeeritud rulluisku tutvustati 1760. aastal, selle leiutaja oli belgialane John Joseph Merlin. Tema leiutis aga ei saanud väga populaarseks. 1863. aastal aga leiutas Massachusettsist pärit James Plinton kiikuva rulluisuga, millega sai väga hõlpsasti keerata. Tema leiutis tegi võimalikuks inimestel rulluisutamist nautida. lõpuks arenes lihtsalt uisutamisest võistlus mis oli 1992 aasta isegi Olümpia mängudel- rulluisuhoki. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala kus uisutaja esitab muusika järgi oma füüsilisi oskusi uiskudel. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamises on neli kategooriat: Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit, paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Iluuisutamise kava sisaldab hüppeid, tõstmisi, viskehüppeid, keerutusi ja paljusid muid liigutusi. Iluuisutamine on pärit 19. sajandi keskelt. Ameerika

Kehaline kasvatus

ppt

Iluuisutamine

Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. saja

Tantsuõpetus

rtf

Iluuisutamine

Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908

Kehaline kasvatus

docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta

Geograafia

doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal. Eesti Olümpia Komitee

Kirjandus

Rohkem sarnaseid