Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Grete Treier (1)

1 HALB
Punktid
Grete Treier
Grete Treier on Eesti esimene naisnaisprofirattur. Ta sündis 12. detsembril 1997. aastal Tartus. Ta on abielus Edgari Treieriga, kes on ka tema treener ning neil on ühine tütar Anete .
Hetkel pedaalib Treier Itaalia klubi Causs RDC ridades.
Kooli ajal oli Grete suhteliselt spodivõõras inimene. Keskkooli lõpupoole hakkas ta vaikselt kergejõustikuga tegelema, kuid trenni tegi ta paar korda nädalas. Jalgrattaspordiga hakkas Treier tegelema oma abikaasa õhutusel, kes on endine Eesti tippjalgrattur. Juba oma esimesel maastkiuratta maratonil saavutas ta kolmanda koha. Paari aastaga sai tast parim naisjalgrattur Eestis. Ta võitis nii maanteel kui maastikuratta sõidus kõiki oma konkurente.
2006. aastal alustas Grete Treier oma ratturi karjääri välismaal. Veebruaris siirdus 28-aastane Treier koos Kata-Liina Normaku ja Ly Paadiga Prantsusmaale ja tõmbas selga Chambery klubi särgi. Algul oli plaan õppida vaid grupis sõitma ja saada aimu oma tasemest maailmas. Treier tõusis aga hoopilt Chambery klub esinumbriks. Juba kevadel kõigi üllatuseks võttis Treier Prantsusmaa karika üldvõidu ning sai endale roosa liidrisärgi. Sama aasta augustis kutsus Itaalia profinaiskond S.C. Michela Fanini Treieri paariks nädalaks stažeerima. Ootamatult aga haigestus tiimi üks liige ning Treier sai bossilt telefonikõne: kui tahad meiega Prantsusmaa mitmepäevasõidul startida, ole ülehomme kohal. Treier pakkis kibekähku asjad, kuid lennupiletitega läks keeruliseks – saada oli vaid kallid äriklassi kohad. Õnneks tuulutasid Eesti Jalgratturite Liit ja Tartu Ülikooli Spordiklubi pisut rahakotte. Kui Treier lennujaamas pagasit ootama hakkas, paiskas konveier välja vaid rõivakoti. Kogu sportlik varustus – jalgratas, jooksud , jõujoogid ja taastusvahendid kadusid rohkemaks kui nädalaks. Lugu oli üsna hull. Treier sai küll klubilt ratta, kuid see ei vastanud tema mõõtudele. Lisaks ei sobinud Itaalia klubi spordijook Treierile, tõmbas kõhu krampi , ja nii kihutaski eestlanna velotuuril vaid allikavee najal. Vaatamata ratta puudumisele ja sellele, et ta ei jõudnud end velotuuriks vormi ajada – kiirustreeningud jäid tegemata –, tõusis Treier tiimi liidriks . Kahel korral mahtus ta etappidel esikümnesse ja oli kokkuvõttes kaheksas. Sellega lisandus Treierile UCI punkte ja ta tõusis esmakordselt maailma edetabeli 71. kohalt kõrgemale. Nädal hiljem sai treier oma esimestel maanteesõidu maailmameistrivõistlustel grupisõidus kahekümnenda koha. Treieri hea tulemus läks ebaõnne või ehk väheste kogemuste nahka. 20. koht oli just täpselt ootuste piiril. Eelviimasel ringil, kui peagrupp kenasti koos püsis, ei saanud Treier esimeses joogipunktis veepudeleid kätte. Klubi Michela Fanini, kelle juures Treier sügisel stažeeris, tahtis eestlannat nii väga, et ei andud talle hetkekski rahu. Klubi boss tiirles MMil, leping peos, ümber Treieri kui meenäljas karu. Treier luges lepingu läbi, kuid ei haaranud sulepea järele, vaid palus olla kannatlik – küll jõuab. Lõpuks kolmandal oktoobril aastal kaks tuhat kuus sõlmis Treier esimese eestlannana profilepingu Itaalia klubiga Michela Faininiga. Leping saadeti Treielile faksiga. Asja tegi eriti meeldivaks see, et uuel kontrahtil oli palganumber märgatavalt suurem kui MMi ajal pakutud lepingul. Muidugi raha, mis naiste rattaspordis makstakse, ei küüni ligilähedaltki meeste summadeni. Kuid piisav, et pere ära toita. Lisaks palgale oli Treieril klubi poolt ette nähtud tasuta elamine ja söök – ladudest sai toiduaineid, millest roogi valmistada, ja puhuti käidi restoranis . Õigupoolest pidigi Michela Fanini Treierit palgates rahakotti kergendama, sest eestlannast sai tiimi liider.
2007. aasta algas Gretele neljanda kohaga Šveitsis proffide ühepäevasõidul, kus ta edestas olümpiavõitjaid Jeannie Longo ja Gunn- Rita Dahle. Grete Treier sai järgmisel 120 km pikkusel UCI 2. kategooria ühepäevasõidul GP Liberazione Itaalias teise koha. Grupifiniši võitis teda vaid maailma edetabelis itaallannadest kõrgeimal kohal paiknev Giorgia Bronzini. Veelgi väärtuslikumaks tegi selle koh see, et Treieri peale isegi ei mängitud, ta pidi naiskonnakaaslast aitama , kuid lõpuks jäi Gretel jõudu piisavalt üle. Mais astus Grete korraks Eestist läbi ja ühtlasi võitis naiste arvestuses SEB Ühispanga 26. Tartu Rattarallil ja olles üldarvestuses kuuekümne seitsmes. Juulis võitis Treier UCI teise kategooria velotuuril Poolas esimese, 130 km pikkuse etapi ja kokkuvõttes tuli ta tuuril teiseks. Selleks ajaks oli juba selge, et Grete on tuuride sõitja, kuna ta on hea mägedes, lõppu sprindis kui ka elardistarti sõites. uulis läks Treier ka Saaremaa velotuuri starti, mitte meestele kohta kätte näitama, vaid soovis valmistuda mainekaks Giro d´Italiaks. Kohustuste tõttu koduklubi ees ta velotuuri siiski lõpuni ei sõitnud, teda ootas võistlus Itaalias. Juulis tegi Treier viiendat aastat järjest kuldse duubli võites nii eraldistardis ja grupisõidus Eesti meistrisärgid. Tal polnud pääsu, sest Michela Fanini oli peagi algavaks Giro d’Italiaks sini-must-valged meistrisärgid juba valmis trükkinud. Treier polnud varem nõnda mainekal velotuuril võidu kihutanud, ka kümnepäevane pingutus oli talle uudne, kuid Michela Fanini esirattur lootis endast parimat anda. Suuri plaane ei saanud maailma edetabeli 50.rattur endale seada, kuna abilis tal sisulisel polnud ja tipptiimid ei lase tal lihtsalt midagi korda saata. Naiste Giro d´Italiat peetakse naiste seas sama tähtsaks, kui mehed peavad maailma suurtuuri le Tour de France. Giro d´ Italia esimesel etapil tegi ta supersõitu ja sai kolmanda koha. Teisel etapil sai Eesti meister kuuenda koha, millega ta polnud üldse rahul. Vahepealsetel etappidel tal nii hästi ei läinud. Kuid naiste Itaalia velotuuril sai Grete Treier viiendal, 104,5 km pikkusel etapil viienda koha ning tõusis kokkuvõttes kümnendaks. Ciro viimasel etapil sai Grete teise koha venelanna Svetlana Bubnenkova järel, kuid detsembris selgus, et venelanna lõppenud hooaja tulemused on dopingu tarvitamise tõttu tühistatud. Nii sai Grete Treier tagantjärgi Itaalia velotuuri 8. etapi esikoha! Kokkuvõttes tuli Treier tugevale kaheksandale kohale. Ta alistus vaid staaridele: võitja Edita Pucinskaite on maailmameister ja MM-i hõpemedali ja kolme pronksi omanik, teise koha saanud Nicole Brandli on kolme MM hõbeda omanik ning tal on ka olümpia hõbe, kolmandaks tulnud Maribel Moreno Allue Hispaaniast on ette näidata kaks euroopameistrivõistluste kulda, neljanda koha saanud Fabiana Luperini on võitbud varem kolm Cirot d`Italiat ja lisks veel MM pronksi, viiendaks tulnud Tatiana Guderzo Itaaliast on võitnud MM-i hõbeda, kuuenda koha saanud Susanne Ljungskogil on kodus kas mailmameistrivõistluste kulda ning seitsmendaks tulnud Judith Arndt on maailmameister ja tal on ka kaks hõbedat ja üks pronks, meie Grete Treieril pole neile midagi vastu panna. MM-il Stuttgardis Treieril gruppisõit ebaõnnestus. Ta sai neljakümnenda koha ja elas üle kukkumise, mis jättis võistlusele tugeva pitser. Oktoobris sõlmis ta lepingu Itaalia profiklubiga Gauss RDZ. Töötasu tõusis tal kaks korda. Mitte just suure üllatusene valiti ta Eesti aasta parimaks naiajalgratturiks, meestset oli parim Rene Mandri.
Eesti parim naisjalgrattur Grete Treier sai hooaja esimesel võistlusel Šveitsis Brissagos UCI teise kategoori GP-sõidul viienda koha. Oma hooaja esimesl MK etapil sai Treier 13.koha. Kaksikvõidu said hollandlased Chantal Beltman ja Marianne Vos. Juulis tuli tede, et Grete Treier on ainuke Eesti naisrattur, kes pääseb Pekingi olümpiale. Suve hakkul võitis Treier taas Eesti meistrivõistlused nii eraldistardis kui ka grupisõidus. Ka uue klubi ridaes asus Grete Treier mainekaima naiste velotuuri Giro d’Italia starti tiimi liidrina. Avaetapil oli ta neljas. Ciro 2. etapil sai Grete 24. koha saade võitjaga sama aja. Naiste Itaalia velotuuri 122,8 km pikkusel kolmandal etapil sai Grete Treier grupifinišis 66. koha, mis peamine aga ta lõpetas peagruppis. Kahjuks jäi Treier naiste Giro neljandal, esimesel mägisel etapil peagrupist maha ja võitlus kõrge üldkoha nimel on sellega lõppenud. Saatuslikuks said müstilised jalakrambid.
Eraldistardis sai Treier 12. koha. Viimasel etapil oli Grete neljas ning kokkuvõttes tuli ta kolmeteistkümnendaks. Tuuri  võitis itaallanna Fabiana Luperini. Ciro d`Italia oli Treierile suureks pettumuseks. Ta alustas ja lõpetas tuuri neljanda kohaga, kuid vahepeale mahtus tohutult närvilisi üleelamisi. Juuli lõpus saavutas Grete Treier oma karjääri parima võidu. Grete võitis lõpusirgel tulises finishi heitluses eksmaailmameistrit sakslannat Judith Arndti ja MMi hõbedat Trixi Worracki. Velotuuril sai ta kokkuvõttes kolmanda koha. Tuuri võitis sakslanna Judith Arndt, teine oli tema kaasmaalanna Trixi Worrack. Treier kaotas kokkuvõttes võitjale minuti ja 18 sekundit. Enne olümpiat räägiti Treierist aina enam kui Eesti ühest võimalikust üllatusmedali võitjast, Grete avaldas ise aga soovi madalamat profiili hoida.
Olümpia valmistas Treierile aga suure pettumuse. Ta suutis tugevas vihmasajus peagrupis sõita kuni viimase ringi tõusuni, mis närtsitas ta lõpuks ja eestlanna sai kokkuvõttes 30.koha. Viimaste kilomeetritega pääsesid peagrupist ära viis sõitjat, kelle seast suutis finišis kulla noppida Nicole Cooke Suurbritanniast, hõbeda sai rootslanna Emma Johansson , pronksi võttis Treieri klubikaaslane Tatiana Guderzo Itaaliast. Septembris sõlmis Laura Lepasalu teise Eesti naisratturina profilepingu, ta hakkabssõitma Prantsusmaa klubis Team PRO Feminin Les Carroz. Peale ebaõnnestunud olümpiat, teenis Grete Treier Šveitsis toimunud ühepäevasõidul Züri Metzgete viienda koha. Septembri lõpus sai Grete Treier Toscana velotuuri üldkokkuvõttes seitsmenda koha. Treier sai Itaalias maanteeratta maailmameistrivõistlustel, naiste eraldistardis 27. koha ajaga 36.31,40. Treier ei suutnud maksimaalselt pingutada, kuna ta oli eelmistel päevadel kõhuvaluga kimpus. Maailmameistriks tuli USA võistleja Amber Neben  ajaga 33.51,35. Kaheksa sekundit kehvema ajaga lõpetas hõbemedalil austerlanna Christiane Soeder ning pronksi sai Judith Arndt Saksamaalt ajaga 33.58,91. Treieril puudus sära ka grupisõidus, ta saavutas alles 43. koha. Maailmameistriks tuli Pekingi olümpiavõitja Nicole Cook, hõbeda sai hollandlanna Marianne Vos ja pronksi sakslanna Judith Arndt.
Kahe tuhande kaheksanda aasta novembriks pole veel selgunud kas Grete Treier jätkab veel tipspordis. Treierit valdab motivatsiooni puudus ja tal on ka soov kasvatada pere. Enim muserdab Gretet tiitlivõistlustel kõrbemine. Ilmselt on selle põhjuseks ka see, et tal puuduvad abilised, kes saaksid talle sõidu ajal vett vedada ja vajadusel taas grupile järgi aidata. Eestil pole võimalik tiitlivõistlustele kolme-nelja naist saata, kuna Eestil pole nii palju maailmatasemel naisjalgrattureid. Treieri peamistel konkurentidel on aga suur tiim taga. Muretsemiseks pole tegelikult põhjust, kuna klubide vahelistel võistlustel on Grete Treier tõsine tegija . Seal on tal abimehed olemas.
Kui Treier otsustab tipspordis jätkata, siis seisab tal taas ees raske valik, kes saab tema leivaandjaks. Tippklubidest on eestlanna vastu elavat huvi üles näidanud Saksamaa hiiglased Team Columbia ja Equipe Nürnberger, kes maailma reitingus vastavalt esimesel ja neljandal kohal.
Grete Treier #1 Grete Treier #2 Grete Treier #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marinja Õppematerjali autor
Elulugu, saavutused jne

Sarnased õppematerjalid

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel
9
doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35.90) 48. maantee grupisõit (245 km) 143 6:30:49 (+ 7:00) TANEL KANGERT lõpetas üliraske grupisõidu 69. kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo

Kehaline kasvatus
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel
9
doc

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel

suudaks maailma tippudega võrdselt konkureerida. Võit ning hilisem lisaaja kaotus maailma esinumbrile on tausta arvestades rahuldav tulemus, ent ei enamat. Martti Aljand, 100 ja 200 m rinnuliujumise 45. ja 46. Martti Aljand täitis küll oma esialgse eesmärgi ja püstitas Eesti rekordi, kuid koht viiendas kümnes ei luba talle kõrgemat hinnet anda. Aljandite ujumisdünastia lippu hoidis 21-aastane noormees sellegipoolest kõrgel. Grete Treier, jalgratta grupisõidu 30. Enne naiste grupisõitu olid eestlaste ootused kõrged ­ Treierilt loodeti kohta esikaheksas, või isegi medalit. Finisijärgsest pettunud olekust võis välja lugeda, et sarnaseid mõtteid mõlgutas ka sportlane ise. Tuleb vaid loota, et ebaõnnestumine rattasõidu isu lõplikult ei röövinud. Deniss Karpak, purjetamise Laser klassi 25. Kaks aastat tagasi MMil pronksi saanud purjetaja tase peaks võimaldama sõitmist ka vaikses tuules. Paraku paranes Karpaki

Sport/kehaline kasvatus
Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
26
doc

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis

Türi Majandusgümnaasium Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis Õpilasuurimus Koostaja: Tauri Must 11B Juhendajad: Rein Noodla Kaarel Kallas Türi 2007 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 ..............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA................................................................................. 5 Mehhaanilised ratasseadmed............................................................

Kirjandus
Kristina Šmigun
15
doc

Kristina Šmigun

TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited .......................................................

Kehaline kasvatus
EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE
25
docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.

Sport
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI ­ VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste

Kehaline kasvatus
Tööõiguse seminarid
61
doc

Tööõiguse seminarid

äriseadustiku §§ 180-187 ja 306-315 võlaõigusseaduse §§ 1, 619-702 Analüüs ,,Tuleviku töö ­ uued suunad ja lahendused". Lõpparuanne. Technopolis Group &TÜ RAKE, 2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tuleviku_too_- _uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk 13-16 Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica 2012, 4 Muda, M., Orgo, I.-M., Tavits, G., Treier, T. Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk

Tööõigus
Pekin 2008
5
doc

Pekin 2008

Peking 2008 XXIX suveolümpiamängud toimusid 8.-24. augustil 2008. aastal Hiina pealinnas Pekingis. Tegelikult pidanuks Peking saama olümia korraldamise õiguse juba aastal 2000. Sügisel 1993 Monte Carlos toimunud ROK-i istungjärgul, kus valiti millenniumi olümpiamängude korraldajalinn sai Peking võidu kolmes esimeses voorus, kuid neljandas kaotati Sydneyle kahe häälega. Hiinlased olid üdini löödud. 1998. aastal lahvatanud Rok-i korruptsiooniskandaali käigus ilmnes, et Sydney võidu taga olid lisaks tugevale kandidatuurile altkäemaksut, häälte äraostmine, manipulatsioonid ja muudki hämarat, Igatahes võis Peking pidad end tagantjärele moraalseks võitjaks, kuid 2000. aasta mängud korraldas ikkagi Sydney. 2004. aasta mängudeks Peking ei kandideerinud. Hiinlased olid teinud eelmistest ebaõnnestumistest põhjalikud järeldused ega soovinud uuel katsel midagi saatuse hooleks jätta. Enam-vähem oli ka selge, et kirjutamata se

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (1)

karl660 profiilipilt
Karl Klein: suht kallist ju...
15:46 19-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun