Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel. Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennukid, mis kasutasid vedelikjahutussüsteeme. Esimeseks jahutusvedelikuks oli vesi. Vee puuduseks on, aga tema madal keemis- ja külmumistemperatuur ning korrusiooni intensiivsus
Jahutussüsteemi ehitus Mootorite jahutamiseks on kaks võimalust: 1)õhuga jahutamine, kus õhuvool mootoriploki ümber tekitatakse kas ventilaatoriga või mootori kiire liikumisega õhukeskkonnas 2)vedelikuga jahutamine. Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25...35% jahutussüsteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris.
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring:
Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk? 5. Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe? 5-7“C 6. Miks kasutatakse jahutussüsteemis destilleeritud vett, miks ei kasutata seda igapäevaselt. Külmub ära, pole määrdeomadusi. Kasutatakse sest ei tekita katlakivi. sõiduki mootorites? 7. Selgitage, kuidas tarbib elektriliselt käitatav veepump mootori võimsust? Veepumba võismus on jahutusvedeliku temperatuurist sõltuv. Veepumba võimsus on
JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb:
jahutusvedelikupumpade käigushoidmiseks vajaliku välise vooluallika töö ning tsunami hävitas jahutussüsteemile voolu andnud varu-diiselgeneraatorid[1]. Seega on ilmselge, et tuumakatastroofi poleks õnnestunud peatada, kuna jahutussüsteem jäi vooluallikata. Isegi varu-diiselgeneraatorid hävinesid, mis olid paigaldatud selleks, et anda voolu jahutussüsteemile juhul kui jahutussüsteem jääb vooluta. Seega on märkimisväärne, et jahutussüsteemi puudumisel esineb tuumakatastroof.[4] Selle põhjustajaks on ahelreaktsioon, mille käigus toimub reaktoris ahelreaktsioonis mitteosaleva 238U pommitamine neutronitega, mille tulemuseks on tuumareaktsioon, kus mitteradioaktiivne 238U muutub radioaktiivseks 239 U-ks. Kuna jahutussüsteem aeglustab neutronitega pommitamist, hoiab see reaktoris toimuvat protsessi stabiilsena. Kui aga peatada jahutussüsteemi, siis
Jahutussüsteemi TH Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik. Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril, külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati
Määrdeainete jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse, mille täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. Jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.18 5. HOOLDUSMATERJALID Liigitus Autode hooldusvahendeid on palju erinevaid: lukusula, diiselkütuse lisand, sissepritse puhastaja, silikoonõli, universaalõli, bensiinilisand, klaasipuhastusvaht, klaasipuhastusvedelik, üldmääre, jahutussüsteemi puhastaja, karburaatori puhastusvahend, mootori sisepesuvedelik jpm.11 Omadused Lukusula sulatab lahti ning õlitab kinnikülmunud lukusüdamikud, kaitseb lukuosasid korrosiooni eest.11 Diiselkütuse lisand parandab kütuse põlemisomadusi, tagab mootori ühtlase häireteta töö, pikendab mootori tööiga ning vähendab kütusekulu.11 Sissepritse puhastaja lahustab kütusepaagi põhja tekkinud sette, vähendab kütusekulu,
4.2 Kolvid - mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvid 4.3 Kolvirõngad - kolvirõngad on sisepõlemismootori detailid, mille ülesanne on tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. Kolvirõngad 4.4 Kolvisõrm valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud. Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas. Mitteujuv kolvisõrm liigub ainult kolvi silmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades (kuumpress). 4.5 Silindrihülss eraldi valmistatud silindreid nim. hülssideks, mis jagunevad märgadeks ja kuivadeks silindriteks.
üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule. 7. 2-taktilisel mootorile: ei olegi karteri tuulutust, sest küttesega kõib läbi karteri. 8. silindri tööpinda viimistletakse: oonimise meetodil. 9. väntvõlli laagriliugudele ei soovitata panna õli sest: et need ringi ei hakkaks käima koos väntvõlliga. 10. kuidas valmistamisel vähendatase soojuspaisumise mõju: karastamise meetodil.
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid...............................................................
tõttu. 3. Tekib vähem heitgaase. Parem jahutus* Diiselmootoritel heitgaaside tagastus kuni 65% 1. Mootori pöörlemissagedus 2. Kütuse sissepritsekogus 3. Sisseimetava õhu kogus 4. Sisseimetava õhu temperatuur 5. Sisseimetava õhu rõhk Tagastussüsteem töötab keskmistel ja madalatel koormustel NOx vähenemine: kuni 50% Tahmasisalduse vähenemine: kuni 10% Süsivesinike (HC) vähenemine Müra vähenemine Vaakum elektriline Väljalaskegaaside jahutussüsteemi lülitamine http://www.youtube.com/watch?v=K0QAvF2PLsY&feature=endscreen EGR Trouble Codes: P0400....Exhaust Gas Recirculation Flow P0401....Exhaust Gas Recirculation Flow Insufficient Detected P0402....Exhaust Gas Recirculation Flow Excessive Detected P0403....Exhaust Gas Recirculation Control Circuit P0404....Exhaust Gas Recirculation Control Circuit Range/Performance P0405....Exhaust Gas Recirculation Sensor 'A' Circuit Low P0406...
jahutusvedelikku ka radiaatorisse .Radiaatori abil toimub soojuse edastamine välisõhku , seega on radiaator soojusvaheti. Radiaator koosneb kahest anumast ja jahutuselemendist . Jahutuselement koosneb üksikutest torudest , mis on kas ümmargused või ovaalse ristlõikega. Radiaatori jahutuspinna suurendamiseks asetatakse torude vahele õhukesest messingist , vasest või alumiiniumist lainelised lindid, mis joodetakse torude kluge.Radiaatori täiteava suletakse õhukindla korgiga.Mis eraldab jahutussüsteemi välisõhust . Korgi sisse on ehitatud kaks klappi . Auruklapp ja õhuklapp , klappe hoitakse vedrude abil pidevalt suletud asendis.
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reag...
a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side); d) kolvirõnga sillus (top/second/third land); e) õlirõnga soon (oil-ring groove);
mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat, lõdvik, paisupaak. 2. Siduri rikked Sidur libiseb selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas, pedaalil puudb vabakäik Sidur ei lahutu Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda. Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked Mootor kuumeneb üle jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm
silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust: õhuga jahutamine (mootorrattad) ja vedelikuga jahutamine (autod). Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25%- 35% juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C . Jahutussüsteemi sagedasemad rikked on jahutusvedeliku lekkimine ja mootori ülekuumenemine. Jahutussüsteemi osad on: radiaator, termostaat, ventilaator, ventilaatori tiivik ja veepump. Radiaator koosneb kahest anumast ja südamikust. See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees torudega risti.
kõige paksem. 8 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse 9 Keps 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2
kõige paksem. 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga 6 sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse Keps 7 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2
Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel.
heeliumi abil absoluutse nulltemperatuuri lähedase temperatuurini. Veebruaris 2013 peatati põrguti umbes kaheks aastaks, et see täisvõimsusel töötamiseks ümber seadistada. Eksperimentide käik Suur Hadronite Põrguti käivitati esimest korda 10. septembril 2008. Juba 19. septembril juhtus aga tunnelis õnnetus. Üks magnetite elektrisüsteemi ühendus oli vigane ja kuumenes üle. Temperatuuri tõusu tõttu paisus jahutussüsteemi heelium ning selle plahvatamise tagajärjel paiskus oma kohalt mitu magnetit. Kokku sai vigastada 53 magnetit, mis tuli parandada või asendada. Lekkis umbes kuus tonni heeliumi. Et ennetada õnnetuste kordumist, kontrolliti üle kõik ühendused ja paigaldati uued andurid. Aasta hiljem olid seadmed uuesti töökorras.
12.11 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimalised teisi uraani tuumi lõhustama, tekitades niimoodi ahelreaktsiooni, mis ongi tuumaenergia tootmise aluseks. Esimene tuumareaktor ehitati Ameerikasse Chicagosse ja selle nimi oli ,,Chicago Pile-1." Reaktor oli varustatud neutroneid neelava kaadiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid otsest jahutussüsteemi sellel polnud, aga tuumaohutuse peale oli siiski mõeldud. Selleks oli ametis ,,kirvemees," et raiuda läbi köis, mis hoidis reaktori kohal kaadmiumist avariivardaid. Reaktoril olid ka avarii jaoks automaatvardad, aga selle aja tehnika peale ei saanud alati kindel olla ja sellepärast pidigi ,,kirvemees" reaktoril ise silma peal hoidma. Lisaks oli reaktori läheduses kolmeliikmeline vedelikukontrolli meeskond, kelle ülesandeks oli
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
Ristlõikes U-kujuline, sekstsioonidega Sektsiooni põhjas aurusti koos ventilaatoriga, mis paneb külma õhu liikuma Leti põhjas ja külgedel kanalid koos avadega, mille kaudu külm õhk pääseb letti Külmvitriinid Kasutatakse pakitud ja jahutatud toidukaupade demonstreerimiseks, lühiajaliseks säilitamiseks, müügiks Riiulite vahekaugused muudetavad Sektsioonide alumises osas aurustid, ventilaatorid Kasutatakse tsentraalset jahutussüsteemi Jäävabad külmikud( no frost) Täiusliku ventilatsioonisüsteemiga, mis võimaldab säilitada kauem To värskust Säilib toiteväärtus, toit ei külmu läbi Kapis tsirkuleeriv ( ringlev) õhk puhtam, teeb võimatuks jäätumise Temp. -18°C võimalik saavutada lühema ajaga Pärast külmiku ukse avamist taastub temperatuur kiiresti, võimaldades vältida suuri temperatuurikõikumisi Külmku keskosas temperatuur +4...+6 kraadi
oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Pneumaatika kasutamine sõidukites:
ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel.
1.Mootoriõli sissevalamine- vaatan autodatast margi järgi õli marki ning ka kogust ja valan õli sisse. 2.Õhufilter- üldjuhul vahetatakse ära. 3.Süüteküünlad- Kas küünlavahed on õiged ja ega ei ole otsad sõestunud. 4.pidurivedelik- kontrollid taset ja niiskusesisaldust 5.Roolivõimendi õli- roolivõimendi ja pumba seisukorra kontroll ja õlitaseme kontroll. 6.Klaasipesuvedelik- paagi seisunäit, vedeliku taset ja külmumiskindlust. 7.Jahutusvedelik- kontrollida jahutussüsteemi vedelikutaset. 8.Aku- Kontrollida aku seisundit ja kinnitust. 9.Ajamirihmad- Rihma pingsuse kontrollimine. Rihma vahetatakse iga 60000 tagant. 10.Uksed luugid- õlitada likkude ja uste avanemist. 11.Salongifilter-Puhastada õhuvõtu ava. 12.Hooldusnäidik- Nullida näidikuplokis hooldusmeenuti. Proovisõit 1.Enne mootori käivitamist- kontrollida märgutulede toimisust. Automaatkäigukasti puhul et oleks neutraali või parkingu peal. 2
Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Selle tagajärjel tekkis soojakolle, mis viis esialgu tulekahjuni. Esimese plahvatuse ajal purustas aururõhk reaktori osaliselt. Teine, tugevam plahvatus, rebis reaktorilt kaane ning viis energiaploki hoone osalise hävimiseni. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. See levis aga väikeste ,,suitsusammastena", mida ei osatud esialgu radioaktiivseteks sammasteks pidada. Plahvatuseni viisid kiiretest reziimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktori suured mõõtmed raskendasid
Oluliseks faktoriks rakettide, eriti aga vedelkütuserakettide töös on kaal. Üldiselt on nii, et mida raskem rakett, seda suuremat survet ta õhku tõusmiseks vajab. Tänu pumpadele ning kütusetorudele on vedelkütuseraketid palju raskemad kui tahkekütuseraketid. Tavaliselt ehitatakse kaalu vähendamiseks düüsi koonusekujuline ava kergetest metallidest. Et ülikuum gaas düüsi ei sulataks, kasutatakse jahutussüsteemi. Väga efektiivne on vedela vesiniku saamiseks kasutatav jahutussüsteem. (Vesinik muutub vedelaks temperatuuril -253°C). Enne vesiniku põlemiskambrisse pihustamist lastakse ta kõigepealt ringlema läbi väikeste torude, millega on varustatud ava seinad. Torudes voolates neelab vesinik üleliigse kuumuse koonuse seintelt ning hoiab ära avause seinte sulamise. Tänu kuumusele, mille vesinik üles korjab, muutub ta veel võimsamaks
Alaldi on lülitatud generaatori töömähiste vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi. Alaldi paiknemine : 1 rootor, 2 alaldi, 3 harjahoidik, 4- pingerelee Vahelduvvoolugeneraatori klemmipinge graafik peale alaldit Graafiku joon ei ole sirge. See joon muutub sirgele lähedasemaks siis, kui rootori pöörlemissagedus suureneb, või kui suurendatakse staatorimähises faaside arvu. Generaatori plussklemmi läbiva lubatud voolutugevuse (generaatoril kirjas) määravad ära staatori mähised ja alaldi. Kui lubatud voolutugevus ületatakse riknevad
tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- õlijahuti, 6- väljalaske kollektor, 7-termostaat RINGVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1-kinkstonikast, 2-mereveefilter, 3- merepump, 4- mageveepump, 5- SPM, 6- termostaat, 7- mageveejahuti, 8- õlijahuti, 9- väljalaske kollektor, 10- paisupaak Erinevusi otsevoolu ja ringvolu süsteemide vahel: Jahutussüsteemi osad: PAISUPAAK See on terasest kokku keevitatud mahuti, varustatud puhastusluugi, nivoo vaateklaasig, ventilatsiooni toruga, sette kraaniga, paagi alumisest osast väljuvad torud, millised ühendatakse diislite jahutussüsteemiga. Paisupaak asetatakse diislitest kõrgemale, valgustatud kohta, kust oleks hea nähtavus taseme vaateklaasi üle.Tänapäeva laevadel kasutatakse sageli pea – ja abidiislite jaoks ühist paisupaaki.
Jahutusvedelik G 48: roheline või sinine, Jahutusvedelik G 12 : punane või roosa, mõeldud kasutamiseks eeskätt kaasaegsetes mootorites, kus kasutusel palju alumiiniumisulameid Jahutusvedelik G 30 (G 12+): lillat värvi, kõige uuem spetsifikatsioon Nõuded jahutusvedelikele: • kindlates piirides viskoossus ja hea soojusjuhtivus • kõrge keemistemperatuur • madal külmumistemperatuur • mitte tekitama sadestusi mootori jahutussüsteemi seintele • ei tohi mõjuda korrodeerivalt • hea keemiline ja füüsikaline stabiilsus • ei tohi olla tuleohtlik ja mürgine • vastuvõetav hind Nõuded pidurivedelikele: •aurukorkide tekke vältimiseks peab keemistemperatuur olema kõrgem kui võimalik vedeliku töötemperatuur pidurisüsteemis •ei tohi mõjuda korrodeerivalt ega kahjustada kummi- ja plastdetaile •head määrimisomadused •hea stabiilsus
enne ta väljakeeramist ümbrussüvend suruõhuga, et põlemiskambrisse ei satuks prügi. Kontrollige enne uue küünla sissekeeramist sädevahet. Lõplik pingutus tehke momendivõtmega. Pidurivedelik - Kontrollige pidurivedeliku taset ja niiskussisaldust. Roolivõimendiõli - Kontrolli roolivõimendi õlitaset ning roolivõimendi pumba ja ühendusvoolikute seisukorda. Klaasipesuvedelik - Kontrollige paagi seisundit, vedeliku taset ja külmakindlust. Jahutusvedelik - Kontrollige jahutussüsteemi sõlmede üldist seisundit ja vedelikutaset. Kontrollige jahutusvedeliku külmakindlust. Refraktomeetrit kasutades valige kasutatavale jahutusvedelikule õige astmik. Aku - Kontrollige aku kinnitust ja seisundit (välisvaatlusega). Oksüdeerunud klemmid jm liitmikud puhastatakse ja kaetakse määrdega. Kui aku või selle lähiümbrus on happest tugevasti kahjustatud, tuleb need kohad pesta leeliselise pesuvahendi ja kuuma veega. Ajamirihmad - Kontrollige ajamirihmade ja rihmarataste
heale termokindlusele. Tehnokeraamikas on kõige levinum Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon. 2.4 Konstruktsioonikeraamika Konstruktsioonikeraamikat kasutab põhiliselt autotööstus.Põhiliselt kasutatakse seda süüteküünalde valmistamisel. Diiselmootoriga autode detailid , nagu näiteks kolvid,klapid, silindrihülsid, kepsud ja muud, valmistatakse osaliselt keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi. Sellist tüüpi motor on 15% kergem ja kuni 30...40% ökonoomsem. Bensiini asemel võib kasutada ka lahajsid kütuseid nagu näiteks põlevkiviõli, masuut jne. 2.5 Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallide töötlemiseks vajalikke seadmeid. Lõikekeraamikat valmistatakse enamasti Al2O3 ja Si3N4 baasil
paiskavad mootori liikuvad osad mootori karteris oleva õli laiali ning õli satub väikeste piisakdena tööpindadele. Enamik mootoritel on segamäärimise meetod st, et suure koormuse all töötavad detailid õlitatakse surve all oleva õliga, ülejäänud detailid saavad õli paiskõlitamise teel. Mootoris töötavad suure koormuse all väntvõlli, kepsu ja raamlaagrid ning nukkvõlli tugilaagrid. Õlitussüsteem koosneb: õlivann, õlivõttur, õlipump, õlifilter, õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu. Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või
karterisse. IV Õli temperatuur SPM väljumisel on kõrgem ettenähtust, kuid surve on normaalne Põhjused: 1. Õlijahuti must 2. Termoregulaator korrastära 3. Laagrid üle kuumenenud V Õli hulka on sattunud vett või kütust Põhjused: 1. Silindrihülsi alumised kummitihendid lasevad läbi 2. Õlijahuti on pragunend 3. Pihusti pihustusnurk liiga suur ja osa kütusest sattub silindrihülsi seinale Jahutussüsteemi rikked. Jahutusvee temperatuur liiga kõrge Põhjused: 1. Mereveesüsteemis kingston umbes 2. Jahutid umbes 3. Merevee või magevee pumbad katki 4. Termostaat rikkis 5. Pumba imipoolde sattub õhku 6. Paisupaagis veetase liiga madal 7. Imitorul on ventiil kinni või osaliselt kinni 8. Survetoru ummistunud 9. Jahutussüsteem täitunud katlakiviga 10. Jahutussüsteemi pumpade klapid ebatihedad Gaasivahetus süsteemi rikked Kõrged väljalaske gaaside temperatuurid
neutronite aeglustina toimivatest ülipuhta grafiidiplokkidest ja uraanoksiidist tuumkütuse tellistest. E. Fermi ise kirjeldas aparatuuri kui ,,mustade telliste ja puitprusside lohakat virna". Töö käigus ja suure hulga alakriitiliste virnade katsetustest selgus, et uraani kriitiline mass saavutatakse kera lõpuni välja ehitamata ja nii jäigi osaliseks keraks. Seade oli varustatud neutroneid ahnelt neelava kaadmiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid jahutussüsteemi ei peetud vajalikuks. Põhjalikult oli mõeldud tuumaohutuse peale. Ametis oli kirvemees, et köie läbiraiumisega kukutada seadmesse selle kohal rippuv kaadmiumist avariivarras, kui automaatvardad ei toimi. Kohal oli ka kolmeliikmeline nn ,,vedelikukontrolli"- meeskond kaadmiumsoola lahuse pangedega seadme ülevalamiseks juhtvarraste tõsise rikke korral. Sõja tõttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes
1312 Õhurõhu andur sisselasketorustikus 1313 Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1320 Mootori juhtarvuti 1321 Kütuse kõrgrõhu andur 1322 Kütuse kõrgrõhu regulaator 1331 1. silindri pihusti 1332 2. silindri pihusti 1333 3. silindri pihusti 1334 4. silindri pihusti 1341 Tahmafiltri rõhuandurid 1343 Heitgaaside temperatuuri andur enne tahmafiltrit 1344 Heitgaaside temperatuuri andur enne katalüsaatorit 1508 Jahutussüsteemi ventilaatori väikese pöörlemissageduse relee 1509 Jahutussüsteemi ventilaatori suure pöörlemissageduse relee 1620 Auto kiiruse andur 1630 Automaatkäigukasti juhtarvuti 2100 Piduripedaali lüliti 4315 Kütuse tasapinna andur 4320 Kütusepaagi korgi andur 7020 ABS juhtarvuti 7215 Pardakompuuter 7300 Püsikiiruse hoidja ümberlüliti 7305 Püsikiiruse hoidja lüliti
332,5 meetrit kõrge, Eiffeli torni meenutav Tokyo Tower sai kergemaid kahjustusi, ehitamisel olev 634 meetri kõrgune pilvelõhkuja Tokyo Sky Tree pääses aga väidetavalt ilma igasuguste purustusteta, kõik 500 ehitajat jäid ka terveks. Eile õhtuks oli Jaapani rannikult leitud juba ligi 300 surnukeha ja kannatanute otsingud jätkusid. Miyagi prefektuuri aladel põhjustas maavärin ka väiksema tulekahju Onagawa tuumajaamas, sellest lõuna pool Fukushima tuumajaamas tekkis aga jahutussüsteemi rike, mistõttu kuulutati välja ka tuumaenergia eriolukord, radiatsioonileket siiski ei täheldatud. Kuigi rongiliiklus lubati esimesel võimalusel taastada, soovitasid võimud inimestel siiski töökohal ööbida. ,,Kui te üritaks jala koju minna, tähendaks see seda, et kõnniteed oleks sama paksult rahvast täis kui rongid tipptunnil," märkis riigiminister Yukio Edano pressikonverentsil. Varem oli Jaapani tugevaimaks teadaolevaks maavärinaks 1923. aasta suur
Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist väga pika poolestusajaga tseesium-
Toimus vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärinast tekkis tsunami mis tabas Miyakot, Iwatet ja Thokut , lained võisid kõrguda kuni 40m kõrguseks. Hukkunuid oli 15789 , vigastada sai 6126 inimest ning kadunuks kuulutati 2713 inimest. Jaapani maavärin kuulutati kõige suurema kahjuga loodusõnnestuseks, kahju oli üle 235 miljardi USA dollari. Hiidlaine ja maavärin viis märtsis rivist välja Fukushima tuumaelektrijaama jahutussüsteemi, põhjustades kolme reaktori avarii ja viimase 25 aasta rängima tuumaõnnetuse. . Kolmes ülekuumenenud reaktoris toimusid plahvatused ja vigastatud reaktoritest lekkis keskkonda radioaktiivset ainet. Reaktorite mahajahutamise käigus on tekkinud märkimisväärne kogus radioaktiivselt saastunud vett. Prantsuse tuumaohutusagentuuri ASN hinnangul vastas õnnetus Jaapani Fukushima tuumajaamas seitsmeastmelise algselt skaala kuuendale astmele, kuid hiljem
joonpaisumistegurile ja heale termokindlusele. Tehnokeraamikas on kõige levinum ja perspektiivsem Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon. 6.1Konstruktsioonikeraamika Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. 6.2Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei
Koputamine mootoris Suur pilu pea- või kepsulaagritel, ebapiisav kepsupoltide pingutamine, mis kaasneb ülemise surnud seisus ja karteris löögiga. Etteantud kütuse suur hulk. Rõhulangus õlisüsteemis Õlipumba hammasratase kulumine, reduktsiooniklappi vedrusurve vähenemine, õlipumba filtri ummistamine. Rõhulangus Jahutussüsteemi torude lekked, pumba kulumine, paisupaagi jahutussüsteemis veetase langus 9 Mootor ei arenda täit Pihustite otsiku tõrje või koksistamine, peenfiltri ummistumine, võimsust, mis tähendab, pihustite ja pihustite väljalasketoru otsiku kulumine, mis võib küttesüsteem rike seotud kaasneda tugeva löögiga pihusti torus, pihusti tilgub, seega kütuse
karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC- TiC-TaC-Co jt. kasutatakse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumustugevate detailide valmistamisel. Konstruktsioonikeraamika autotööstuses Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse
Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Katsetuse planeerimine 25. aprilli keskpäeval oli kavas seisata 4. reaktor plaaniliseks hoolduseks. Seoses sellega otsustati katsetada reaktori turvasüsteeme. RBMK-1000 reaktor vajab pidevalt ringlevat vett senikaua, kuni tuumkütust jätkub. Ka reaktori avariilisel peatamisel peab jätkuma reaktori jahutusvee tsirkulatsioon
gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja
Külmumiskindel jahutusvedelik (antifriis) on peamiselt etüleen- või propüleenglükooli ja vee segu, mida ei pea talvel mootorist välja laskma. Seda kasutades peab olema äärmiselt ettevaatlik, sest antifriis on surmavalt mürgine. Antifriisi ei tohi sattuda suhu ega limaskestadele ning teda ei tohi suuga imeda. Antifriisised käed tuleb tingimata kohe puhtaks pesta. Antifriis paisub veest rohkem, seepärast ongi vaja paisupaaki. Antifriisi tasub valada ainult täiesti korras jahutussüsteemi, sest tema kõikvõimalikest piludest-avadest läbitungimise võime on tunduvalt suurem kui veel ja seetõttu on ka vedeliku lekked palju kergemad tekkima kui vee kasutamise korral jahutussüsteemis. Külmumiskindlate jahutusvedelike tootjad näevad ette kindlad vahetusvälbad. Venemaa päritolu jahutusvedelikke (tosoole) soovitatakse vahetada igal aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikke 5 aasta tagant. Vahetada tuleb sellepärast, et
Antud juhul on õhk ainuke külmakandja, mis viib külma tooteni. + puuduvad vahepealsed külmakandjad. Külma tootmine odavam, sest liinid lihtsamad ja lühemad ning külmakaod väiksemad. + ladudes on võimalik saada madalamaid temperatuure. - pole võimalik külma koguda 11 - jahutatavad laod peavad olema kütuseseadme vahetus läheduses, rakendatud on külma tootmine tsentraalsel põhimõttel. 104. Kirjeldada ladude kaudse jahutussüsteemi olemust ning esitada selle süsteemi kohta vähemalt 2 eelist ja 2 puudust. Kaudse jahutussüsteemi korral juhitakse ladude jahutuspatareidesse või õhkjahutitesse soolvesi või muu külmakandja. Külmakandjat ennast jahutatakse külmutusagensi abil selleks ettenähtud soojusvahetis. + võimaldab külma toota tsentraliseeritult ning ohutult + võimaldab akumuleerida toodetud külma (koguda külma) - kallim (energiakulu külma tootmiseks suureneb) - keerulisem 105
tooteni. Eelised: Puuduvad vahepealsed külmakandjad ning sellest tulenevalt on külma tootmine odavam, sest liinid on lihtsamad ja lühemad ning külmakaod väiksemad. Ladudes on võimalik saada madalamaid temperatuure. Puudused: Laod peavad olema külmutusseadme vahetus läheduses, puudub võimalus toota külma tsentraalsel põhimõttel. Külma pole võimalik koguda. Ei saa tagada ohutust. 9. Kirjeldada ladude kaudse jahutussüsteemi olemust ning esitada selle süsteemi kohta vähemalt 2 eelist ja 2 puudust. Kaudse jahutussüsteemi korral ei juhita ladude jahutuspatareidesse või õhkjahutitesse mitte külmutusagens, vaid soolvesi vm külmakandja (antifriis, näiteks etüleenglükooli vesilahus). Külmakandjat ennast jahutatakse külmutusagensi abil selleks ettenähtud soojusvahetites. Eelised: Külma saab toota tsentraliseeritult. Külma tootmine on ohutu.
Ue,maks / Ue.n kus Ue,maks - maksimaalne ergutuspinge ja Ue.n - ergutuse nimipinge ja ergutaja ergutuspinge tõusukiirus dUe / dt = 0,632(Ue,maks - Ue.n) / Ue.n t1 kus t1 - aeg ergutuse tõusuks nimiergutusest kuni ergutuseni 0,632(Ue,maks - Ue.n). Tänapäeva turbogeneraatorite ergutajatel on ke üle kahe ja ergutuspinge tõusukiirus üle kahe nimipinge sekundis. Lubatava forsseeringu kestvus, maksimaalse ergutusvooluga, sõltub generaatori jahutussüsteemist ja peab kaudse jahutussüsteemi korral olema vähemalt 50 sekundit ja otsese jahutussüsteemi korral vähemalt 20 - 30 sekundit. Ergutusenergia saamise seisukohalt jagatakse kõik ergutussüsteemid kaheks grupiks: sõltumatud; sõltuvad Turbogeneraatorite puhul kasutatakse põhiliselt sõltumatuid ergutussüsteeme. Nende süsteemide korral kasutatakse ergutuseks osa turbiini mehhaanilisest energiast. Siin ergutaja ei ole seotud elektrisüsteemiga ja ergutuse parameetrid ei ole otseselt seotud süsteemi talitlusparameetritega
annaabi.ee 
