Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mootor (0)

3 HALB
Punktid
Mootor
Raam ja kepsulaagrid
Sisepõlemismootori väntmehhanismi laagrid on suuremas osas liugelaagrid.
Laagritele seatavad erinõuded: 1) Laagrimaterjal peab suutma peita endasse väntvõllilt lahti tulnud üliväikeseid osakesi, et need koos õliga ei muutuks pastaks , mis oleks võimeline laagrid kiiresti ära kulutama. 2) Laagrimaterjal peab olema väga kulumiskindel .
3) Laagrimaterjal ei tohi löökkoormuste all väsida.
Laagriliud koosneb vastavalt laagripesale painutatud lehtterasest alusest ja sellele kantud õhukesest laagrimaterjali kihist .Liudade sisepind on kaetud õhukese kulumiskindla sulamikihiga .Kihi paksus on 0,25 – 0,7 mm . Kihimaterjaliks on 25 – 30 % tina sisaldusega alumiinium . Diiselmootorites võidakse kasutada ka pliipronksi .
Jahutussüsteem
Mootori jahutamiseks on 2 võimalust : 1) õhuga
2) vedelikuga
Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25-35% jahutussüteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab olema autos 90-95 ⁰C . Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö. See tähendab et mootori kulumine on väikseim , kütusekulu väikseim , võimsus suurim . Mootori temperatuuri aitab hoida 90⁰C juures termostaat . Mootor soojenemine toimub põhimõttel et jahutussüsteemist lülitatakse radiator välja . See tähendab et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse . Suunates seda ringleb vaid mootori jahutussärgis . Vastavalt sellele kuidas temperatuur tõuseb hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse .Radiaatori abil toimub soojuse edastamine välisõhku , seega on radiaator soojusvaheti .
Radiaator koosneb kahest anumast ja jahutuselemendist . Jahutuselement koosneb üksikutest torudest , mis on kas ümmargused või ovaalse ristlõikega. Radiaatori jahutuspinna suurendamiseks asetatakse torude vahele õhukesest messingist , vasest või alumiiniumist lainelised lindid , mis joodetakse torude kluge.Radiaatori täiteava suletakse õhukindla korgiga.Mis eraldab jahutussüsteemi välisõhust . Korgi sisse on ehitatud kaks klappi . Auruklapp ja õhuklapp , klappe hoitakse vedrude abil pidevalt suletud asendis.
Mootor #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martin Suursaar Õppematerjali autor
Raam ja kepsulaagrid, Jahutussüsteem,

Sarnased õppematerjalid

Jahutussüsteemi ehitus
2
doc

Jahutussüsteemi ehitus

peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. Mootori kiire soojenemine toimub põhimõttel, et jahutussüsteemist lülitatakse radiaator välja, see tähendab, et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris temperatuur tõuseb, hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis

Auto õpetus
Mootori ehitus
6
docx

Mootori ehitus

Eritüübiliste silindrite mootorite asetus Kolb mootoris toimuvad protsessid teevad mootori töö väga ebaühtlaseks. See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused: 1) Reasmootor ­ silindrid asetsevad ühel joonel neid võib olla kuni 8, kusjuures need ei pea asetsema vertikaalselt püsti vaid võivad olla ka teatud nurga all. 2) V-mootor ­ on mootor mille silindrid on kas 60 või 90 kraadise nurga all. Silindreid võib olla kuni 12. 3) Boxer mootor ­ sellel mootoril asetsevad silindird vastassuundades seetähendab, et nende vaheline nurk on 180o silindreid 2-8. 4) Täht mootor ­ selle mootori silindrid asetsevad ühes tasapinnas tähe kujuliselt, niisuguseid tähti võib olla mitmeid järjestikku, neid kasutatakse lennukitel. Süütejärjekord

Auto õpetus
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi mootorrataste, motorollerite ja mopeedide vastu. lõppu ja sooritada pikki huvireise. Samal ajal võib mootor - ratas olla ka spordivahendiks. Eriti populaarsed on moo- torrattad noorte hulgas. Ehkki sõidumugavuselt jääb mootorratas autost tundu-

Füüsika
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde

Masinamehaanika
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevaehitus
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevandus
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ un

Laevaehitus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun