Taastuvate alternatiivenergiaallikatena veel kasutatav tuulegeneraator teeb kokkuvõttes loodusele ja riigile rohkem kahju, kui suudab toota (kallis tehnika, müra, väike tootlikus, lühike eluiga, eelnevast tulenevalt kallis energia omahind jne), samas hüdroelektrijaamad vajavad kindlaid looduslikke eeltingimusi ehitamiseks. Tuumaelektrijaamade ehitamisega terrorismiohtlikes arengumaades on alati olemas väike oht terrorismiaktiks, kuna tuumajaamad annavad võimaluse valmistada tuumalõhkepäid. Praeguses näites Iraan, kes küll eitab oma tegevust.
Mis on tuumaenergia ja kus seda kasutatakse? Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades- tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga, tekib oht, radioaktiivsele saastele, mis võib olla korduvalt kahjulikum kui CO2, eriti kui seda eraldub õhku ja muutub pilveks. Nagu, eespool mainitud kasutatakse, tuumaenergiat põhiliselt eneriga tootmiseks, sõjatööstuses ja meditsiinis, kuid lisaks sellele kasutatakse veel tuumaenergiat tuumkütuseks, Viimasel ajal o
põletamisest saadud energia ja ka tuumaenergia. Kas aga tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on kindlasti vähemalt hetkekski lahendanud inimeste energiavajaduse. Fossiilsed kütused saavad paratamatult mingi hetk otsa. Elu aga peab edasi käima, kõiksugused tööstused vajavad ka pärast nafta, kivisöe jne otsa lõppemist energiat. Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse. Kahjuks minu arvates rohkem positiivset tuumaenergia kasutuselevõtus ei ole. Positiivsetest külgedest tuuakse küll välja, et see muudab energiapoliitikat rahulikumaks, on keskkonnasõbralik.. Aga kõigele sellele saab vastu vaielda. Rahvusvahelisi suhteid muudavad tuumajaamad keerulisemaks. Nende varjus võivad riigid ehitada tuumapomme. Heaks näiteks on praegune olukord Iraanis. Ameerika Ühendriigid
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tänapäeva kiiresti kasvava populatsiooniga maailmas on vaja aina vähemast üha rohkem kätte saada, olgu see põllumajandus, ehitus või energeetika, et kogu ühiskonna vajadusi rahuldada. Fossiilsed kütused, mille kasutamine 20. sajandi jooksul hüppeliselt kasvas, ei taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tsernobõli katastroof küll näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb m
süsinikuringet, või kasutada energiaallikaid, mis on lähemalt seotud päikese-energia või maa siseenergia kasutamisega (päike, tuul, veejõud, biomass, maa sisesoojusel töötavad jõujaamad). Ainsaks täna teada olevaks tõhusaks süsinikuringest suhteliselt lahti sidestatud jõujaamaks on tuumajaam. Ainsad kasutust leidnud jaamatüübid on raskemaid aatomituumi kergemaks lõhustavad tehnoloogilised rajatised, kus lõhustumist suudetakse suhteliselt hästi kontrolli all hoida. Tuumajaamad on paratamatult kõrge energiakontsen-tratsiooniga seadeldised, kus untsumineku tõenäosus on seoses ühte ruumiossa kontsentreeritud aine ja energia hulgaga. Tuumajaamades on see kontsen-tratsioon paratamatult suur ja nagu näitab ajalugu, on sõltumatult ohutus-abinõudest ikka mõni koht, kust loodusjõud läbi murravad. Olgu põhjuseks katsetamishimulised energeetikud nagu Tshernobõlis või midagi muud
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hool
Robert Rivik Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale 04.02.10 Me saame reisida ja tegeleda kaubavahetusega tänu liiklusele, see on meile kasuks, kuid kas see on hea ka keskkonnale? Selleks, et liiklus saaks toimida on vaja energiat, selle energia saame mootoritest. On olemas mitmeid mootoriliike, inimene kasutab nendest tema jaoks kõige sobivamat, kütusemootorit, mis on keskkonnale kõige kahjulikum. Mootori töötamiseks on vaja ressursse, mida saadakse maa seest ja mis on taastumatud loodusvarad. Inimesed kasutavad neid ressursse võimalikult odavatel viisidel, säästes sellega palju raha, kuid kahjustades omaenda elupaika, pannes loodusressursid looduse enda vastu tööle. Väga palju liigeldakse sellepärast, et inimesed pole piisavalt leidlikud ja ei kasuta loodusressursse õigesti. Näiteks tuuakse Eestisse sisse väga palju toiduaineid, mida sa
Lisaks oli Hahn veel ka Max Plancki Ühingu (MPG) asutaja. Lisa Meiteri biograafia Elas 1878 1968 ning oli Austria füüsik, kes uuris radioktiivsust ja tuumafüüsikat. Sündis juudi peres kolmanda lapsena. Perekond oli rangelt vastu neiu soovile minna ülikooli. Hoolimata sellest astus ta 1901. aastal Viini Ülikooli, kus hakkas õppima füüsikat. Lisa Meitheri biograafia Õpingute lõppedes omandas ta füüsika doktorikraadi, olles esimene naine, kes selle ülikoolis on saanud. 1926. aastal sai Meitnerist Berliini Ülikooli professor. Ta oli esimene naine Saksamaal, kes professori ametikoha sai. Meitneri auks on nimetatud keemiline element meitneerium. Tuumade lõhustumine Lõhustumine on tuuma jagunemine kaheks. Tegu on ahelreaktsiooniga tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
15 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid