k. tamm), mis rajati 628. a. ja oli 8. saj. Jaapani pealinn. Jaapani järgmine pealinn oli Heijan (jaapani k. rahu), mis asus praeguse Kyoto kohal. Heijan oli küllaltki suur linn 9. saj. algul umbes 0,5 miljonit elanikku. Nara ja Heijani kõrval oli Jaapanis suhteliselt vähe linnu. 14. saj. oli linnade arv kasvanud 40-le, 16. saj. Jaapani ühendamise perioodil linnade arv suurenes ja lähenes 300-le. Suure tõuke linnade arengule andsid kaubandus, finantssuhete areng, mis olid seotud Jaapani ühendamise protsessiga. Suur osa linnu koondus 2 regiooni: sisemere äärde ja praeguse tokyo ümbrusesse. Teatud ajaarvamine oli Jaapanis olemas juba ürgajal, kuid süstemaatilise ajaarvamiseni jõuti seoses riikluse tekkega. Jaapanis on olnud ja on tänaseni 3 ajaarvamise süsteemi: rahvuslik kalender, Hiinast laenatud kalender ja euroopalik Gregoriuse kalender. Jaapan on arengutasemelt arenenud riikide seas. Seda näitab SKT mis on 33100 USD.
.............................................................33 Lisa 2 Bilansikirjete selgitus.....................................................................................................35 3 Sissejuhatus. Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle tegutsemise käigus tekivad finantssuhted. Eduka finantssuhete loomiseks, tekib vajadus korrektseks ettevõtte finantsjuhtimiseks. Tänu selle vajadusele iga ettevõtte töötab välja oma süsteemi, mille abil ta reguleerib ettevõtte finantsressursid ja saavutab eelpüstitatud finantseesmärke. Asjatundliku juhtimiseks ettevõtte juhtkond peab väga hästi tundma majandusprotsesse, mis toimuvad ettevõttes, kust ettevõtte saab ressursse ja kuhu neid kulutab, kui suured summad visatakse niisama õhusse ja mis tehingud toovad maksimaalse kasumi
annaabi.ee 
