Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde
......................................................................................... ...................................lk.5 4.Autasud................................................................................................... .....................................lk.6-7 Kasutatud materjalid................................................................................................... .....................lk.8 Sissejuhatus Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941 aastal. Jaan Kaplinski on poola rahvusest, õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp- Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Tema luuletused on rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse
"Mina olen made in Schwitzerland," ütleb Andres Ehin seepeale uhkusevarjundiga. Ehini isa oli 1930ndatel Eesti majandusesindaja Rahvaste Liidu juures Sveitsis, ema õpetas aga Prantsusmaal Nantes'i linnas sealsetele preilidele inglise keelt. Teise maailmasõja hakul, kui teised katsusid Eestist välja pääseda, tulid Ehini vanemad koju tagasi, sest õde, vend ja vanaema olid siia jäänud. Andres sündis 1940. aasta 13. märtsil Tallinnas. Kummalisel ja õnnelikul kombel jäid Andrese Ehini vanemad repressioonidest puutumata, sest ema õemees oli kommunist, endine poliitvang, rahanduse rahvakomissar ja prosaist Paul Keerdo. Eks kõige raskematel aegadel tulnud neil muidugi vaiksetel ja varjulistel kohtadel töötada, aga hiljem oli ema Pedagoogilise Instituudi võõrkeelte kateedri juhataja ja isa Kommunaalpanga asedirektor. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1964. aastal
haprate, liblikalike tantsijannade ja keemiakombinaadi tohutu räpase masinavärgi terav vastandus opositsioona masinlik-inimlik, mehhaaniline-loomulik. Valton pilkab samuti puhtloogilistel skeemidel põhinevat viljatut teadust ja akademilist bürokratismi(,,Aruanne, ,,Kaks paari pastlaid"). Teaduse ja tehnika progressi idealiseerivates 1960-ndates on Valtoni skepsis küllalt erandlik, ent ta pole ainus sarnast hoiakut kohtab ka näiteks Jaan Kaplinski luules. Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik vastulöök ,,Kaheksa jaapanlannat" tabanud süüdistustele irooniline lugu kriitikust. Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970). Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Mõistmise aluseks on aduja nõtke hingeseisund, sügav tundeelamus, lüüriline meeleolu... /---/ Need on sündivad ja hääbuvad hetked, milles ühtaegu ristuvad korraks ilu, tõde ja täius..."(H. Runnel) AJA`st ei saa läbi minna, AEG on igal pool, ta ei ole ruumiline, vaid pidev kestmine, mis tuleb seest poolt. /---/ Kes tunneb elu rohkem, sellel on rohkem häbi. Mine või,hambad risti, aga sa lähed läbi! ,,...Pajud on urvas juba" Jaan Kaplinski on kirjutanud: ,,Luige vaimne kallak elu poole on pigem taas analoogia ühele eluslooduse iseärasusele, sellele, et igasugune elu saab ola ainul ,,optimistlik", olulisel määral ikka suunatud kestmisele, loomisele ja taasloomisele." /---/ On see sinul veel meeles, ja igal,kes teisi hõikab, et aeg pole hää ega kuri, ta on nii nagu teed? See on kõigile teada, et sõnad juurduvad kõikjal. Põllu ees kummarda maani, ja hääde sõnade ees!
SOLK Vist… või… ei… SOLK ja LUMI vaidlevad Ei see oli see teine, kolmapäeval. Ei ikka neljapäeval. Või oli see kolmapäevane? KUUL Hea küll, mis me varjame. Kukub See oli siis, kui me rekvireerisime, vot siin on puskar. Pool on alles. SOLK Mida kuradit. Kukub Ma teeksingi kohe ettekande. Selle majapidamise eest peaks hoolitsema Salme Salu. Aga nagu näete, pole mingit puhtust ega korda. Seda me sallida ei või! NIKOLAI Kus ta on? SOLK Siin keldris. 10 LUMI Vahi all. NIKOLAI Miks ta seal on? SOLK Sest tema vend teenis Saksa sõjaväes. Ja ta saboteerib. Näete: kirbud, lutikad, lihtsalt süda läheb pahaks, kui sellises sealaudas elada. NIKOLAI Tooge ta välja. Kuulame üle. SOLK Ma ei usu, et ta midagi räägib. NIKOLAI Miks? SOLK Ilmselt jäi… LUMI Ta on tumm. Kurttumm. Tuuakse välja. Täiesti lumivalge. Kett jala küljes
........................................57 Lev Tolstoi............................................................................................................................................59 Urmas Nemvalts...................................................................................................................................60 Lehte Hainsalu......................................................................................................................................60 Jaan Kaplinski......................................................................................................................................62 Ilmar Trull............................................................................................................................................64 Robert Vaidlo........................................................................................................................................64 Henno Käo................................................
märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
(I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40. kiri, kus Orav pidi ka minema kirjale alla kirjutama, aga kuna kokkuleppele ei jõutud mida kirjutada vastukaaluks kirjutamisvastasele seadusele, kirjutati midagi kogemata mis Oravale ei meeldinud ning ta lahkus ja asemele tuli Jaan Kaplinski, kes kirjutas kirjale. Millega taheti näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul sellise välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes,
käia. Prillup külmub purjuspäi saanis surnuks. Maril palju kosilasi-kõik tahavad piimatalu aga tema ei taha anda. Mari läheb lastega linna elama. Kremer tahab toetada Mari, et kaup katki ei jääks. Mari ütleb, et parem varblane tänaval, kui kanaarilind puuris Euroopalik tähendus, naine iseseisvub, naine ise otsustab, Nora lahkus ilma lasteta, Mari aga läks lastega Peale ,,Mäeküla piimameest" Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima TÕDE JA ÕIGUS 5-osaline romaan Kirjanik, kes suutis oma kirjutistega end ära elatada On ette nimetanud, millistest teemades oma teostes räägib I osa teemaks pakkus välja-inimese võitlus maaga. Krõõda teema on sissejuhatus. Tema surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt
Marx, kes teda märkas. Kuna Marx pidas Miku peale vimma politsei kutsumise pärast siis ta suundus kaarsilla kaarele Miku juurde. Seal olles hakkasid nad omavahel rüselema ning õnnetul kombel kukkus Mikk kaarelt alla vette ja mille tulemusena Mikk hukkus.Teos finaalis Miku õde Mirjam on suunatakse pere isa poolt psühhiaatri juurde ja talle kirjutatakse välja rohi nimega "Rohypnol". Sasa siirdub elama Miku pere juurde, nagu uuestisündinud poeg. Kirjandusajakirja "Värske Rõhk" ajakirjas ilmus Diana Leesalu selgitus sellele, miks ta ropendab. MIKS MA ROPENDAN
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
poolega kätt suruma ja mälestusi vahetama. 16 Jutustab Maia (Raud) Kotkas Küüditamine toimus 25. märtsil 1949.a. Olin siis 5-aastane. Küüditati meid Väljapuskari talust ja enne seda aeti meid Vossi talust välja. Olin väike ja ma ei mõistnud, miks me pidime kodust põgenema. Nüüd tean, et lastele ei tahetud öelda, et neid võidakse Siberisse viia. Enne äraviimist me magasime küünis ja naabrite juures. Me peitsime endid ka päev enne küüditamist. Meid äratati kell kolm öösel, sõdurid koputasid aknale. Kui avama mindi, oli ukse taga veel 2 relvastatud sõdurit. Neid oli kokku 6, kaasa arvatud 2 kohalikku. Emale anti aega 20 minutit. Me jõudime kaasa võtta 2 kotti riideid ja ühe söögikompsu, sest unised lapsed (kolm) tuli ju ka veel riidesse panna. Kaasasolevad eestlased käskisid emal võtta kaasa villaseid riideid
meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele,
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Kafka psühhoanalüüs - Freud oluline. Tõuseb esile ka Lungi psühhoanalüüs. Öeldi, et Jung on eksinud jne. Jung muidugi aitab kaasa, sest psühhoanalüütikutest inspireerib kõige paremini kirjanduslike kujutelmi. Kollektiivne alateadvus jne. anglosaksi modernism - luule puhul, T.S Elioti mõju. Rummole Elioti mõju soome kaudu. zen-budism - Kaplinski puhul, varjatud palju Undil. teatriuuenduste põimimine kirjandusega - mänguteooriad ja kuidas kirjanduslikud rakendada sürrealism Need olulised taustad. Kafkalikust võib leida 60ndate lõpul. 1962-86 luulekassetid. Noored autorid 1962-67. Välises pildis luulevaimustus 50-60ndatel. Vaimustus hakkab kuidagi segunema
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
ühiskonda tervikuna enda kontrolli all. Ka rakendatav vägivallaarsenal oli mitmekülgne, ulatudes hirmutamisest massimõrvade ja tervete rahvaste küüditamiseni.( Vahtre 2005: 239) 10 Mõte, et Eesti jääb pikaks ajaks Nõukogude Liidu võimu alla, oli talumatu. Metsad olid täis metsavendi, kes jätkuvalt hellitasid lootust, et Lääs sel või teisel kombel sekkub. Nõukogude Liidu aatompommi valmimine ja 1949. aasta küüditamine kahandasid lootusi tunduvalt. (Ibid.) Eluolulises mõttes olid sõjajärgsed aastad sõjaaastate ja ka iseseisvusaja otseseks jätkuks. Nii moes, soengutes kui mööblis säilis kuni 1950ndate aastate keskpaigani põhiliselt 1930ndatest aastatest pärit esteetika. Sõjaaja olude järelkajana valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. (Ibid.)
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu. Luule muutub proosalähedaseks. Suured metafoorid kaovad äkki ära. Maailm muutub kuidagi hajusaks ja suhteliseks. Suhtelisus on ka mingi probleemide ring, mid hakkab 60ndate lõpus Rummot saatma. Tulevad luuletused, mis tulevad välja ruumipeegeldustes (peal/all, tõeline/mittetõeline). Laias laastus edasised tekstid jätkavad sarnast teemat. 2005 Kogutud luule Jaan Kaplinski (s. 1941) Ta sündis 1941. aastal poola keele ja kirjanduse lektori perekonda. Ta pole oma isa oma teadlikus elus kohanud. Ema oli pärist Võrumaalt ning tegutses edaspidi tõlkijana, sellega hakkas tegelema ülikoolipäevil ka Kaplinski ise. Ta hakkas TÜs õppima prantsuse filoloogiat ning moodsat keeleteadust. Selle strukturalistliku keeleteaduse ja uurimisega ta oma tegevust alustabki. See tegevus katkeb ilmselt sisulistel põhjustel. Ta ilmselt leiab, et see pole tema rida
psühholoogilise õudusromaaniga,(...).Ühtviisi sügavalt on esindatud mõlema karakteri vaatevinklid ja see teeb lugemise emotsionaalselt keerukaks. Lugeja ei suuda lõplikult vihata hälbinud vangistajat ega tunne ka liialdatud sümpaatiat kõrgklassist pärit, kergelt hellitatud ohvri vastu.(P. Jaaks: John Fowlesi ,,Liblikapüüdja". Areen, 20.09.2007) Absoluutsest tõest lähtuv Nt marksistlik-leninistlik kirjanduskriitika Lenin Maksim Gorki ,,Emast": ,,See on väga vajalik raamat. Paljud töölised võtsid revolutsioonilisest liikumisest osa ebateadlikult, stiihiliselt, ja nüüd on Ema lugemine neile väga kasulik. See on väga õigeaegne raamat." Komparativistlik e. võrdlev Vajalik on teatud ühisosa e. võrdlusaluse olemasolu (tertium comparationis). Võrrelda võib: Ühte zhanrisse kuuluvaid tekste: nt sonette
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
(nt ,,Jevgeni Onegin", ,,Meie aja kangelane", Maupassant, Flaubert, Kross, Dostojevski, Tammsaare teos) · Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Pilet XV · Lermontovi elu ja looming, ,,Meie aja kangelane" · Kreutzwaldi elukäik ja kirjanduslik tegevus, eesti rahvuseepose kujunemine (NB! Kaasautor Faehlmann) Pilet XVI · Tsehhovi elu ja looming. Paari novelli ja ühe näidendi analüüs · Eesti luule 1960-70. aastatel. Luik, Kaplinski, Runnel, Viiding, Alliksaar (ühe loomingust rohkem rääkida) Pilet XVII · Kirjanduse ja kunsti arengujooni Eestis 1920-40 1922. loodi Eesti Kirjanike Liit, rajatakse Looming (ilmub siiamaani); kultuurkapitali seadus 1925 à väärtustatakse kunstinimesi, stipendiumid. Uus rühmitus Tarapita (Adson,
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
holokausti üle, k.a päästjate valikute üle, kes pidid peidetuid aidates iga päev otsustama, kas ikka tasub riskida iseenda ja oma perekonna eluga või mitte. Tuleks otsida vastuseid ka küsimustele, miks liitlased ei teinud rohkemat juutide päästmiseks; miks Judenräte (juutide omavalitsusasutused getodes) mõned esindajad koostasid nimekirju oma rahvuskaaslaste surmalaagritesse küüditamiseks; miks enamik inimesi okupeeritud riikides ei teinud midagi oma juutidest naabrite aitamiseks ning mõelda järele selle üle, miks inimesed olid nõus osalema massimõrvas. Algallikatele juurdepääsu tagamine Holokausti kaasaegsest ajakirjandusest, päevikutest, ajalehtedest, kõnedest, kunstiteostest, korraldustest ja ametlikest dokumentidest saab lugeda holokausti toimepanijate, ohvrite, päästjate ja kõrvalseisjate seisukohti. Algallikate materjal on oluline inimeste motivatsiooni, mõtete, tunnete ja tegude uurimiseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
