Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jääktulu arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kursus, muutuvkulu, püsikulud, jääktulu, müügitulu, kuulajat, 3300, tasakaalupunkt, otsekulud, üldkulud, 24500, turustuskulud, üldhalduskulud, ärikasum, ohutusvaru, käive, muutuvkulud, 8000, soovite, mahub, kursused, 9900, kuulajateKuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2
· Kulud Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6
· Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu.
Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu kuni 4000 € kuus, sest 300 € eest renditaval pinnal on võimalik teenindada teatud hulka tarbijaid
Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused 4)muutused rahvastikus Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus. Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne. Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel. 8 Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist
Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks:
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes. Müügieelarves esitatakse: 1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes; 2) Hinnad; 3) Müügitulu 5 Müügieelarved koostatakse eelarvesegmentide kohta,milleks võivad olla: 1) Toodete grupid; 2) Teenuste grupid; 3) Kliendid; 4) Edasimüüjad; 5) Turusegmendid; 6) Müügipiirkonnad; 7) Projektid Müügieelarve vormi näide: Periood Periood 1 Per... Periood n Kokku Märkused Segment 1 Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Segment N Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Müügitulu kokku Kogumüük
kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l 1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat suurust, mille muutmist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. 8 Enne kulude kogumist, analüüsimist ja kontrollimist on tähtis, et kõik kulud (töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata
kasutanud oma varasid.Üldiselt antakse efektiivsusnäitajatele hinnang mitte käibekordaja, vaid käivevälte järgi, sest väldet on lihtsam mõista. Näitaja väljendatakse päevades. a)Põhivarade kasutamise efektiivsus: näitab keskmist põhivarade käibimist päevades. Tõlgendus: 1 põhivarasse investeeritud euro annab ühe käibeeuro DFAH päeva pärast: 360 DFAH= , kus S- müügitulu ja FA-põhivarad. S /FA 9. Likviidsus (sh 1 näide suhtarvust koos selle defineerimisega) Likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. Samuti võib varade likviidsust vaadelda kui õigel ajal arvete tasumise võimet. Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus.
Eeldab kulude käitumislike aspektide avamist eri tegevustingimustes. Siia kuuluvad: · kulude käitum., · olulised kulud, · varemtehtud e. pöördumatud kulud, · alternatiiv- e. loobumiskulu, · täiendkulu. 3) Kulude jaotam. kontrolli tarvis. Kulude kontrolli teostam. vajal. kulude mõjutatavuse jälgim. Siia kuuluvad: · kontr. ja mittekontr. kulud, · kulude käitum. 21 16. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vahel seoste anal. Jääktulu anal. Tasakaalupunkti anal. E/v siseste finantsotsuste langetam. keskne kriteerium - maj.tulemuste muutum. eri tegevusmah- tude tingimustes. Nimet. seoste jälgim. võimald. leida optim. lahendusi alternatiivide hulgast. E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. on aluseks jääktulu põhise arvestuse ku- jundamisele e/v-s. E/v siseses arvestussüsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajan. ka paljud: · tootmise org. (tootmisvõimsuste optim. kasut
käibemaksuta Toote või teenuse Koguse mõõtühik kg kg kg kg lühikirjeldus: Enimkasutatud pakkekile on Materjali/kauba kasutatav erinevate kaupade kulu tooteühiku 4,80 4,94 5,19 5,50 pakkimiseks kohta, krooni Toote müügitulu 654 304 2 346 731 5 531 517 6 892 146 kokku Tootmiskulud 136 550 489 753 1 176 819 1 508 998 kokku Toote jääktulu 517 754 1 856 979 4 354 698 5 383 148 kokku Toote või teenuse Toodetav
müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. Eristatakse püsivaid omamiskulusid ehk siduvaid püsikulusid ja diskretsionaarseid püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid: - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus
funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 NÄIDE 6.7. Palgapiirangu sirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 NÄIDE 6.8. Eelarve joonte muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid 3 NÄIDE 7.1. Püsikulud tooteühiku kohta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 NÄIDE 7.2. Nõutava koguse ja hinna vaheline seos konstantse tulu korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.3. Keskmine kulu tooteühiku kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
c) Q, AP ja MP kõveraid; d) Q, MP ja AP kõveraid. 19. Joonise 1 kohaselt: a) kui MP = 0, on Q maksimaalne; b) kui MP > AP, siis AP kasvab; c) kui MP < AP, siis AP väheneb; d) kõik variandid on õiged. 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid? OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu? ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis;
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
(lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
(lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) 16 · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
Tool 2 2 3 7 1320 1320 1980 4620 KOKKU 25220 25220 37830 88270 ORGANISEERIMISPROTSESS Arvuti 3 0 0 3 30000 0 0 30000 Telefon 1 0 0 1 1000 0 0 1000 Tool 3 2 0 5 1980 1320 0 3300 Kirjutuslaud 2 0 0 2 3400 0 0 3400 Sahtliteta laud 0 1 0 1 0 700 0 700 Diivan 1 0 0 1 4000 0 0 4000 Diivanilaud 1 0 0 1 750 0 0 750 KOKKU 41130 2020 0 43150
(tüüpilised toidukaubad) · Tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad (väheväärtuslikud kaubad kartul, leib). NÕUDLUSE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES · Maksimaalne võimalik hind · Hind kui kvaliteedi indikaator · Tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid KULUD: Teatavasti jaotatakse juhtimisarvestuses kulud kolme lähenemise alusel: 1. käitumuslikust aspektist lähtuvalt muutuvkulud ja püsikulud, 2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt otsekulud ja kaudsed kulud, 3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu,
16 Äriplaan ÜLESANNE Koostage müügiprognoos vähemalt üheks aastaks ÜLESANNE I kv.II kv.III kv.IV kv.KOKKU1. TOODE 1Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu · TOODE (kr.)2. Koosta äriplaanile osa ,,Turustamine". 2Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)3. TOODE 3Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)KOKKU müügitulu 17 Äriplaan 3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtivtöötajad Ettevõtte edu sõltub suuresti omanike ja juhtkonna nii ärialasest kui ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised varasemad
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
kulutused, millele liidate kõik kaudsed kulud, mis on selle ettevõtmisega seotud 16 Äriplaan ÜLESANNE Koostage müügiprognoos vähemalt üheks aastaks I kv.II kv.III kv.IV kv.KOKKU1. TOODE 1Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)2. TOODE 2Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)3. TOODE 3Kogus (ühikutes)Hind (kr.)Müügitulu (kr.)KOKKU müügitulu 17 Äriplaan 3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtivtöötajad Ettevõtte edu sõltub suuresti omanike ja juhtkonna nii ärialasest kui ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
Vitriiniefekt! tulemuste ilustamine seaduslikul teel Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sundmusi Soetusmaksumus ja turuvaartus Immateriaalse vaartuse kajastamine Regressioonianaluusi probleemid 27. Eelarvete planeerimise meetodid Kõige enam on levinud protsendimeetod, mille puhul maaratakse, mitu protsenti moodustab uks kirje teisest. Protsendimeetodit kasutatakse tavaliselt raamatupidamisaruannete uksikute kirjete prognoosimisel. Naitena võib tuua muutuvkulu prognoosimise muugikaibe abil, kus muutuvkulud on alati mingi protsent muugikaibest. Keerulisemal juhul on tegemist ökonomeetrilise meetodiga (vt allpool). Protsendimeetodi erivormiks on prognoosimine kasvumaaradega (g), kus uue aasta vaartus leitakse eelmise aasta põhjal, millele tuleb juurde teatud kasv. Naiteks: (1 ) 1 X X g t t = + + Kasvumaar g võib olla g > 0, g = 0, g < 0. Viimasel juhul on tegemist kahanemisega. Seda on
annaabi.ee 
