Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja sidetehnika instituut
Jaago Kajalainen 104058IATB

Mida ma sain teada ainest erialatutvustus?

Essee aines IRT0200 Erialatutvustus

Juhendaja :
Indrek Rokk
Telekommunikatsiooni õppetool

Tallinn 2010

Mida ma sain teada ainest erialatutvustus?
Telekommunikatsioon – siit tuleneb sõna kommunikatsioon, mis tähendab omakorda suhtlemist näost-näkku kui ka sidepidamist pikemate vahemaade taha. Sellest võib välja lugeda, et meie põhiliseks tegevuseks on inimeste omavahelise suhtlemise võimaldamine. Antud kursuse jooksul räägiti palju telekommunikatsiooni ajaloost, erinevatest võimalustest saata infot üle maailma ja mida kõike selleks vaja on.
Kuna inimesed on suheldnud omavahel enda eksisteerimisest saadik, siis on antud valdkonnal väga pikk ajalugu. Näost-näkku suhtlemisel pole kunagi probleeme esinenud , seda on lihtne teha. Raskeks läheb alles siis, kui on vaja edastada mõni teade pikema vahemaa taha. Kõige esimene teadaolev „seade“, mis aitas suhelda ka pikkade vahemaade tagant oli suits. Seda kasutasid teadaolevalt indiaanlased kõige rohkem. See sarnanes mingil moel ka morsega. Antud meetod aga oli väga aeglane ja tihti oli vaja edastada mõni teade väga kiiresti. Selleks võeti kasutusele Aldise lamp, mis oli nagu suur taskulamp. Sellega sai ka edastada morsekoodi kiirusega 14 sõna minutis. Järgmisena tulid telegraafid ja telefonid. Telefoniga sai rääkida inimestega sadade kilomeetrite kaugusele ilma, et oleks pidanud otseselt nägema oma partnerit. Esimene telefoni kõne peeti aastal 1876, Eestis toimus see aasta aega hiljem ehk 1877 . Alles 1914 aastal peeti esimene kaugsideühendus Peterburi
Tänapäeval kasutatakse suhtlemiseks peamiselt mobiile ja internetti. Mobiilikasutajaid on eestis 120% rahvast. Nii suur arv tuleneb sellest, et paljudel inimestel on mitu telfoni. Näiteks töötelefon ja isiklik telefon on eraldi. Interneti kasutajaid on Eestis 57% kogu rahvaarvust. Mobiili ja internetiga saad ühendust võtta ükskõik kellega ja ükskõik kus. Et need seadmed töötaksid, on vaja vastavaid süsteeme. Neid aga on väga kulukas ja keeruline paigaldada. Näiteks telefonikõne jaoks on vaja antenni, mis saadab ja võtab vastu sobiva impulsid . Lisaks sellel on üle maailma paigaldatud hästi palju nii-nimetatud mobiilimaste, mida mööda siis see impulss levib. Et inimese hääl jõuaks kohale võimalikult selgelt, siis on vaja seadmeid, mis puhastavad heli liigsest kajast ja mürast – filtreid.
Kui vanasti olid telefoniliinid ja muud kaablid kõik õhus, siis tänaseks paigaldatakse kõik kaablid maa alla. Eestis on õhuliine alles jäänud ligikaudu 1600 kilomeetri ulatuses, samas ma alla on paigaldatud sidekaableid peaaegu 10 000 kilomeetri ulatuses. Huvitav on see, et Eestis on paigaldatud maa alla 900 000 kaablipaari, kuid nendest kasutuses on ainult 345 000. Ülejäänud 500 000 on tagavaraks. Kui ühe kaabliga peaks midagi juhtuma, siis ei pea kohe kogu trassi lahti kaevama , vaid kohe on varukaabel kõrval olemas. Selliseid õnnetusi, kus kaabel katki läheb, juhtub ikka suhteliselt tihti. Kaablid on üldjuhul kaartide peal märgitud aga nad võivad siiski natuke nihkes olla. Olen ise olnud tööl kunagi torumehena, kus kaevates tulid ootamatult vastu suured kollases kapslis olevad kaablid.
Telekommunikatsioon tegeleb ka televisiooniga. Peamiselt pildi ja heli elektrilise edastamisega. Esimene teleülekanne toimus aastal 1920. Tolleaegsetel televiisoritel olid väga väikesed ekraanid ja neid oli raske jälgida suurema seltskonnaga. Esimesed televiisorid olid must-valge ekraaniga. Ajapikku hakati tootma ka suuremaid ekraane ja telepilt läks värviliseks. Praegu on Eestis väga aktuaalne teema digilevi. Nimelt meie riik ei kasuta enam analoogtelevisiooni, vaid läks üle digitaalteelvisioonile. Nende vahe on see, et digitaliseeritud signaal võtab kandjal palju rohkem ruumi kui analoogsignaal. Andmemahtu on aga võimalik vähendada kui eemaldatakse kompressioonitehnikate abil sellised asjad, mida inimene ei näe ega kuule . Alguses oli digi -televisiooniga väga paju probleeme. Telepilt hakkis ja jäi seisma, samuti kadus ka Internet . See on tingitud sellest, et Eestil on lahjad digimastid. Eesti ja Soome digimastide võimsusevahe on peaaegu 5 kordne.
Eestis tegutsev suurim telekommunikatsioonialane firma on Levira. Levira tegeleb põhilselt tele- ja raadioringhäälingu edastamisega. Antud firma on suurim raadio- ja ainus televisioonisaateid edastav ettevõte Eestis. Neil on 27 mastikohta üle Eesti, sealhulgas Tallinna Teletorn . 2003-ndal aastal alustas Levira digitaalteelvisiooni arendamist. 3 aastat hiljem käivitati digilevi kommertsteenus ja turule tuli uus toode – ZUUMtv, mille kaudu näeb eesti ja välismaiseid digitaalseid telekanaleid. ZUUMtv on ka suurim konkurent Elioni DigiTV -le.
Et kogu meie kommunikeerimise võrgustik toimiks on vaja, et keegi sellel silma peal hoiaks. Selleks on meil Tehnilise Järelvalve Amet. Nende 3 eesmärki on: ohutuse suurendamine, teenuste ja toodete usaldusväärsuse tõstmine ja piiratud ressursi kasutuste korraldamine. Meie sagedukasutust reguleeritakse peamiselt sellepärast, et kõik saaksid meie sidesüsteeme võrdselt kasutada, sest sellel on piiratud ressurss. Raadiosagedusressurssi peab haldama otstarbekalt, objektiivselt ja proportsionaalselt , et võimaldada selle kasutajal rahuldada isiklikke vajadusi, pakkuda sideteenust ja arendada uusi tehnoloogiaid. Sagedusalal on väga palju kasutusviise. Näiteks: lennuside, mereside, liikuvs maaside, amatöörradioside, kosmoseside jne.
Suur hobi ringhäälingu vallas ongi raadioamatörism. Sellega tegeleb ligi 2 miljonit inimest üle maailma ja see seisneb selles, et ehitatakse või ostetakse endale vastavad raadioseadmed ja antennid ja proovitakse ühendust võtta erinevate punktidega maailmas. Mida võimsamad seadmed ja antennid, seda kaugema kohaga on võimalik raadioside luua. Raadioamatörismil on ka omad piirangud, mis on sätestatud erinevate seadustega. Inimesed ei tohi kasutada liiga suuri võimsusi ja nad tohivad vestelda ainult teatud lainepikkustel, et nad ei hakkaks segama teisi süsteeme. Näiteks võivad nad häirida televisioonikanaleid.
Võib öelda, et antud kursusega sain palju targemaks. Kui ma siia erialale kandideerisin, siis ma täpselt ei teadnud , millega on tegemist, kuid nüüd kui olen näinud erinevaid inimesi, kes töötavad erinevatel ametitel, sain ettekujutuse, mis mind ees ootab. Igas loengus räägiti telekommunikatsiooni erievatest võimalustest ja harudest. Jagati ka palju huvitavaid ja harivaid internetilehekülgi, mida külastan nüüd igapäevaselt.