Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ma sain teada ainest erialatutvustus?
Mida ma sain teada ainest erialatutvustus #1 Mida ma sain teada ainest erialatutvustus #2 Mida ma sain teada ainest erialatutvustus #3 Mida ma sain teada ainest erialatutvustus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaagok Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Mida sain teada ainest Erialatutvustus?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Jorgen Alasoo IATB11380 Mida sain teada ainest Erialatutvustus? Arvestustöö Juhendaja: Indrek Rokk Telekommunikatsiooni õppetool Tallinn aasta 2013 Aine Erialatutvustus on uuele tudengile kindlasti väga vajalik ning minagi sain väga palju just tänu sellele ainele teada telekommunikatsiooni üldise olemuse kohta. Eriti oluline oli see minu jaoks seetõttu, et tegelikult oli selle eriala valimine minujaoks kui võõras kohas sillalt vette hüppamine, teadmata sisu ega põhja. Kuna esimesel semestril on põhimõtteliselt kõik ained üldised, et ülikooli poolt testida tudengite võimekust, ei saa

Erialatutvustus
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
23
docx

Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS

Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet

Sidevõrgud
thumbnail
13
docx

ICMP [Internet Control Message Protocol (interneti kontrollsõnumi protokoll) ]

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 2 1. Kasutusvaldkond............................................................................................. 3 2.Struktuur.......................................................................................................... 4 2.1 Piirangud.................................................................................................... 5 3.Sõnumitüübid................................................................................................... 6 3.1 Veateated................................................................................................... 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid......................................................................................................... 9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid..........

Informaatika
thumbnail
3
doc

Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused.

Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused (Eksam on 11.01) 1. Trükitehnoloogia arengu ajalugu ( Gutenberg/Senefelder ) Gutenberg ­ 1397 ­ 1468. Peetakse esimese liikuva trükimasina leiutajaks. Suurtööks peetakse 1445. aastal 200 saksakeelse Piibli eksemplari trükkimist. Senefelder ­ 1771 ­ 1834. Litograafia ja sellega koos ka lametrüki leiutaja ( aastal 1796). Litograafia- kivitrükk. Leiutas litoraafia pmst kogemata kukutades tindi niisutatud paberile. Peale mida hakkas ta katsetama kiviga, mis tulemina andis talle võimaluse teha nii palju koopiaid kui kulus, ainult kivi niisutades. 2. Erinevate trükiliikide põhimõtted ( Ofsett/Lito; süvatrükk; kõrgtrükk; siiditrükk ) Offsetti teavad kõiki ja litot ka. Süvatrükk ­ trükiplaadile kraveeritakse kujutised, plaat kaetakse värviga ning pestakse taas puhtaks, kuid nüüd on värv kraveeritud õõnsustes. Paberit kõvasti vastu

Trükitehnoloogia
thumbnail
31
doc

Jäätmeprobleemid

SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................

Keskkonnakaitse ja...
thumbnail
67
doc

Valguskaablid

Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Välisk

Telekommunikatsioon



Lisainfo

Essee aines IRT0200 Erialatutvustus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun