Elektrontahhümeetrite areng läbi aja. (0)
Elektrontahhümeetrite areng
läbi aja.
Siim Nugis, Jaago
Kajalainen, Mirko Oja
Mõiste
Tahhümeetria (kiirmõõtmine) on sisuliselt
teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde
käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja
niikaugusmõõturiga joonepikkused. Tahhümeetriline
mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi
lõppkümnenditel.
Elektrontahhümeetrite ajalugu
Ringtahhümeeter, kordusteodoliit, (teodoliit
tahhümeeter)
Optiline kaugusmõõturi niitristik
Ringbussool
Vertikaalringi vesilood
Kaugusmõõtelatt
Elektrontahhümeetrite ajalugu
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Ringtahhümeeter
Elektrontahhümeetrte ajalugu
Automaattahhümeeter, nn reduktsioontahhümeeter
konstrueeriti 1865. aastal
Okulaaris vaid üks horisontaalniit
Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala
Elektrontahhümeetrite ajalugu
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Reduktsioontahhümeeter
Elektrontahhümeetrite ajalugu
Diagrammtahhümeeter
Vertikaalringi asemel kõverjoonelisi diagramme
sisaldav pealmik
Saab lugeda horisontaalkaugust latini kui ka
kõrguskasvu
Esimene diagrammtahhümeeter HammerFennel valmis
1900.aastal
Elektrontahhümeetrite ajalugu
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Diagrammtahhümeeter HammerFennel
Elektrontahhümeetrite ajalugu
J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter
Dahlta(Zeiss,1919)
Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni
elektrontahhümeetrite ilmumiseni
Kasutati topograafilistel mõõdistamistel
Suuremat täpsust nõudvatel töödel oli kasutatav
BosshardtZeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925
Elektrontahhümeetrite ajalugu
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Autoreduktsioontahhümeeter Dahlta
TÄNAPÄEV
Koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist, salvestist,
prismast, statiivist, treegerist ja akust.
Täpsetel masinatel nurkade täpsus 1 sekund, paari km pikkusel distantsil pikkuse viga
1mm.
Mõõtekaugus kuni 3km
KASUTUSVÕIMALUSED
Lihtsalt tahhümeeter
Tahhümeeter ilma prismata (nähtav laserkiir, sobib hoonete mõõdistamiseks)
Motoriseeritud tahhümeeter (pöörab end ise)
Ühe mehe süsteem (automaatne prismaotsing)
TARKVARA VÕIMALDAB
Instrumendi orienteerimist ja koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist
Seisupunkti kõrguse määramist
Projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult
Kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse ja kalde saamist.
Koordinaatide järgi pindala leidmist.
VEAALLIKAD MÕÕTMISEL
Akust tulev nõrk vool
Prisma klaas on must või niiske
Prisma taustal on helendav pind
Prismale viseerimine pole täpne
Prismakonstant on vale
PARANDID
Temperatuuri ja õhurõhu parand
Maa kumeruse parand
Prisma konstant
Maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand
Tegemist sama referaadi esitlusega, mis on ka mul üles laetud.
Sarnased õppematerjalid
10
pdf
Elektrontahhümeetrite areng läbi aja.
Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja
ELEKTRONTAHHÜMEETRITE
ARENG LÄBI AJA
REFERAAT
Õppeaines: ÜLDGEODEESIA
Ehitusteaduskond
Õpperühm:TEI-11
Juhendaja: Katrin Uueküla
Tallinn 2011
SISUKORD
1 MÕISTE ............................................................................................................................................. 3
2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU .....................................................................................................
36
pptx
Elektrontahhümeetrite areng
Elektrontahhüme
etrite areng
Sisukord
• Mõiste
• Ajalugu
• Tänapäev
Elektrontahhümeeter
• Tahhümeetria on sisuliselt
teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus
välitööde käigus mõõdetakse bussooliga
magnetilised suunad ja niitkaugusmõõturiga
joonepikkused, aga maaplaan koostatakse
kameraaltingimustes.
Ajalugu
Tahhümeetrite areng jaguneb järgnevate
osadena:
• Ringtahhümeeter
• Reduktsioontahhümeeter
• Diagrammtahhümeeter
• Autoreduktsioontahhümeeter
• Elektrontahhümeeter
Ajalugu
• Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima
19. sajandi lõppkümnenditel.
• Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt
kordusteodoliit , mille optikasüsteemi paigaldati
optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool
ja vertikaalringi vesilood ning mõõtmise
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid