Loviisa tuumaelektrijaam
Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on
kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh
elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy.
Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas.
Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool.
Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja
Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust
alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2
aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja
88%. Koormusfaktorid on maailma kõrgemate hulgas ja kinnitavad kõigi
Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust,
asjatundlikku ekspluatatsiooni ja hooldust. Loviisa reaktorid on
energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tuumkütus Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel
elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil ehitatav EPR reaktor Olkiluoto-3 Olkiluoto tuumajaama ehitati 860 MWe võimsusega BWR reaktorid (Asea-Atom, praegu Westinghouse Electric Sweden). Kummagi reaktori ehitus kestis umbes 4,5 aastat, Olkiluoto-1 ühendati võrku 1978. a. ja Olkiluoto-2 1980. a. Nende reaktorite koormusfaktorid on võrreldes
3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergiat, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja selgitada, kas Eestisse rajatav tuumaelektrijaam on ohutu ning kas Suur-Pakri või Tallinn oleks tuumajaama rajamiseks sobiv asukoht. Tuuma-energeetika teema huvitab mind sellepärast, et on kasulik olla teadlik tuumaelektrijaamade ohtlikkusest ja ohutusest. Tuumaenergeetika on üks probleeme tekitav teema, mille üle arutleda. 3 1. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate
aasta aprillis110$/kg. Seega kuluks aastas tuumakütusele ca 125 milj. krooni. Huvitav on teada,et ka Eestimaal on sellega juba tegeletud.Nimelt aastail 1948-1990 toodeti Sillamäel kokku 100022 t uraani, kuid kohalikest varudest oli vähe ja sedagi vaid 1953. aastani. Lihtsam oli tollal uraanimaaki sisse vedada ja siin vaid rikastada. Enamik meist kipub ekslikult arvama, et TJ peaks olema võimalikult kaugel inimasustusest. Teatud ettevaatusabinõud peavad kindlasti kehtima, kuid näiteks Loviisa TEJ asub 5 km kaugusel Loviisa linnast, Saksamaal aga Biblise TJ 2 km Biblise linnast. Belgia 4 tuumareaktoriga TJ Doel aga 7km kaugusel miljonilinn Antwerpenist. Lähedus inimasulatele looks just võimaluse kasutada aga jahutusvee soojust kütteks. Väide nagu ei mahuks TJ Eestisse ei pea paika, oleme ümbritsetud niigi tuumajaamadest, Leningradi TJ asub meist 235 km kaugusel ja ega ka Soome ja Rootsi tuumajaamad suurt kaugemal ei ole.
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, hap
tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise reaktorid. 1940-1950-ndatel aastatel jõuti tuumasünteesini (kergete tuumade fusioon). Esimene tuumaelektri tootmine eksperimentalreaktorig toimus 1951. aastal USA-s. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud 5 MWe võimsusega tuumaelektrijaam avati 1954. aastal NL-s. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks
suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. [1] 1.1. Tuumaenergia tekkimine Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [1] Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka see tuum (haarab neutroni ning liidab selle oma koosseisu, mille tõttu muutub ebastabiilseks ning laguneb peaaegu kohe) ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi ja nii tekib ahelreaktsioon. [2] Tuumarektsioonil vabaneb energia gammakiirgusena. Kui vabanenud neutron tabab uraan-238
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind......................................................................
Kõik kommentaarid