Erinevad keskkonna probleemid Eestis (0)

Erinevad keskkonna probleemid Eestis
Üha enam on hakatud nii maailmas kui ka Eestis mõtlema keskkonna säilitamise ja üldise rohelise tuleviku peale. On arendatud erinevaid mooduseid, kuidas päev-päevalt kasvav inimkond saaks aina vähem oma elutegevusega kahjustada meie koduplaneeti ja selle ühtset loodust. Ometigi kõiki probleeme likvideerida pole suudetud ning praegugi on Eestis aktuaalsed mitmedki suhteliselt olulised ja tähelepanu vajavad probleemid.
Üheks suurimaks keskkonna probleemiks on üks meie energia tootmisviise – nimelt põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine. Sellega kaasneb väga suur keskkonna saastamine ja loodusliku tasakaalu rikkumine . Kaevanduste rajamisega lõhutakse ära mitmete looma- ja taimeliikide elu- ning kasvukohad , lisaks on kaevandusliku tegevusega ka selle ümbruskond häiritud. Üldpildis bioloogiline mitmekesisus väheneb. Põlevkivi põletamisel tekkib aga väga palju jääkaineid põhiliselt tuha ja tahma näol, mis küll kuhjatakse suuretesse tuhamägedesse, aga mis ka mingil määral otse õhku paisatakse.
Lisaks sellele, et põlevkivi kaevandamine ja sellest energia tootmine on vägagi saastav, on nii-öelda pruun kuld ka taastumatu loodusvara , mis üks kord otsa saab. Taastumatute ressursside ammendumine on aga küllaltki suur globaalne probleem, mis ei puuduta enam ainult Eestit. Ühekülgse energiatootmise asemel peaks toetuma üha rohkem taastuvatele maavaradele ja rakendama neid elektri valmistamisel. Kuigi Eestis on kasutusel hüdro- ja tuuleenergia , on nende osakaal kogu kasutatavast energiast väga väike.
Küllaltki suureks probleemiks on ka inimeste hoolimatus ja ükskõiksus. Paljudele ei lähe korda neid ümbritsev loodus ja rikuvad seda oma lohakusega. Inimesed ei saa pahatihti ise arugi , mida nad teevad. Väga palju esineb nimelt ületarbimist. Igapäevaselt tekib igal leibkonnal üsnagi palju olmeprügi, mis kõik on vaja aga kuskil ladestada. Paraku ei meie riik ega ka kogu maailm pole kummist, kasutada ollev ala on piiratud ja prügilate poolt hõivatud territooriumi pole samuti kuskilt juurde võtta.
Üha enam on siiski hakatud mõtlema looduse säilitamise peale ning selleks on juba üsna palju ette võetud. Eriti jõudsalt on viimase paari aastaga arenenud jäätmekäitlus ja taaskasutamine, rõhku on hakatud panema just nimelt elamute iseseisvale prügi sorteerimisele, mida väga suur enamus on igapäevaselt järgima hakanud. Lisaks tegeletakse hoogsalt metsade ja muude haljasalade regulaarse puhastamise ja korrastamisega. Üha vähemaks on jäänud ka kodanikealgatusel tekkinud prügilate arv ja metsade tahtlik reostamine . Kuigi siiski leidub selliseid inimesi, keda peale iseenda heaolu mitte miski muu ei huvita ning kes jätkavad oma prügi metsa alla viimist , on olukord võrreldes varasemaga ikka tunduvamalt paranenud .
Oluline keskkonna probleem on õhu saastamine ja seda just suuremates linnades ja nende vahetus ümbruses. Suurimat saastet põhjustavad eelkõige autodest väljuvad mürgised heitgaasid ning ka tööstustest- tehastest õhku paisatavad mürkained ja tahm . Need omavad suurt mõju inimese tervisele seda oluliselt kahjustades, tekitades eelkõige hingamissüsteemi haiguseid. Lisaks inimestele, kahjustab õhu saastest tekkiv happevihm nii ehitisti, mälestusmärke kui ka taimi, eriti just okaspuid.
Võib öelda, et Eesti on ette võtnud võrreldes varasemate perioodidega üsnagi palju, et meid ümbritsevat loodust ja keskkonda kaitsta, aga siiski arenguruumi on veel küllaltki palju. Kuigi on suudetud mitmeid probleeme kõrvaldada, eksisteerivad veel mitmed küllaltki suurt tähelepanu ja peatset lahendust vajavad probleemid edasi. Täielikult kõikide probleemidide kõrvaldamine arvatavasti võimalik ei ole, sest siiski leidub ühiskonnas selliseid inimesi, keda ümbritsev ei huvita ja selle hoidmiseks midagi ette ei võta.