IV kodutöö - hulktahu lõige 2. variant (1)

3 HALB

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Puidutöötlemise tehnoloogia
CNC pinkidel
Anti Lepik
2010/2011
CNC- tööpingi operaatori oskused
• Lugeda jooniseid (CAD-joonised)
• Kasutada CAM programme
• Luua/muuta NC-koode
• Kasutada CNC-tööpinki
CNC pinkide ajalugu ja areng
• Esimene arvuti ENIAC (Electronic
Numerical Integrator and Computer)
• Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis
• Põrandapindala 92 m2
• Kõrgus 3 m
• Kaal 30 tonni
• 18000 vaakum elektronlampi
• 5000 tehet sekundis
• Energiatarbimine 150 KW/h
CNC pinkide ajalugu ja areng
• 1952- esimene NC- freespink , Michigan (MIT) USA
• 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE
• 1959 - ATC- automaatne tööriista vahetus
• 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja
eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke
• 1970-1980- esimesed CNC pingid .
Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide
juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai
pingi lahutamatuks osaks. Tõusis pinkide
automatiseeritustase: toorikute, detailide ja
lõikeriistade automatiseeritud vahetus.
CNC pinkide ajalugu ja areng
• 1980-1990- CNC pinkide kõrgaeg. CNC
pingid moodustavad raalintegreeritud
tootmise aluse
• Alates 1990- CAD/CAM muutub
standardiks arvutijuhtimisega seadmetele
juhtprogrammide ettevalmistamisel
Raalintegreeritud tootmine
CNC tööpinkide eelised
• Paindlikkus
• Tootlikkus
• Kvaliteet
Toote liikumine
Projekteerimine
CAD joonestamine
CAM töötlemisrajad
CNC töötlus
Valmis pooltoode /detail/toode
CAD/CAM/CNC struktuur
Postprotsessor
Põhilised probleemid
postprotsessoritega:
• CNC – tööpink on uus ja postprotsessor ei
ole piisavalt testitud
• Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid
agregaate või puurimisüksuseid
CAD- tarkvara
CAD- tarkvara
kasutatakse:
• projekteerimiseks
• 2D joonestamiseks
• 3D
model eerimiseks
Enam levinud CAD- tarkvarad:
• AutoCAD LT (2D) ja AutoCAD (3D)
• Solid Works (3D)
• Solid Edge (3D)
• ArchiCAD (3D)
• CADKEY (3D)
• MicroStation (2D/3D)
• RhinoCeros (3D)
• jne
CAD- joonestamisel tuleb jälgida:
• Joonesta hoolikalt
• Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri
värvid)
• Väldi kattuvaid jooni
• Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM-
tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult üle)
• Mõõtkava 1:1, ei ole vaja kasutada mõõtkavasid
• Salvestamine sobivasse vormi (.dxf jne.), olenevalt
CAM- tarkvarast
CAD- joonestamisel tuleb jälgida:
• Pane paika nullpunkt
• Joonestamisel jälgi, et joone otsad
ühtiksid
Vale
Õige
• Mida paremini on CAD- joonestus tehtud,
seda vähem on hilisemat ümbertöötlust
.dxf-faili ülekandmine
CAD- tarkvara
.dxf konverter
DXF
DWG
IGES
CADL
.dxf fail
VDA-FS
STEP
ANVIL
ACIS
CAM- tarkvara
Rhino
.dxf konverter
Jne.
CAM- tarkvara
CAM- tarkvara kasutatakse:
• tööradade ja NC-koodiDXF
tegemiseks
CAM- tarkvara
DWG
Computer
• projekteerimiseks
Aided
POST-
Manufacturing PROTSES
SOR
CNC
• 2D ja 3D joonestamiseks
kontroller
IGES
Arvutipõhine
tootmine
Parasoilid
CAM- tarkvarade võimalused
• Erinevate andmete ülekandmine (toomine ja
väljaviimine) CAM- tarkvarasse
• Detailide modelleerimine
• Tööradade loomine, muutmine ja tööoperatsioonide
määratlemine
• Keeruliste detailide täpne töötlemine
• Tööde optimeerimine
• Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud
vead
• Nestimine, mitme puuriga töötlemine
• NC- koodi väljatrükk
CAM - tarkvara
• AlphaCAM
• MasterCam
• WinCam
• ProCam
• PowerMill
• HyperMill
• EdgeCam
NC/CNC - tööpingid
Arvjuhtimist kasutatakse nüüdisajal juba kõikidel tööpinkide
tüüpidel.
Laastueraldamisega NC/CNC – tööpingid:
• Freespingid
• Treipingid
• Töötlemiskeskused
• Lihvimispingid
• Puurpingid
Spetsiaaltööpingid NC/CNC – tööpingid:
• Lasertööpink
• Põletuspink
• Erosioonipink
• Stants
CNC/NC -
horisontaalfreespink
Horisontaal CNC-
freespink / töötlemis-
keskus on mõeldud
peamiselt nurklike
toodete
valmistamiseks.
CNC/NC -
vertikaalfreespink
Enimkasutatava
konstruktsiooniga
CNC – tööpingid.
Raamistiku suhtes
soodsaim variant
valmistada detaile,
töölauale väga hea
ligipääs.
NC - treipink
CNC –
freespink/töötlemiskesku
s on mõeldud eelkõige
ümardetailide
valmistamiseks.
Treimistöötlus toimub
2D- koordinaadistikus.
CNC – vertikaalfreespink
Klassikalised CNC - töötlemiskeskused
CNC – vertikaalfreespink
Klassikalised CNC - töötlemiskeskused
CNC – vertikaalfreespink
Peaspindel või -spindlid
CNC – vertikaalfreespink
Peaspindel või - spindlid
CNC – vertikaalfreespink
Puurimisüksus
CNC - vertikaalfreespink
Revolver (karusell) vahetus
Kassettvahetus
CNC – vertikaalfreespink
Töölauad-rasterlaud
CNC – vertikaalfreespink
Töölauad-talalauad
CNC – vertikaalfreespink
Detaili kinnitussüsteemid
CNC – vertikaalfreespink
Detaili kinnitussüsteemid rasterlauale
CNC – PINKIDE
KOORDINAADISTIK JA
JUHTIMINE
Koordinaadistik
Freespinkide
konstruktsiooni
omapärast tulenevalt
tuleb vaadelda erinevalt
asetsevaid freespingi
koordinaadistikke,  mis
on määratletud pingi
töötlemisüksuse/spindli
suhtes.
Üldjuhul kehtib
koordinaadistiku
määramisel “parema
käe reegel”.
Koordinaadistik
CAD/CAM/CNC –
tehnikas kasutatavad
põhikoordinaadid ja
pöördteljed on X(A),
Y(B), Z(C).
Telgede tunnused
(XYZ ABC) võivad olla
erinevad, olenevalt
tööpingi margist.
Telgede + ja – suunad
võivad olla erinevad
olenevalt tööpingi
margist.
Koordinaadistik
A- punkti positsioon 3- teljelises
B – punkti positsioon 2- teljelises koordinaadistikus X=5, Y=3.
koordinaadistikus X=3, Y=2, Z=4
CNC – tööpingi
töötelgede mõisted
•2-teljeline juhitav
tööpink
• Liikumised on X-Y või
X-Z või Y-Z suunas
• Töötlus toimub, kui
kaks telge liiguvad
sama-aegselt
CNC – tööpingi
töötelgede mõisted
• 2 ½- teljeline
juhitav tööpink
• Liikumised on x-,
y-, z- suunas
• Töötlus toimub 3-
teljelise tööpingiga
•Töötlus toimub,
kui kaks telge
liiguvad sama-
aegselt
CNC – tööpingi
töötelgede mõisted
• 3- teljeline juhitav
tööpink
• Li kumised on X-,
Y-, Z- suunas
• Töötlus toimub 3-
teljelise tööpingiga
• Töötlus toimub, kui
kolm telge liiguvad
sama-aegselt
CNC – tööpingi
töötelgede mõisted
• 3+1- teljeline juhitav
tööpink
• Liikumised on X-, Y-, Z-
suunas
• Töötlus toimub 3-
teljelise tööpingiga
• Töötlus toimub, kui
kolm telge li guvad
sama- aegselt
• Tööpink on varustatud
lisa-agregaadiga
(näiteks puur , frees ,
saag ).
CNC – tööpingi
töötelgede mõisted
• 4- teljeline juhitav
tööpink
• Liikumised on 4
suunda X-, Y-, Z- (A- või
B-)
• Töötlus toimub 4-
teljelise tööpingiga
• Töötlus toimub, kui neli
telge li guvad sama-
aegselt
• Peaspindel käändub
või töölaud on pööratav
CNC – tööpingi
töötelgede mõisted
• 5- teljeline juhitav
tööpink
• Li kumised on 5
suunda X-, Y-, Z-,
A-, B-
• Töötlus toimub, kui
vi s telge li guvad
sama-aegselt
Juhtsüsteem/
kontroller
Tööpingi kontroller- juhtpult
koos elektrilise
juhtsüsteemiga (tänapäeval
juba arvuti), mis juhib
tööpingi erinevaid
töömehhanisme.
Kontroller on tööpingi “
aju”,  mis paneb liikuma
tööpingi teljed ja annab
käsklused
abimehhanismidele
(kinnitused, vaakumpump
jne.)
Piltidel operaatori
konsool /juhtpult ekraaniga .
Erinevad juhtsüsteemid
• Fanuc
• Simumerik
• Heidenhain
• Haas
• Maho
• Siemens
• Osai
• Okuma
• NUM
NC – Numerical Control
Arvutijuhtimisega
tööpink. Lühendit
kasutatakse
vanemate tööpinkide
puhul, kus
programm tehti
käsitsi.
CNC – Computer
Numerical Control
Arvutipõhine
arvutijuhtimisega
tööpink
(raaljuhtimine).
Numbriliselt juhitav
tööpink,
programmide
ettevalmistamisel
kasutatakse arvutit.
CNC – tööpingi juhtsüsteemi
põhielemendid
Juhtsüsteemide liigitus
1. Töömehhanismi liikumise järgi
2. Interpolaatori tüübi järgi
3. Programmi võimaluste järgi
4. Programmi lause kuju järgi
5. Informatsiooni kodeerimise koodi järgi
6. Juhtprogrammi infokandja järgi
7. Korrektsioonide andmise võimaluste järgi
8. Töörežiimide järgi
9. Juhtsüsteemi mälumahu järgi
Töömehhanismi liikumise järgi
• Täisnurkne juhtimine
• Positsioonjuhtimine
• Lineaarne juhtimine
• Kontuurjuhtimine
Täisnurkne juhtimine
Li kumine toimub
paral eelselt või risti
koordinaattelgedega
(Töömehhanism
li gub ettenihkel
korraga ühe telje
suunas).
Rakendus :
silindriliste pindade
treimine , freesimine
paral eelselt
telgedega.
Positsioonjuhtimine
Liikumine toimub
tasapinnal või ruumis
positsioneerimisega
igas punktis, lõikeriista
liikumise trajektoori ei
kontrollita.
Rakendus: puurimine,
punkkeevitus,
lehtmaterjali
töötlemiskeskused
augustamisel.
Lineaarne juhtimine
Li kumine toimub
mööda sirget
(Töömehhanism
li gub ettenihkel
korraga kahe telje
suunaliselt).
Rakendus:
kooniliste pindade
treimine, sirgete
freesimine.
Kontuurjuhtimine
Liikumine ühest punktist
teise punkti toimub
täpselt mööda trajektoori,
mis vastab kirjeldatud
kontuurile. Saab
töödelda kujupindasid.
Rakendus: kujupindade
treimine, freesimine,
kontuuride töötlemine
gaas - ja laserlõikamisel.
Interpolaatori tüübi järgi
• Interpolaatorita (tänapäeval esineb harva).
Lõikeriista li kumine on võimalik ainult kas koordinaatidega kindlaksmääratud positsiooni või sirgjooneliselt.
• Lineaarse interpolaatoriga
• Kaarja (ring) interpolaatoriga
• Kõrgemat järku funktsioone kirjeldava
interpolaatoriga (keerme-
interpolaator/ helical -interpolaator)
Interpolaator
• Seade koos tarkvaraga, mis jagab lõigu
lähtepunktist kuni lõpppunktini paral eelselt
koordinaattelgedega sammudeks või ringjoone
puhul lõikudeks, luues täiendavaid tugipunkte.
• Et saavutada üheaegne telgede li kumine, on
töömehhanismide li kumiski rused teiste telgedega
ära jaotatud.
Interpolaator
• Võimaldab li gutada vähemalt kahte tööpingi
telge korraga.
• Juhtsüsteemis olev interpolaator arvutab arvuti
abiga teljed ni , et lõikeinstrument li gub
programmi järgi määratud positsiooni ja
määratud ettenihkeki rusega.
• Suurendab täpsust.
• Lihtsustab programmeerimist.
Interpolaator
Lineaar-
interpolatsioonis liigu
tööriist sirgjooneliselt
algpunktist
lõpppunktini. Lineaare-
interpolatsiooni on
võimalik kasutada
kõikidel tasapindadel
XY, XZ ja YZ ning
mitmel  juhul ka kolme
teljega X,Y,Z
üheaegselt.
Interpolaator
Ring-interpolatsiooniga li kumine
toimub piki ringjoonekaart.
Lähteandmetena edastatakse
interpolaatorile ( arvutile ) algpunkti
ja lõpppunkti positsioon ning
raadius R (või nihe algpunktist
kaare tsentrisse I ja J).
Ringjoone liikumisel muudab
interpolaator kogu aeg telgede
li kumiskiirust. Arvuti arvutab teatud
ajavahemikus (näit. 0,001
sekundit) tööri stale uue
li kumissuuna või liikumiskiiruse.
Tööri st li gub mööda soovitud
trajektoori senikaua , kuni
määratakse uus suund. Sammu
väiksusest tulenevalt on
li kumistrajektoor praktiliselt kaare
kujuga.
Interpolaator
Helical-interpolatsioon
Tänapäeva kontrolleritel on
võimalik kasutada koos nii
ringinterpolatsiooni (XY
tasemel), kui ka kolmanda
telje (Z) suunalist
lineaarinterpolatsioon
liikumist, mille tagajärjel
saame keerulise
(kruvijoonelise) tööriista
trajektoori. Tavaliselt
nimetatakse seda
kombinatsiooni
keermeinterpolatsiooniks ehk
helical-interpolatsioon.
Programmeerimise võimaluste järgi
• Töö absoluutses koordinaatsüsteemis
• Töö suhtelises koordinaatsüsteemis
• Töö universaalses koordinaatsüsteemis
Programmi lause kuju järgi
• Fikseeritud pikkusega
• Ilma adressaatideta
• Adressaatidega
• Vaba pikkusega
• Kombineeritud struktuuriga (kombineeritud
kõik neli varianti )
Informatsiooni kodeerimise koodi järgi
• ISO (7 – bitt ) – valdav
• EIA – kood – levinud USAs
Juhtprogrammi infokandja järgi
• 8 – realine perfolint (tänapäeval praktiliselt
ei esine)
• Magnetlindiga kassett (tänapäeval
praktiliselt ei esine)
• Flopikettad
• CNC – pingi arvuti kõvaketas
Korrektsioonide andmise võimaluste
järgi
• Ei ole võimalik
• Lõikeriista pikkuse, asendi, läbimõõdu
korrektsioon või selle variandid
• Lõikerežiimide korrigeerimise võimalused (%)
• Kasutatavad spetsiaalrežiimid
• Alamprogrammide kasutamise võimalus
• Koordinaatide peegeldamise ja asendamise
võimalus
• Ekvistandi automatiseeritud arvestamise ja
korrigeerimise võimalus
Töörežiimide järgi
• Info sisestamise režiim
• Info väljastamise režiim
• Info korrigeerimise režiim
• Poolautomaatne töörežiim
• Automaatne töörežiim
• Graafiline interaktiivne režiim
Juhtsüsteemi mälumahu järgi
• Sõnades
• Megabaitides
CNC – tööpingi süsteemide vaheline
seos
CNC – tööpingi juhtprogrammi koostamismeetodid
(detaili töötlemiseks)
• Käsitsi koostamine
• Programmeerimine editor režiimis arvutis
• Õpetav programmeerimismeetod
• Kõrgema programmeerimiskeele
kasutamine
• Graafiline interaktiivne programmeerimine
• CAD/CAM programmeerimine
Käsitsi koostamine
• Vanim
• Töömahukaim
• Kirjutatakse käsitsi paberile ja perforaatori
abil viiakse perfolindile
• CNC – tööpink kasutab
programmikandjana perfolinti
• Programmi muudatused nõuavad uut
perfolinti
Programmeerimine editor režiimis
arvutis
• Programm viiakse püsimällu Online
režiimis
• Lihtsustunud korrigeerimine
• Võimalik simuleerida töötlemisprotsessi
Õpetav programmeerimismeetod
• Programmeerija liigutab tööriista, seadme
teekonnamõõtsüsteem mõõdab trajektoori
ja koordinaadid salvestatakse
juhtsüsteemi mällu
• Ebatäpne
• Värvimisrobotid
Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine
• CNC – tööpingi juhtsüsteemist mittesõltuv
programmeerimismeetod
• Vajab postprotsessor
Graafiline interaktiivne
programmeerimine
• CNC – tööpingi operaatoripuldilt
sisestatakse detaili geomeetriainfo,
määratakse kindlaks tehnoloogiarežiim ja
pingi juhtsüsteem ise genereerib
juhtprogrammi
• Keskmise keerukusega detailide
töötlemise programmeerimiseks
CAD/CAM programmeerimine
• Detaili info on CAD – keskkonnas
• CAM – keskkonnas lisatakse
tehnoloogiainfo
• Genereeritakse juhtprogramm
• Keeruliste kujupindade töötlemise
programmeerimiseks
Kontrol töö küsimused
1.
Millised oskused peaksid olema CNC – tööpingi operaatoril?
2.
Kus ja millal ehitati esimene arvuti?
3.
Millised arengud toimusid NC – pinkide juures 1950 – 1960 aastatel?
4.
Millised arengud toimusid NC – pinkide juures 1960 – 1970 aastatel?
5.
Millised arengud toimusid NC – pinkide juures 1970 – 1980 aastatel?
6.
Millised arengud toimusid NC – pinkide juures 1980 – 1990 aastatel?
7.
Millised arengud toimusid NC – pinkide juures alates 1990 aastast?
8.
Millised eelised on CNC – pinkidel?
9.
Milles väljendub CNC – tööpingi eelis – paindlikkus?
10. Milles väljendub CNC – tööpingi eelis – tootlikkus?
11. Milles väljendub CNC – tööpingi eelis – kvaliteet?
Kontrol töö küsimused
12. Millised protsessid läbib toode ettevalmistusest kuni lõpliku
valmimiseni?
13. Millistest osadest koosneb CAD/CAM/CNC – struktuur?
14. Mis on postprotsessor?
15. Millised on põhilised probleemid postprotsessoritega?
16. Milleks kasutatakse CAD – tarkvara?
17. Millised on enamlevinud CAD – tarkvarad?
18. Mida tuleb jälgida CAD – joonestamisel?
19. Milleks kasutatakse CAM – tarkvara?
20. Millised on CAM – tarkvarade võimalused?
21. Millised on enamlevinud CAM – tarkvarad?
22. Nimeta laastueraldamisega NC/CNC – tööpinke.
23. Nimeta spetsiaalseid NC/CNC – tööpinke.
Kontrol töö küsimused
24. Mil isteks töödeks kasutatakse CNC – horisontaalfreespinke?
25. Mil isteks töödeks kasutatakse NC – treipinke?
26. Miks on CNC – vertikaalfreespingid enamkasutatavad pingid?
27. Mil ist reeglit kasutatakse koordinaadistiku määramisel?
28. Mil ised on CAD/CAM/CNC – tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja  pöördteljed?
29. Mil iste tähtedega tähistatakse põhikoordinaadid ja pöördteljed?
30. Mil istes suundades toimub lõikeri sta li kumine 2- teljelisel CNC – pingil ?
31. Mil istes suundades toimub lõikeri sta li kumine 3 – teljelisel CNC – pingil?
32. Mil istes suundades toimub lõikeri sta li kumine 4 – teljelisel CNC – pingil?
33. Mil istes suundades toimub lõikeri sta li kumine 5 – teljelisel CNC – pingil?
34. Mis on kontrol er?
35. Mida nimetatakse NC – tööpingiks?
36. Mida nimetatakse CNC – tööpingiks?
Kontrol töö küsimused
37. Millised on CNC – tööpingi juhtsüsteemi põhielemendid?
38. Milliste tunnuste abil saab liigitada juhtsüsteeme?
39. Kuidas liigitatakse CNC – juhtimist töömehhanismi liikumise
järgi?
40. Mida kujutab endast täisnurkne juhtimine?
41. Kus rakendatakse täisnurkset juhtimist?
42. Mida kujutab endast positsioonjuhtimine?
43. Kus rakendatakse positsioonjuhtimist?
44. Mida kujutab endast lineaarne juhtimine?
45. Kus rakendatakse lineaarset juhtimist?
46. Mida kujutab endast kontuurjuhtimine?
47. Kus rakendatakse kontuurjuhtimist?
48. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme interpolaatori tüübi järgi?
49. Mis on interpolaator?
Kontrol töö küsimused
50. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme programmeerimise võimaluste järgi?
51. Kuidas liigitatakse interpolatsiooni tööriista liikumise järgi?
52. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme programmi lause kuju järgi?
53. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme informatsioonikodeerimisekoodi järgi?
54. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme juhtprogrammi infokandja järgi?
55. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme korrektsioonide andmise võimaluste järgi?
56. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme töörežiimide järgi?
57. Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme juhtsüsteemi mälumahu järgi?
58. Millised on CNC – tööpingi juhtprogrammi koostamismeetodid?
59. Mida kujutab endast juhtprogrammi käsitsi koostamismeetod?
60. Mida kujutab endast juhtprogrammi programmeerimine editor režiimis arvutis ?
61. Mida kujutab endast juhtprogrammi õpetav programmeerimismeetod?
62. Mida kujutab endast juhtprogrammi kõrgema programmeerimiskeele kasutamine?
63. Mida kujutab endast juhtprogrammi graafiline interaktiivne programmeerimine?
64. Mida kujutab endast juhtprogrammi CAD/CAM programmeerimine?
Arvjuhtimisprogramm
Koosneb:
• Lausetest
• Programmi algust tähistavatest
sümbolitest
• Programmi lõppu tähistavatest sümbolitest
NC - programm
N20 G90 G71
Programmi algus
N30 G40 G80
N40 T130 M03
N50 S180 M06
N60 G53 X5 Y5
N70 G1 Z-10 F2500
Programmi töötlused
N80 G1 X0 Y0 F3500
N90 X100
………
N140 G0 Z50
Programmi lõpp
N150 M05
N150 M02
Programmi lause
Juhtprogrammi
lause koostis on
reglementeeritud
DIN-normidega.
Tänapäeval
juhtprogrammi
koostamisel on
kasutusele võetud
spetsiaalne keel-
CLDATA.
Lause struktuur ja sõnade järjekord
Lause  Ette-
Koordi Inter-
Ette- Spindli-
Lõikeriist Abi-
numbe valmistavad
-
poleerimis-
nihe pöörlemi
a number  funkt
r
funktsioonid
naadid parameetrid
s-
ja korrek- sioon
sagedus
tsioon
N
G
X,Y,Z,
I,J,K
F
S
T
M
U,V,W,
P,Q,R,
A,B,C
Aadressi sümbolid
Sümbol
Tähendus
A
Pöördenurk ümber X-telje
B
Pöördenurk ümber Y-telje
C
Pöördenurk ümber Z-telje
D
Lõikeriista funktsioon (teine)
E
Ettenihke funktsioon (teine)
F
Ettenihke funktsioon (esimene)
G
Ettevalmistav funktsioon
H
Määramata
I
Interpoleerimise parameeter või X-telje suunaline
J
samm
K
Interpoleerimise parameeter või Y-telje suunaline
samm
Interpoleerimise parameeter või Z-telje suunaline
samm
Aadressi sümbolid
Sümbol
Tähendus
L
Määramata
M
Abifunktsioon
N
Lause number
O
Määramata
P
X-telje suunaline paigutus (kolmas)
Q
Y-telje suunaline paigutus (kolmas)
R
Kiirpaigutus või Z-telje suunaline paigutus (kolmas)
S
Spindli pöörlemissagedus (pealiikumise funktsioon)
T
Lõikeriista funktsioon (esimene)
Aadressi sümbolid
Sümbol
Tähendus
U
X-telje suunaline paigutus (teine)
V
Y-telje suunaline paigutus (teine)
W
Z-telje suunaline paigutus (teine)
X
X-telje suunaline paigutus (esimene)
Y
Y-telje suunaline paigutus (esimene)
Z
Z-telje suunaline paigutus (esimene)
Juhtsümbolid ja märgid
Juhtsümbolid tähistavad:
• Programmi algust
• Lausete lõppu
• Võimaldavad töötlemisel märgitud osade
vahelejätmist
• Võimaldavad programmi kommentaare
lisada
Juhtsümbolid ja märgid
Sü
Nimetus
Tähendus
mb
ol
HT
Tabulatsioon
Li kumine juhtprogrammi vaatamisel
sammu võrra
LF
Lause lõpp
Määrab juhtprogrammi lause lõpu
Programmi algus
Märgib juhtprogrammi algust
Avanev sulg
Tähistab, et järgnevat infot
arvutijuhtimisseade ei töötle
Sulgev sulg
Tähistab, et järgnevat infot
arvutijuhtimisseade peab töötlema
Pluss
Matemaatiline märk
Miinus
Matemaatiline märk
Punkt
Eraldab arvu täis ja murdosa
Juhtsümbolid ja märgid
Sümbol
Nimetus
Tähendus
Vahele jätmine
Tähistab, et järgnevat
infot kuni lause lõpuni
töödeldakse või ei
töödelda sõltuvalt
juhtpuldil olev lüliti
asendist. Kui märk
seisab sõna “lause
number” ees, kehtib ta
Juhtlause
kogu lause kohta.
Tähistab programmi
juhtlauset.
Ettevalmistavad funktsioonid
Funktsiooni
Rühm
Nimetus ja kirjeldus
tähis
G00
a
Kiirpaigutus
G01
a
Lineaarne interpolatsioon
G02
a
Ringinterpolatsioon , liikumine päripäeva
G03
a
Ringinterpolatsioon, liikumine vastupäeva
G04
a
Paus
G06
Paraboolinterpolatsioon
G08
Kiirendus
G09
Pidurdus
G17
c
Käik XY-tasapinnal
G18
c
Käik ZX-tasapinnal
G19
c
Käik  YZ-tasapinnal
Ettevalmistavad funktsioonid
Funktsiooni tähis
Rüh
Nimetus ja kirjeldus
m
G40
b
Korrektsiooni tühistamine
G41
b
Lõikeriista korrektsioon. Vaadates ettenihke
suunas paremal toorikust.
G42
b
Lõikeriista korrektsioon. Vaadates ettenihke
suunas vasakul toorikust.
G43
B
Lõikeriista asendi korrektsioon, positiivne.
Programmeeritud koordinaatidele lisandub
telgsuunaline positiivse väärtusega
korrektsioon.
G44
b
Lõikeriista asendi korrektsioon, negatiivne.
Programmeeritud koordinaatidele lisandub
telgsuunaline negatiivse väärtusega
korrektsioon.
Ettevalmistavad funktsioonid
Funktsiooni tähis
Rühm Nimetus ja kirjeldus
G53
f
Nihutused (nihutuse tühistused)
G54
f
Nihutus
G55
f
Nihutus
G56
f
Nihutus
G57….G59
f
Nihutus
G60
Läbisõit pidurdusplatvormide
G64
sisselülitamisega
Läbisõit ilma kiirust kaotamata
Ettevalmistavad funktsioonid
Funktsiooni tähis
Rüh
Nimetus ja kirjeldus
m
G70 (G20)
d
Toll -mõõtsüsteem. Mõningates
juhtsüsteemides pole kasutatav.
G71 (G21)
d
Mõõtsüsteem mm; juhtsüsteemi
sisselülitamisel võetakse vaikimisi, kui
juhtsüsteemis ei ole üheselt määratletud, on
G77
vabalt kasutatav.
G79
Hüpe alamprogrammi tagasi pöördumisega.
G90
Hüpe näidatud reale
G91
Absoluutne koordinaadistik
Suhteline koordinaadistik
Universaalsed funktsioonid
Sümbol
Tähendus
M00
Programmeeritav peatus. Kehtib ühes lauses .
M01
Programmeeritav peatus kinnitusega. Kehtib ühes lauses.
M02
Programmi lõpp. Funktsioon rakendub, kui programm on täidetud.
M06
Lõikeriista vahetus. Kehtib ühes lauses.
M60
Tooriku (detaili vahetus).
Abifunktsioonid- frees-, puurpingid ja
töötlemiskeskused
Sümbol
Tähendus
M03
Spindli pöörlemine päripäeva
M04
Spindli pöörlemine vastupäeva
M05
Spindli seiskamine
M07
Jahutus nr2 sisse
M08
Jahutus nr 1 sisse
M09
Jahutus välja
M17
Alamprogrammi lõpp ja üleminek põhiprogrammi
Abifunktsioonid- treipingid,
treitöötlemiskeskused
Sümbo Tähendus
l
M54
Tagapukipinool algasendisse
M55
Tagapukipinool välja detailini
M58
Püsiv pöörlemissagedus VÄLJA
M59
Püsiv pöörlemissagedus SISSE
M68
Detail kinnitada
M69
Detail vabastada
M80
Lünett nr 1 avada
M81
Lünett nr 1 sulgeda
M84
Lüneti kaasavedu VÄLJA
M85
Lüneti kaasavedu SISSE
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
Näide
%000
N10 (PROGRAMMI NIMI)
N20 G90 G71
N30 G40 G80
N40  T130 M03
N50 S1800 M06
N60 G0 X-5 Y-25
N70 G1 Z-10 F2500
N80 G42 X0 Y0 Y0 F3500
N90 X100
N100 Y100
N110 X0
N120 Y0
N130 G40 X-25 Y-5
N140 G0 Z50
N150 M02
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
• G0(G00)- lineaarne
interpolatsioon ette seatud
kiirusega
(Kiirliikumine/Kiirpaigutus)
G0 X…. Y…. Z…..
N10 G0 X50 Y80
N20 X20 Y60
(G= koodiga liigub tera õhus)
• G1 (G01)- lineaarne
interpolatsioon (modaalne)
(Liikumine tööettenihkega)
G1 X… Y… Z…. F…..
N30 G1 X20 Y20 Z15 F3000
N40 X80 Y20 Z5
(G1 koodiga lõikab tera
materjali
NC-koodi/ NC-programmi
põhikäsud
• G2 (G02)
Ringinterpolatsioon
päripäeva (modaalne)
G0 X… Y… Z…
G2 X… Y… Z… R… F…
G0 X… Y… Z…
G2 X… Y… Z… I… J… F…
• G3 (G03)
Ringinterpolatsioon
vastupäeva (modaalne)
G1 X… Y… Z… F….
G3 X… Y… Z… R…
G1 X… Y… Z… F…
G3 X… Y… Z… I… J…
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
Kaarli kumise
koordinaatide
märkimine
raadiusega (R)
N100
N110 G0 X80 Y30
N120 G3 X30 Y80
R60.83 F2000
N130
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
Kaarliikumise koordinaatide märkimine I
ja J sammuga .
I= interpoleerimis-parameeter või X-telje
suunaline samm
J= interpoleerimis-parameeter või Y-telje
suunaline samm
K= interpoleerimis-parameeter või Z-telje
suunaline samm
Tsentri asukoht kaarealguspunktist
mööda X-telge=I
Tsentri asukoht kaarealguspunktist
mööda Y-telge=J
(+/-) Märk määrab ära kummale poole
jääb tsenter alguspunktist vastava telje
peal.
N100…
N110 G0 X80 Y30
N120 G3 X30 Y80 I-160 J-10
N130…
I ja J koordinaadid määratakse ära kaare
alguspunkti nihkumisega kaare tsentrisse.
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
• G40, G41, G42
G40- korrektsiooni tühistamine
G41- lõikeri sta korrektsioon
Vaadates ettenihke suunas
paremal toorikust
G42- lõikeri sta korrektsioon
Vaadates ettenihke suunas vasakul
toorikust
D…- tera raadiuse mälukoht terade
kataloogis
Miks tasub kasutada tera
korrektsiooni?
• Lõikeriista korrektsioon
geomeetria suhtes automaatne
• Lõikeriista asendit saab muuta
programmi muutmata. (XY-
tasemel)
• Võtab arvesse tera kulumise
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
G90- absoluutne viis
koordinaatide määramiseks
joonestamisel ja
programmeerimisel. Kõik
koordinaadid määratakse ära
lähtudes koordinaadistiku
nullpunktist .
(modaalne)
N10 G90 G41 G0 X0 Y0 F3000
N20 G1 X20 Y20
N30 X20 Y80
N40 X80 Y80
N50 X80 Y20
N60 X20 Y20
N70 X0 Y0
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
G91- suhteline/inkramentaalne
viis koordinaatide
määramiseks joonestamisel ja
programmeerimisel. Kõik
koordinaadid määratakse ära
lähtudes eelnevast
koordinaatpunktist. Uueks
nullpunktiks on alati liikumise
lõpppunkt. (modaalne)
N10 G91 G41 G0 X0 Y0 F3000
N20 G1 X20 Y20
N30 Y60
N40 X60
N50 Y-60
N60 X-60
N70 X-20 Y-20
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
G17-19
töötasapinnad/töö-
tasandite valimine
G17 XY- tasapinna
määramine
(modaalne)
G18 XZ-tasapinna
määramine
(modaalne)
G19 YZ-tasapinna
määramine
(modaalne)
NC-koodi/NC-programmi
põhikäsud
G52 kohalik
(lokaalne)
koordinaadistik
G53-G59
programmi uued
nullpunktid . Uus
koordinaadistik
määratakse alati
pingi nullpunkti
suhtes.
M - koodid
M-koodid on abifunktsioon-käsud
Abifunktsioonid NC-programmi lauses
annavad käske pingi ajamitele,
võimaldades automatiseerida operaatori
käsitsitööd.
Abifunktsioonidega on võimalik juhtida
järgnevaid ajameid/seadmeid: spindlid,
kinnitusi (silindreid), jahutust imurit jne.
M – koodid, mida võiks teada
M02- programmi lõpp
M03- spindli pöörlemine päripäeva
M04- spindli pöörlemine vastupäeva
M06- lõikeriista vahetus
M - koodid
M03 –
spindli/lõikeri sta
pöörlemine
päripäeva
M04 –
spindli/lõikeri sta
pöörlemine
vastupäeva
M06 – lõikeriista vahetus
Puurimise töötsüklid
Töötsüklite abil on võimalik
XY tasemetel teha Z
suunalisi töötlemisi. Ühe
lausega on võimalik ära
määrata näiteks avade
puurimise, sammpuurimise
keermepuurimise jne.
G81 X… Y… Z… R… F…
1.Kiirliikumise paigutus
2.Turvakõrguse paigutus
3.Töötlemine F –
ettenihkega
4.Kiirliikumisega tagasi R-
kõrgusele või
turvakõrgusele
Tehnoloogilised null-punktid
Tehnoloogilised null-punktid
• N10 (PROGRAMMI NIMI)
• N20 G90 G71
Kontrolltöö
• N30 G40 G80
• N40  T130 M03
Palun kirjuta,
•
missugust infot
N50 S1800 M06
sisaldab antud
• N60 G0 X-5 Y-25
programmi laused .
• N70 G1 Z-10 F2500
• N80 G42 X0 Y0 F3500
• N90 X100
• N100 Y100
• N110 X0
• N120 Y0
• N130 G40 X-25 Y-5
• N140 G0 Z50
• N150 M02
• N10 G90 G41 G0 X0 Y0
F3000
Kontrolltöö
Palun kirjuta,
• N20 G1 X20 Y20
missugust infot
• N30 X20 Y80
sisaldab antud
programmi laused.
• N40 X80 Y80
• N50 X80 Y20
• N60 X20 Y20
• N70 X0 Y0
• N10 G91 G41 G0 X0 Y0
F3000
Kontrolltöö
Palun kirjuta,
• N20 G1 X20 Y20
missugust infot
• N30 Y60
sisaldab antud
programmi laused.
• N40 X60
• N50 Y-60
• N60 X-60
• N70 X-20 Y-20
OHUTUS CNC – TÖÖPINKIDEL
TÖÖTAMISEL
Üldnõuded
• Pinki teenindav personal peab olema õpetatud ja
tutvustatud ohutute töövõtetega
puidutöötlemispinkidel.
• Teenindav personal peab hoolikalt tutvuma pingi
eeskirjaga ja lisadega, kui selline on olemas.
• Suruõhku võib pingi puhastamisel kasutada ainult
siis, kui on olemas õhupüstol, mis annab hajutatud
õhujoa ja kaitseprillid.
• Kasutaja peab tagama, et lõikeinstrumendid oleks
kindlalt kinnitatud ja tasakaalustatud.
• Pinki ei tohi kasutada teisteks otstarveteks, mis ei
ole kirjutatud kasutusjuhendisse.
Üldnõuded
• Teostama pingi juures mingeid hooldustöid või lahkumisel pingi
juurest, peab teenindaja täitma vastava peatüki ettekirjutisi, mis
tagavad pingi juhusliku käivitamise kõrvaliste isikute poolt.
• Tööajal peab töötaja kasutama vastavaid ohutuskaitse seadmeid
(kaitseekraan, kõrvaklapid, vastavat peakatet), samuti peab ta ära
võtma sõrmused, käevõrud, käekellad, jne.
• Tööriietel ei tohi olla lipendavaid osi, kaitsekindaid võib kasutada
ainult töödeldavate materjalide peale- ja mahavõtmisel, kui pink ei
tööta. Pingi tööajal (juhtimisel) ei tohi kaitsekindaid kasutada!
• Remondi- ja teenindustöid teostage alati ainult pingi seisaku ajal!
Ettevalmistus ja töötlemine
• Kandke heakski detud kaitseriietust (pril id, kindad ,
kõrvaklapid, jalanõud, jne.)
• Ärge mitte kunagi muutke ettenähtud ohutusseadeid.
Pingi tootja ei vastuta inimestele või toodetele
tekkinud vigastuste eest, kui need tulenevad
niisugustest muudatustest.
• Tööpingi peab ette valmistama ainult üks töötaja.
Seiske hea selle eest, et mitte keegi ei läheneks
tööpingile seadistamisoperatsiooni ajal.
Ettevalmistus ja töötlemine
• Sisenedes kaitsega piiratud alale , võtke
kõigepealt ära võti turvalülitist uksel, et keegi
ei saaks kogemata pinki käivitada.
• Ärge mitte kunagi jätke instrumente
tööpingile, kui seadistamine on lõpetatud.
• Enne töö alustamist kontrollige, et
ohupiirkonnas ei oleks kedagi.
• Kontrollige, et mitte miski ei takistaks pingi
normaalliikumist mööda töötelgi ning et kõik
katted , uksed ja kaitsekaaned oleksid omal
kohal ja kindlalt suletud.
Ettevalmistus ja töötlemine
• Kui tööpink töötab, tekitab see tolmu. Kandke
vastavat näomaski, et vältida tolmu
sissehingamist.
• Enne töö alustamist kontrollige, et paigaldatud
lõikeinstrumendid oleksid kindlalt oma pesades.
• Ärge mitte kunagi juhtige tööpinki, kui olete mõne
ravimi, narkootikumi või alkohoolse joogi mõju
all, mis võib kahandada teie teovõimet ja
reaktsiooniaega.
Ettevalmistus ja töötlemine
• Hoidke alati tööpiirkond puhtana ja korras.
• Ärge mitte kunagi toetuge tööpingile või
ronige selle peale.
• Kui operatsiooni teostamise ajal toimub mingil
põhjusel elektrikatkestus , võib elektronspindel
jätkata pöörlemist. Oodake mõned minutid ,
enne kui lähenete spindlil olevale
instrumendile ning tehke alati enne kindlaks,
kas lõikeinstrument on täielikult peatunud.
Ettevalmistus ja töötlemine
(lõikeinstrumendid)
• Ärge mitte kunagi kasutage deformeerunud või
mõranenud lõikeinstrumente.
• Kontrollige, et lõikeinstrumendid oleksid
tasakaalus ning sobivad teostatava töö jaoks.
• Ärge kunagi ületage lõikeinstrumendi tootja poolt
ettenähtud pöörlemiskiirust, mis on pressitud
instrumendi pinnale või näidatud muul viisil.
• Alati veenduga, et lõikeinstrumendile ettenähtud
pöörlemissuund oleks sama nagu spindlile, kuhu
see on paigaldatud.
• Alati kasutage ainult selleks tööoperatsiooniks ja
selle materjali jaoks ettenähtud tööriista.
Kaitseseadmed
Pingi kaitseseadmeid võib jaotada nelja
gruppi:
• Kaitsepiire ümber terve pingi
• Töödeldava materjali vahetuspiirkond
• Kaitsekatted spindlile,
puurimisagregaatidele jne.
• Avariiväljalülitusnupp (STOPP lülitid).
Pingi kaitsepiirded
Kaitsepi re tagab, et
kõrvalised isikud ei
satuks pingi
töötsooni (seda
pi ret tarnitakse
pingiga ainult tel ija
erisoovil).
Töödeldava materjali
vahetuspiirkond
Töölauad on jagatud
üldjuhul kaheks
piirkonnaks (erijuhtudel
ka rohkemateks
piirkondadeks).
Programmi käivitamisel
võib teenindaja astuda
vaid töötsooni, kus antud
momendil ei toimu
li kumist. Juhul, kui
teenindaja rikub tsooni
piire , pink seiskub.
• fotosilmaga töötsoonid
• põranda matid
• “padjad” tööüksusel
Tööagregaatide katted
Katted täidavad üheaegselt
höövellaastude
imemiskondlite funktsiooni
ja samuti kaitsevad
väljalendavate osakeste
eest. Samuti on need
kaitseks käte või muude
kehaosade sattumise eest
instrumentide ja
agregaatide töötsooni. Ilma
kateteta  on pingil töötamine
keelatud. Katted võivad olla
oma konstruktsioonilt
erinevad vastavalt
agregaatide töö iseloomule .
Avarii väljalülitusnupud
Avari  väljalülitusnupud
(STOPP lülitid) on pingi
avari liseks
seiskamiseks.
Pealevajutamisega
katkeb toitev
elektrivooluring ja pink
seiskub. Kuid olge
ettevaatlikud, sest
mõned elemendid
võivad inertsi mõjul
nõnda aega edasi
pöörelda, ennem kui
seiskuvad.
Ohud
Vaatamata tööpinkide järjest peremale turvalisusele, tuleb ikkagi olla hoolikas pingi
kasutamisel ning arvestada järgnevate ohtudega:
• Trauma oht on sisenemisel pingi töötsooni
• Trauma oht võib ol a tööinstrumendi või
töödeldava materjali purunemisel
• Trauma oht on höövlilaastude väljalendamisel
• Trauma oht on tööinstrumendi või töödeldava
materjali väljalendamisel (halb kinnitus ).
Ohud
• Trauma oht on tööinstrumendi paigaldamisel ja
hooldamisel, samuti pingi teravad servad .
• Trauma oht on sattuda pingi pöörlevate osade vahele.
• Trauma oht elementidest, mis ei asu katete al , nagu
spindel, tööinstrumendid.
• Trauma oht on sattuda pingi lülitamisel elektrivoolu
al a.
• Trauma oht on pneumoelementidest (elemendid on ka
pingi seismise ajal rõhu al ).
• Trauma oht on suruõhu sisse- või väljalülitamisel
(suruõhuseadmete ettearvamatu tegevus lülitamisel).
Kontrol töö küsimused
• Milliseid nõudeid esitatakse pinki teenindavale
personalile?
• Milliseid nõudeid peab töötaja täitma
ettevalmistuse etapis?
• Milliseid nõudeid peab töötaja jälgima
lõikeinstrumentide juures enne töö alustamist?
• Millistesse gruppidesse jaotatakse cnc pinkide
kaitseseadmed? Kirjelda neid gruppe eraldi.
• Milliste ohtudega tuleb arvestada cnc pinkidel
töötamisel?