Tasapindade töötlemine, astmeline, soonpindade, keermete, kruvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemine. 9. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad Töölaua mõõdud, Spindli ja töölaua vaheline kaugus, töölaua liikumiskäigud, spindli ettenihked ja kiirused, töölaua ettenihked. 10. Haas töötlemiskeskustel kasutatavad spindlid Vertikaalsed, Horisontaalsed, Universaalsed. 11. APJ töötlemiskeskuste seadistamine Seadistada masina telgede nullpunktid, Detaili nullpunkt, Tööriista asukoht tööriistavahetajas, Programmi testimine, Detaili töötlemine. 12. Tööpinkide konstruktsioonis kasutatavad materjalid Sängide materjalid: Hallmalm, Terasvalu, Teras, Betoon Spindlid: keskmise süsinikusisaldusega konstruktsiooniteraseid, Malm Juhikud: Hallmalm, teras, plastik Keraamika, komposiit, epoksüüdgraniit, polümeerbetoon.
graafikud. Lahendus: Koostame kõigepealt muutujate x ja y vastavate väärtuste tabeli. x 2 1,5 1 0,5 0 0,5 1 1,5 2 2x2 8 4,5 2 0,5 0 0,5 2 4,5 8 2x2 + 2 10 6,5 4 2,5 2 2,5 4 6,5 10 Punase joonega on märgitud ruutfunktsiooni y = 2x2 + 2 ja mustaga y = 2x2 graafik. Näeme, et ruutfunktsioonil y = 2x2 + 2 nullpunktid puuduvad, kuigi haripunkt on (0; 2). Ruutfunktsioonil ruutfunktsiooni y = 2x2 ühtivad nii nullpunkt kui ka haripunkt ehk selleks on punkt (0; 0). Kui ruutliikme kordaja oleks negatiivne, siis avaneks parabool allapoole. Vaatame edasi ülesandeid. Tööd asuvad aadressil www.kool.ee 1. Joonesta ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = 2x2, y = 2x2 + 2 ja y = 2x2 2 graafikud
Punkti koordinaadid tasandil © T. Lepikult, 2010 Ristkoordinaatteljestik Punkti asukoha määramiseks tasandil kasutatakse kõige sagedamini kaht ristuvat arvtelge, mille nullpunktid ühtivad. Neid telgi nimetatakse sealjuures koordinaattelgedeks ning nad jagavad tasandi neljaks veerandiks. Koordinaattelgedega varustatud tasandit nimetatakse koordinaattasandiks. y II I 1 0 1 x abstsisstelg IV (x-telg) III ordinaattelg
.............................................................................. 25 35. Kamm ja hambalõikamine ........................................................................................... 26 36. Lihvimine .................................................................................................................... 27 37. CNC pingid .................................................................................................................. 27 37.1. Tehnoloogilised nullpunktid ............................................................................................. 28 37.2. Juhtprogrammi lause näidis .............................................................................................. 28 37.3. Instrumentide paigutus CNC pingis ................................................................................... 28 37.4. CNC pinkide eripärad .......................................................................................................
Sagedus- on võngete arv ühes sekundis. Periood- on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Faas- on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Valguse interferents- on kahe valguslaine liitumine, mille tagajärjel tekivad interferentsi maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda. Max tekkimine kui lained liituvad nii, et nende harjad ja nullpunktid on kohakuti, siis lained tugevdavad teineteist. Min tekkimine kui kohakuti satuvad ühe laine hari ja teise põhi, siis lained kustutavad teineteist. Valguse difraktsioon- on valguse paindumine kitsaste pilude või tõkete taha, need peavad olema suurusjärgus 1mikromeeter. Pilu muutub uueks valgusallikaks. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir- on mõtteline joon, millega kujutatakse valguse energia levimise suuda sirgjooneliselt.
lähtudes eelnevast koordinaatpunktist. Uueks nullpunktiks on alati liikumise lõpppunkt. (modaalne) N10 G91 G41 G0 X0 Y0 F3000 N20 G1 X20 Y20 N30 Y60 N40 X60 N50 Y-60 N60 X-60 N70 X-20 Y-20 NC-koodi/NC-programmi põhikäsud G17-19 töötasapinnad/töö- tasandite valimine G17 XY-tasapinna määramine (modaalne) G18 XZ-tasapinna määramine (modaalne) G19 YZ-tasapinna määramine (modaalne) NC-koodi/NC-programmi põhikäsud G52 kohalik (lokaalne) koordinaadistik G53-G59 programmi uued nullpunktid. Uus koordinaadistik määratakse alati pingi nullpunkti suhtes. M - koodid M-koodid on abifunktsioon-käsud Abifunktsioonid NC-programmi lauses annavad käske pingi ajamitele, võimaldades automatiseerida operaatori käsitsitööd. Abifunktsioonidega on võimalik juhtida järgnevaid ajameid/seadmeid: spindlid, kinnitusi (silindreid), jahutust imurit jne. M koodid, mida võiks teada M02- programmi lõpp M03- spindli pöörlemine päripäeva
Universaaltreipingi ehitus ja kinemaatika. Lõiketeooria alused. Lõikeriistade ja lõikereziimide valik. Mõõteseadmete kasutamine. Töötamine treipinkidel ja nende juhtimine. Välis- ja otspindade töötlemine. Silindriliste avade töötlemine. Keermete lõikamine. RAKISTE , TÖÖRIISTADE JA TOORIKUTE KINNITAMINE TÖÖPINKI. LÕIKERIISTADE TERITAMINE. DETAILIDE BASEERIMINE. Terahoidjad ja vahendid tööriistade ja toorikute kinnitamiseks trei- ja freespinkidel. Lõikeriistade teritamine. Nullpunktid, koordinaatsüsteemid, detailide baseerimine. TÖÖPINGI HOOLDUS. Hoolduse eesmärgid. Jahutusvedelikud ja määrdeained. OHUTUSNÕUDED METALLITÖÖTLEMISPINKIDEGA TÖÖTAMISEL. 4.Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb · metallilõikepinke, nende ehitust ja kasutusvõimalusi; · tööpinkidel kasutatavaid lõikeriistu; · lõikeriistade kinnitamise vahendeid ja mooduseid; · lõikeriistade teritamist; · tööpinkide universaal- ja spetsiaalrakiseid;
graafikud. Lahendus: Koostame kõigepealt muutujate x ja y vastavate väärtuste tabeli. x 2 1,5 1 0,5 0 0,5 1 1,5 2 2x2 8 4,5 2 0,5 0 0,5 2 4,5 8 2x2 + 2 10 6,5 4 2,5 2 2,5 4 6,5 10 Punase joonega on märgitud ruutfunktsiooni y = 2x 2 + 2 ja mustaga y = 2x2 graafik. Näeme, et ruutfunktsioonil y = 2x2 + 2 nullpunktid puuduvad, kuigi haripunkt on (0; 2). Ruutfunktsioonil ruutfunktsiooni y = 2x2 ühtivad nii nullpunkt kui ka haripunkt ehk selleks on punkt (0; 0). Kui ruutliikme kordaja oleks negatiivne, siis avaneks parabool allapoole. Vaatame edasi ülesandeid. 1. Joonesta ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = 2x 2, y = 2x2 + 2 ja y = 2x2 2 graafikud. Leia iga graafiku abil vastava ruutfunktsiooni nullkohad ja haripunkti koordinaadid. Lahendus:
puhul tegemist kolme liiki elektrilise takistusega. Takistust, milles vahelduvvoolu ahelas elektrienergia muutub täielikult soojusenergiaks nimetatakse aktiivtakistuseks ka oomiliseks takistuseks (esineb ainsana alalisvoolu toimel). Absoluutset aktiivset takistust ei ole, kuid aktiivseks takistuseks võib lugeda elektrihõõglamp, elektrilised soojendusseadmed jne. Aktiivste takistust tähistataks R ja mõõdetaks oomides (Joon. 1). Aktiivtakistuse korral voolutugevuse nullpunktid ja maksimaalväärtused langevad täielikult kokku pinge muutusega. Kehtivad kõik alalisvoolu seadused. 20 Takistust, mida vooluring omab induktiivsuse olemasolu tõttu nimetatakse induktiivtakistuseks. Induktiivtakistusteks (Joon. 2) on poolid ja mähised (need omavad peale intuktiivtakistuse veel ka aktiivtakistust). Tähis XL ja tema suurus määratakse
Samal põhjusel puudub ahelates ohutustehniline õhuvahe, selle teitamiseks lisatakse kontaktivabale lülitile täiendav lüliti või tagatakse lihtne ahela lahtiühendamise võimalus. Kontaktivabade lülitite eeliseks on erinevad lülitusreziimid, millised on teostatud lüliti juhtelektroonika abil. Kõige lihtsam lülitamine on nullist lülitamine ZS(ziro switsing). ZS lüliti lülitab voolu sisse sisselülitamissignaali saabumise hetkele järgnevad nullpunktid st kui sisendsignaal saabub ajahetkel t1 siis lülitamine toimub ajahetkel t2 seega võib tekkida hilistumine poolperioodkestvuse võrra. IS instant swits (kiirelt lülitamine) kiirelt lülitav lüliti rahendub koheselt sisendsignaali saabumise hetkel kui sisendsignaal saabub t1 siis rakendub lüliti t1. IS kasutatakse neil juhtudel kui on vaja erinevaid lülitatavaid mehanisme väga täpselt ajastada.
annaabi.ee 
