2-st järku dif. -0,119048 Suhe -0,0625 0,166667 -0,133333 -0,166667 0,108333 -0,033333 3-dat järku dif. 0,005141 Suhe 0,022917 -0,033333 -0,004167 0,025 -0,010119 0,004444 4-dat järku dif. 0,001367 Suhe -0,004327 0,002431 0,002244 -0,002066 0,000633 0,00012 F(x) 113,5973 interpolatsiooni polünoom F(x) 37,88132 vähim ruutude meetod 8 9 10 a=4 25 31 40 b=10 40 45 60 c=6 xpolü 22,006 24,96 30,96 39,96 41 46 61 70 0,833333 1,666667 1,526527 60 0,055556 0,004526 0,002044 50 40
hägusloogikasüsteemide arhitektuurist ja erinevat tüüpi hägusloogikasüsteemidest. Peatüki teine pool käsitleb hägusloogikasüsteemide interpreteeritavusega seonduvaid probleeme (tegu ei ole süsteemi vaikimisi tagatud omadustega ja selleks et saaksime hägusloogikasüsteemide reeglite interpretatsiooni usaldada, on vajalik, et rahuldatud oleksid nn. läbipaistvuse tingimused). Lisaks vaadeldakse reeglite interpolatsiooni iseloomu ja selle sõltuvust süsteemi erinevatest parameetritest. Peatüki lõpetab lühiülevaade hägusate süsteemide konstrueerimispõhimõtetest. Sisukord 3 Sisukord 1. Hägusad süsteemid .................................................. 4 1.1 Hägus hulgateooria .............................................. 4 1.2 Hägusate hulkade omadused .................................... 5
10. Mõõta murdumisnäitaja nD ning kompensaatori asendid veel 4 korral. Mõõtmistulemused kanda tabelisse. 11. Peale mõõtmiste lõpetamist puhastage hoolikalt prismad. 12. Arvutage dispersioonitabelite abil uuritava aine keskmine dispersioon nF-nC=A+B∙δ ning nD 1 n F nC Abbe arv iga mõõdetud suuruste nD ja Z paari jaoks. Suuruste A ja B leidmisel tabelist kasutage vajaduse korral lineaarset interpolatsiooni. 13. Leidke suuruste nD, nF-nC ja ν aritmeetiline keskmine ja juhuslik viga. Tabel 1 Katse nr nD Z A B δ nF-nC ν 1 2 3 4 Tabel 2 Juhusliku määramatuse arvutamine usaldatavus nD nD i nD nD i i i Katse nr. nD 2
Kui diskreetida seda singaali sammuga T/4 ja moodustades andmenivood nii paaris kui paaritutel aadressidel saame , et paaris ajamomentidel muutub siinus komponent nulliks ja paaritutel ajamomentidel muutub komponent koossiinus nulliks. Selle tulemusena saame koossiinuse paarisarvulised väljavõtted ja siinuse paarituarvulised väljavõtted. Et arvutada faasi ja amplituudi on ka vaja koosiinuse paarituarvulisi ja siinuse paarisarvulisi komponente. Nende hinnangud saame interpolatsiooni käigus. Kui signaal ei ole moduleeritud, siis pole selleks vajadust kuna paaris ja paaritu komponent on võrdsed. Komplekssignaali diskreetne Fourier teisendus(DFT) Kasutatakse signaali spektri saamiseks. Tegeletakse kindlate väärtustega kindlatel ajahetkedel. Teisendus tehakse kindla perioodi ulatuses. Valemid on järgmised: 1 2 N -1 S (k ) = n =0 s ( n) exp( - j nk ) N N
väärtus. 10. Mõõta murdumisnäitaja nD ning kompensaatori asendid veel 4 korral. Mõõtmistulemused kanda tabelisse. 11. Peale mõõtmiste lõpetamist puhastage hoolikalt prismad. 12. Arvutage dispersioonitabelite abil uuritava aine keskmine dispersioon n F-nC=A+B ning nD - 1 Abbe arv = iga mõõdetud suuruste n D ja Z paari jaoks. Suuruste A ja B n F - nC leidmisel tabelist kasutage vajaduse korral lineaarset interpolatsiooni. 13. Leidke suuruste nD, nF-nC ja aritmeetiline keskmine ja juhuslik viga. Tabel Katse nr nD Z A B nF-nC 1 1,4652 41 0,0232704 0,0277032 -0,545 0,0082 56,732 2 1,4648 41 0,0232696 0,0276868 -0,545 0,0082 56,683 3 1,4649 41 0,0232698 0,0276909 -0,545 0,0082 56,695 4 1,465 41 0,02327 0,027695 -0,545 0,0082 56,707
ära jaotatud. Interpolaator · Võimaldab liigutada vähemalt kahte tööpingi telge korraga. · Juhtsüsteemis olev interpolaator arvutab arvuti abiga teljed nii, et lõikeinstrument liigub programmi järgi määratud positsiooni ja määratud ettenihkekiirusega. · Suurendab täpsust. · Lihtsustab programmeerimist. Interpolaator Lineaar- interpolatsioonis liigu tööriist sirgjooneliselt algpunktist lõpppunktini. Lineaare- interpolatsiooni on võimalik kasutada kõikidel tasapindadel XY, XZ ja YZ ning mitmel juhul ka kolme teljega X,Y,Z üheaegselt. Interpolaator Ring-interpolatsiooniga liikumine toimub piki ringjoonekaart. Lähteandmetena edastatakse interpolaatorile (arvutile) algpunkti ja lõpppunkti positsioon ning raadius R (või nihe algpunktist kaare tsentrisse I ja J). Ringjoone liikumisel muudab interpolaator kogu aeg telgede liikumiskiirust. Arvuti arvutab teatud ajavahemikus (näit. 0,001 sekundit) tööriistale uue
21. Defineerige tanh(x) ja atanh(x)! Näidake graafiliselt, et tanh(x) ja atanh(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! 22. Mis on interpolatsioon? Võimalikult lihtsa funktsiooni leidmine, mis omandab etteantud punktsides etteantud väärtused ja võimaldab arvutada piisava täpsusega suuruse y mõõtmata väärtusi mõõdetud väärtuste vahel. 23. Mis on lineaarne interpolatsioon? Tuua 2 näidet lineaarse interpolatsiooni kohta! Lineaarse interpolatsiooni korral ühendatakse katseandmete vastavad punktid sirglõikudega. Näide: On antud maatriks . Teostada selle tabeliga antud funktsiooni lineaarne interpolatsioon. enne on vaja saada x väärtused kasvavas järjekorras , siis rea väljastamiseks tuleb transponeerida ja x väärtused min kuni max, sest tahame sirglõike nende väärtuste vahel Selle illustreerimiseks teen graafiku: 24. Mis on kuupsplaininterpolatsioon
läbivad olemasolevaid punkte. o Erinevad osafunktsioonid ühendatakse nii, et üleminekud oleksid ühtlased. · Kriging Ruumiline variatsioon jagatakse kolmeks: o Üldine trend o Ruumiliselt korreleeritud, aga irregulaarne variatsioon o Juhuslik lokaalne variatsioon (nn müra) o Semivariogrammi kasutatkse õige interpolatsioonimudeli leidmiseks. Interpolatsiooni tulemuste hindamine e. ,,tõesuse" määr · ei ole lihtne · üks võimalus on kasutada mitut samaväärset punktikogumit, näiteks jagada lähtepunktid kaheks või enamaks rühmaks, mille jaotusi võib eeldada sarnaseks. Loeng 11 GIS loomine, ruumiandmete standardid GIS loomine: Kaskaadmudel vs spiraalmudel Projekti läbiviimine kaskaadmudel järgi: · Strateegia enne GISi loomist tuleb formuleerida ülesande püstitus, sest GISiga
¨ ¨ ,p ¨ 2. M (t) ise ja tema tuletised kuni jarguni p kaasa arvatud on pidevad vahemikus (a, b), st M ,p C p (a, b). ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 9 / 17 Splainid Interpolatsioon ¨ Vaatame naitena interpolatsiooni, 6 kasutades funktsiooni va¨ artusi ¨ 10 4 ~ solmes. 2 2 4 6 8 10 2 4 ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us
pulsilaiusmodulatsiooni ajaoptimaalse voolujuhtimisega. Peamiselt pakub see huvi suure võimsusega madalsageduslike vaheldite juhtimisel. Sageli asendatakse mõiste loomulik modulatsioon täiendava mõistega regulaarmodulatsioon, kus modulatsioonisignaalid on konstantsed ning nende sagedus moodustab neljandiku kandevsignaali sagedusest. Joonisel 3.38, a on näidatud modulatsiooniprotsess, mis võimaldab kasutada mikroprotsessortehnikat. Selleks kasutatakse Euleri interpolatsiooni ehk sammlähendamist. 132 Protsessi kiirendamiseks võib ühe perioodi Tc arvutuse asendada sümmeetrilise interpolatsiooniga ( joonis 3.38, b). Tc u * t on = 1 + , 4 uc Tc
annaabi.ee 
