Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Itaalia vaatamisväärsused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, palee, pisa, rooma, milano, veneetsia, napoli, kirik, gooti, verona, ravenna, firenze, parapett, sooviksin, vesuuv, ehitisi, 1580, ravennas, firenzeses, palazzo, massiivne, katust, silda, piirav, viltune, 1173, pantheoni, napolis, monte, della, keskuses, kuulsate, kaldal, tegevvulkaan, sitsiilia, idarannikupoolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861
Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed
.......8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
Vesuuvi kuulsaim purse toimus aastal 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae, mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Järgmised võimsad pursked toimusid 1631., 1779., 1794., 1822., 1872., 1906., 1929., and 1944. aastal ning jällegi hävis asustus. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Etna on kõrgeim aktiivne vulkaan Euroopas. Selle nimi oli algselt Aitne, mis tuli kreeka sõnast Aitho - põlema. Etna on suur vulkaaniline kompleks, mis asub Sitsiilia idaranniku lähedal. Tipp sarnaneb tornja koonusega, milles on omakorda sisemine koonus ja peakraater. Külgmised pursked on moodustanud üle 200 koonuse mäekülgedel. Etna esimene dokumenteeritud purse toimus 1500 aasta paiku eKr. Viimane vulkaaniline aktiivsus algas 4. veebruaril 1999
Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS............................
............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................
· San Vitale kuppelehitis o Sisearhitektuur Talumid (reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis asuvad sammaste kapiteelide ja kaarte vahel) Hulktahukakujulised apsiidid o Kreeka risti kujulised kirikud viie kupliga (üks keskel, teised väiksemad ristiharude kohal) Apostlite kirik konstantinoopolis 1 o Hiljem sai tsentraalehitis nütsantsi domineerivaks kirikutüübiks, kuna sobis kõige paremini selle riigi kultuuri ja usu iseloomuga o Mosaiigid Ravenna kirikutes · Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist
saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue
Tänava ääres paiknesid 2 tähtsat ehitist: · Peajumal Mardukile pühendatud tempel (Paabeli torn) · Semiramise rippaiad (erinevatel kõrgustel olevatel terrassidel olid istutatud kõik maailmas olevad taimed) Jumal vihastanud inimeste peale ja seganud ära nende keeled (Paabeli segadus) Skulptuurist on reljeefid, mis põhiliselt kujutavad loomi. ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on sõjakas rahvas. Assurbanipal (valitseja, raamatukogu) Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis Väravavalvurid härja või lõvikehaga, inimese peaga, tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsia impeerium eksisteeris paar sajandit. Võtsid kunsti teistelt üle. Polnud ühtegi templit, nad olid tulekummardajad ehk rituaalid toimusid õues. Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline. Reljeefid Dareiose kaardivägi suusalossis VANA-EGIPTUSE KUNST Egiptuse ajalugu jagatakse:
Egiptuse kunst püsis umbes 2500 aastat peaaegu muutumatuna, kuni Aleksander Suur vallutas maa 332 eKr. Kui Aleksander suri, sai Egiptuse valitsejaks tema väepealik Ptolemaios. Nüüd sai pealinnaks Aleksander Suure poolt rajatud linn, mis kannab tänapäevani nime Aleksandria. Kreeka päritolu Ptolemaioste dünastia valitses Egiptust 300 aastat. Ptolemaiostest viimane oli kuninganna Kleopatra7, kelle enesetapu järel aastal 30 e. Kr. sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Ptolemaiosed ei hävitanud egiptuse kunsti, kuid lisasid sellele palju kreekalikku. Selle kohta öeldakse, et Egiptus helleniseerus, s.o. muutus kreekapäraseks. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. _______________________ 1 balsameerima e. palsameerima surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu 2 mastaba piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga 3
…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaaegu pool milleeniumit stiil, mis sai nime gootide hõimu järgi, kuid 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, sest mida peeti sellel ajal tooreks ja barbaarseks. Gooti ajastu keerles palju kiriku ümbers, sest kõik loovad jõud töötasid just selle heaks, kuid renessanssi ajastu muutis seda jäädavalt. Hakati avastam, et vahepeal on unustatud hulganisti väärtuslikke teadmisi, ning on toimunud ühiskonnas pigem allakäik, kui edasiminek. Antiikaja teadmiste janu üha suurenes, ning teaduse areng muutus oluliseks. Religiooni kahtluse alla panekuga vähenes kiriku mõjuvõim tugevalt ja hakkasid toimuma muutused, mis ennem ei oleks saanuks tekkida.
Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud
Tekkis sisemiselt ühtne riik. Ala jagunes erinevateks rahvasteks: · Latiinind - kesk-itaalias, Latiumi maakond · Etruskid - etruuria maakonnas · Itaalikud - lõunaosas Etruskid: · Elualad Põlluharijad Meresõitjad Ehitusmeistrid Metallitöötlejad · Andsid Vanaroomale Jumalad Uskumus surmajärgsesse Gladiaatorite võistlused Korrapärane linnaplaan Sildade ja võlvide ehitus Veejuhtmed Latiinid: · Panid aluse rooma linnale 7-10 saj · 753-510 kuningate aeg Kolm viimast etruskid · Talupojaühiskond Aristrokraatlik Täisväärtuslikud olid maaomanikud Maavaldus pidi tagama jõukuse relvastuse hankimiseks Sõjaväeteenistus Rikkad ratsa Teised jala · Proletaarid Vaesemad maata kodanikud Väeteenistusest vabad Kasu nende lastest Piiratud õigused kuid siiski kodanikud · Patroon Võttis vaesema hoolekande alla
kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj. Hispaanlase (Lääne-Euroopa maades ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.. Kirik riigist lahutatud. Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste kindluse juurde (tänapäeva Palacio Real`i kohale), esimest korda mainiti 932. a. (Madzrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania
* Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede
Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid ,
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
8.Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreeta saarel ehitati losse, kuid mitte linnuseid, kindlustusi ja templeid. Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted "labürint" ja "kükloopide müür"? Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline.
· Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias, · Rooma kolosseuom Roomas, · Petra kaljulinn Jordaanias ja · Taj Mahal Indias. 2 Vanad maailmaimed Giza püramiidid Kõige vanimaks maailmaimeks peetakse Giza püramiide Egiptuses. Sellesse kompleksi kuulub kolm püramiidi : Cheopsi püramiid, Chephreni püramiid ja Mykerinose püramiid.Üldiselt on Egiptuses püramiide 70 ringis, ennem oli neid kindlasti rohkem, kuid
linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid) Lossid olid väljastpoolt ranged ja lihtsad, kuid seest kaunistatud rikkalikult ja luksuslikult friiside ja freskodega. Sambad olid kaetud kullaga Mükeene sõdurite kergelt saadud saagiga. Palee oli võimas ümarehitis, mis paiknes järsul kaljul ja oli ümbritsetud müüriga. Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn. Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nende peale toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefiks tahutud kaks sambale toetuvat elukat.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks
purjeriidest, plokkidest ja köitest käsitsesid spetsiaalselt selleks värvatud madrused. Sellise arenenud tehnika ja rahvahulga liikumise tõhusa suunamise tõttu võiks Colosseumi pidada ehitiseks, mis oli ees oma ajast. Isegi ehitusmeetodid näivad olevat üllatavalt kaasaegsed, mitte kuigi palju erinevad neist, mida on kasutatud 20. sajandi terase- või betoonsõrestikuga kõrgehitiste puhul. Colosseum jääb ka pärast 2000 aasta möödumist oma avamisest silmapaistvaks monumendiks Rooma saavutustele, kuid samuti roomlaste erilisele armastusele verevalamise vastu.[7] 3.2. Tadz Mahal Suurmoguli naine suri 1631. aastal oma neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Siis vaid 36- aastane naine oli juba 18 aastat olnud abielus valitsejaga. Tema abikaasa, suurmogul Sahh Dzahan ei kaotanud mitte ainult oma armastatud naise, vaid ka targa poliitilise nõuandja. Räägitakse, et valitseja leinas oma naist kaks aastat järjest. Ta andis lubaduse, et püstitab oma
juhendamisel. Tuttu saime mingil X-ajal. 27. august, teisipäev Pool hommikut ootasime bussi Campalungi, mis lükkus üha tunni võrra edasi. Aga lõpuks ta tuli ja meie kõik peal. Kohalikud kõõritasid oma silmad pahupidi meie tüdrukute paljastatud säärte poole,ent ekstsessideta. Kesk- Aasias oleks selle eest juba ära lintsitud.Tõus võimsale kurule oli vanale loksule vaevaline, laskudes vilistasid pidurid mu pingi all ähvardavalt. Campalung on Vana- Rooma stiilis räämas majadega kesklinnas, muidu räpane ja ilmetu. Näha , et siin on võimutsenud Ceausescu-stiil. Saime end suurte ponnistustega majutatud kohalikku hotelli kolme tuppa. Loomulikult nautisime dusi hüvesid ja vahtisime muusikakanalit telekas. Õhtune jalutuskäik kohalikes õuerestoranides oli põgus, ent meeldiv. Tõdesime, et Rumeenia veinid ei ole mitte ainult odavad, vaid väga joodavad. Apteegi külastamine oli väga kasulik tegevus, sest sellega
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik,
profaan arhitektuuris polnud kindlat orderit vaid stiil. stiile on 3: doria, joonia ja korintose stiilis sambad. Dooria ja joonia sambad on vanemad ja kasutatud on neid vastavalt sellele, kus need rahvad elasid. viimane suurim sambastiil pärineb _ _ _ , see on korintose stiil. kõige olulisem on samba kapiteel, e. peaosa. doorial on lihtne kapitee, olemas on vaid 2 plaati, joonia voluut = kõver ehhiin. mustrite ja sellekõige kohta täpsemalt [53] Vana kreeka ja vana rooma maali- ja tarbekunst. vana rooma maalikunst on reeglina tehtud kreeklastest orjade poolt. roomalased ise ei maalinud, kuna seda peeti häbiväärseks. Kreekas hinnati maalikunstnikke väga kõrgelt. Kreeklaste jaoks oli maalikunst tähtsaim, ka meste jaoks oluline. Kreeklased võtsid esimesena kasutusele tahvelmaali [5.-6. saj]. See ujutab endast kokkulöödud puutahvlitele maalimist mida saab transportida. Tehti näituseid ja korraldati võistlusi
Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a kunst Knossose palee, mükeene lõvivärav Kreeta arhitektuuri kuulsaimateks mälestusparkideks on suured paleed ( Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid pajudest enamvähem ühesuurustest ruumidest, lossid olid väga mugavad, laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Losside seinad olid laotud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Kreeta sambad on peenenevad ülevalt alla. Siin valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivust ja stabiilsuse muljet ei taotletud
1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano. 1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m.a Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad. 4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle
annaabi.ee 
