TARKVARA PIRAATLUS Tutvu organisatsiooni BSA koduleheküljega http://w3.bsa.org/estonia/. Klõpsa lingil ,,Piraatluse vastane informatsioon", loe läbi käsitletud teemad ja vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 3 Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on ebaseaduslik teiste inimeste autoriõigustega kaitstud tööde kasutamine või nende turustamine. 4 Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on: · Õppeotstarbelisele või teiste piiratud kasutusega või mittekaubanduslikule tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks · Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks
Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste omaja või
ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja müük, mis on keelatud autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Tarkvarapiraatluse vormid · Arvutiprogrammi ebaseaduslik reprodutseerima · Tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine · Litsensita programmide instaleerima. · Piraatkoopia levitamine internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia kasutamine · Tarkvara rentimine ja kasutamine.
arenevad, et luua võimalusi internetipiraatluse ära hoidmiseks. 1 Mis on piraatlus? Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine, müük ja isegi programmi jagamine sõbraga, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku aga meie ühiskonnas assotsieerub inimestele sõna "vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist varguseks. Seejuures kiputakse unustama aga asjaolu, et isik, kes on arvutiprogrammi loonud, on kulutanud selleks tohutult aega ja vahendeid ning seega omab põhjendatud huvi programmi kasutamise eest saadava tulu osas
TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud
õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate
õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei 4 lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate
Samuti levitatakse kodulehekülgedel mitmesuguseid võtmekoode, mis on vajalikud illegaalseid arvutiprogramme omavatele isikutele programmi korrapäraseks käivitamiseks (tihti juba arvutiprogrammi installeerimisel on vaja teada võtmekoodi, mis legaalse arvutiprogrammi kasutajale tarkvara õiguste valdaja poolt kaasa antakse). Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse. Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga. 21 3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana.
1) varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamine; 3) edasisest rikkumisest hoidumine; 4) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljanõudmine; 5) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamine esialgsel kujul; 6) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega; 7) piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine. 27 Autori õiguste kaitse, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.autor.ee/est/vasak/oigustekaitse 28 Karistusseadustik, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=184411 29 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 12
võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad Arvutikahjurlus või viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tartus) valmistamine, avalik esitamine või sellega kauplemine; avaliku korra rikkumine vägivallaga; - Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu, Rakvere) vargus/röövimine; altkäemaksu võtmine/ametiseisu kuritarvitamine; tegevusloata ja keelatud
ostmine), · Süüteod perekonna ja alaealiste vastu (võõra lapse hõivamine, alaealise prostitutsioonile, alkoholile kallutamine), · Rahvatervisevastased süüteod (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine, nakkushaiguste leviku põhjustamine, , süüteod töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas), · Varavastased süüteod (vargus, arvutikahjurlus, väljapressimine), · Intellektuaalse omandi vastased süüteod (piraatkoopia valmistamine, võltsitud kaubaga kauplemine, patendi omaniku ainuõiguse rikkumine), · Riigivastased kuriteod (riigireetmine, salakuulamine, terrorikuriteod, EV ametliku sümboli teotamine), · Avaliku rahu vastased süüteod (kuritegelikku ühendusse kuulumine, ebaseaduslik riigipiiri ületamine, avaliku korra rikkumine, loomapiindamine, valeandmete esitamine), · Ametialased süüteod (võimuliialdus, pistise võtmine, mõjuvõimuga kauplemine),
või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat ja on allutatud seaduslikele kitsendustele. • Õiguste realiseerimine Õiguste kollektiivne esindamine, mille alused sätestab seadus, toimub Eesti Autorite Ühingu jt õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Õiguste rikkumise eest on ette nähtud tsiviil-, kriminaal- ja haldusvastutuse kohaldamine. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Samuti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või
puudub stiimul toodet edasi arendada. Nt. Borland Inc. lausa loobus mitmest tootest, et ainult programmeerimiskeskkondadele kontsentreeruda. Saamata jäävad ka riigimaksud - käibemaks müüdavalt tarkvaralt, ja edasimüüjate tulumaks. Seega kannatab riik ka küllaltki otseselt piraatluse all lisaks maine langusele, ja see peaks küllaltki hea stiimul olema vastava seadusandluse väljatöötamiseks. Microsoft näiteks hindab oma toodetega, et iga müüdud litsentsi kohta tuleb üks piraatkoopia, kusjuures pooled piraatkoopiatest on kaotatud kliendid, st. tegelikult maksujõuline ostja. Piraatluse tõttu kaotatud raha on küllaltki kolossaalne. Maailma mastaabis hinnatakse tarkvarapiraatlusest tulenevat kahju aastas 15 miljardile dollarile, Eestis on vastav number ilmselt kusagil 300 miljoni krooni piirimail, nagu arvas BSA Eesti komitee. Tarkvara käive jääb Eestis aga kusagil 20 miljoni suurusjärku. BSA ja SPA uurimus näitas, et 1996
backup-koopia) tegemine, õppejõu loengu diktofoniga lindistamine, selle lindistuse ümberkirjutamine käsitsi või digitaalses vormis, artiklist fotokoopia tegemine, artikli salvestamine arvuti kõvakettale jms. Vaid autori nõusolekul tehtud koopia on legaalne. Autoriõiguse seaduse IV peatükis on ette nähtud teose vaba kasutamise juhud, mil teost lubatakse reprodutseerida ilma autori nõusolekuta. Ebaseaduslik reprodutseerimine kannab nimetust piraatlus ja selline ebaseaduslik koopia on piraatkoopia. (AutÕS § 80¹). 2) õigus teose levitamisele (distribution right). Teost ei kopeerita reeglina lihtsalt niisama, vaid selleks, et selle teose koopiaid kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle koopia müümine, rentimine, laenutamine, kinkimine vms. Selline teose levitamine saab toimuda autori eelneval nõusolekul. Luba teost levitada on teatud juhtudel autori ühekordne tahteakt. Pärast teose
Komisjoni saab pöörduda kui ei olda rahul Patendiameti otsusega või kui keegi rikub tööstusomandi autori või omaniku õigusi. Kui isik pole apellatsiooni komisjoni otsusega rahul, on tal õigus pöörduda kohtusse. Autoriõiguse valdkonnaga tegeleb riiklikul kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakond. 17. IO karistusõiguslik regulatsioon Karistusseadustiku järgi kuriteona on käsitletav: Autorsuse rikkumine, st kui isik esineb võõra teose või leiutise autorina. Piraatkoopia valmistamine, st lubamatu kopeerimine levitamise eesmärgil. Ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamine. Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik avalik esitamine, üldsusele näitamine, edastamine, taasedastamine või kättesaadavaks tegemine ärilisel eesmärgil. Õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamine, sh sellise vahendi omamine, edasiandmine, reklaamimine.
varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamine; 3) edasisest rikkumisest hoidumine; 4) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljanõudmine; 5) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamine esialgsel kujul; 6) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega; 7) piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine. See ei ole ammendav tsiviilõiguslike kaitsevahendite loetelu. Igasugune õiguste kaitse on võimalik riigi kehtestatud spetsiaalse menetluse ehk protsessi käigus. Tsiviilkohtumenetlust, kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust reguleerivad eraldi seadused. Ka AutÕS §-d 85-86 sisaldavad sätteid protsessuaalsete meetmete kohta (piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine, konfiskeeritud arvutisüsteemi tasuta üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumile jms)
varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist, samuti teose õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Juhtudel, kui teos on autoriõiguse norme rikkudes näiteks avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud või muudetud, võib õigustatud isik nõuda teose taastamist esialgsel kujul, teose koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või piraatkoopia hävitamist. Tööstusomandi objekti autorile on tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus) tagatud õigus muu hulgas nõuda autorsuse tunnistamist, oma nime autorina avalikustamist ning rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist. Samal ajal võib kohaldada ka mitut eelnimetatud õiguskaitsevahendit, kuid eeldusel, et need ei ole üksteist välistavad.
väljanõudmine; 4. teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamise esialgsel kujul (v.a 40 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 161. 22 arhidektuuriteoste puhul); 5. teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega; 6. piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine. Punktis üks toodud varalise või mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles isik oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Varaline kahju võib seisneda otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. Mittevaraline kahju tekib tavaliselt autori isiklike õiguste rikkumise tagajärjel ( nt märkimata on jäetud autori nimi, kahjustatud on autori au ja väärikust)
Kaitstakse siiski ka selliseid intellektuaalse omandi liike,mille puhul ei ole inimese loominguline tegevus esmase tähtsusega- kauba-ja teenindusmärgid, geograafilised tähised.Intellektuaalse omandi hulka kuulivad õigused- autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused- on territoriaalse iseloomuga.See tähendab, et loomeresultaate ja õigusi nendele kaitstakse ainult oma riigii territooriumil ja oma riigi ja alaliste elanike suhtes. Nt. Par.222 piraatkoopia valmistamine näeb ette karistuse teose levitamise eesmärgil teose või autoriõigustega kaasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseerimise ehk valmistamise eest. Tegemist on varalise õiguse rikkumisega.Luba teose kasutamiseks peab olema vormistatud kirjalikult.Antud kuritegu saab toime panna kavatsetusega. par 227 Võltsitud kaubaga kauplemine Kaitstakse kaubamärge omaniku huve
kuni kolmsada trahviühikut või arestiga, välja arvatud, kui see oli toime pandud röövimisega, väljapressimisega, omavolilise kasutamisega seoses vägivallaga, või selleks oli tulirelv, laskemoon, lõhkeaine, kiirgusallikas, narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine, või suure teadusliku, või ajaloolise väärtusega asi. Intellektuaalse omandi vastased süüteod (KarS §-d 219–230) on autori ning teose esitaja isiklike õiguste rikkumine, piraatkoopia valmistamine, selle avalik esitamine, aga samuti võltsitud kaubaga kauplemine jms patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainlahenduse ja mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõiguse rikkumine, ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamine jms. Riigivastased süüteod (KarS §-d 231–254) hõlmavad süütegusid Eesti Vabariigi vastu (nagu riigireetmine, salakuulamine), nende hulka kuuluvad ka süüteod riigivõimu vastu
õigusaktide kohaldamise praktika analüüsimine ning autoriõigusega seotud vaidluste lahendamine poolte taotlusel lepitamise teel. IO JA KARISTUSÕIGUS Eestis on võrdlemisi suures ulatuses kriminaliseeritud IO alased õigusrikkumisi (mis tõenäoliselt vaadatakse lähiajal ümber). Näiteks on karistusseadustiku järgi kuriteona käsitletav: Autorsuse rikkumine, st kui isik esineb võõra teose või leiutise autorina. Piraatkoopia valmistamine, st lubamatu kopeerimine levitamise eesmärgil. Ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamine. Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik avalik esitamine, üldsusele näitamine, edastamine, taasedastamine või kättesaadavaks tegemine ärilisel eesmärgil. Õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamine, sh sellise vahendi omamine, edasiandmine, reklaamimine.
rikkumine, võõra lapse hõivamine, lapse müümine ja ostmine, alaealise prostitutsioonile kallutamine ja kaasaaitamine, tema kallutamine alkoholi tarvitamisele jms. Rahvatervisevastased süüteod on süüteod, mis on seotud narkootikumidega, nakkushaigustega või ravimitega. Varavastased süüteod on eelkõige süüteod omandi vastu, süüteod vara vastu tervikuna. Intellektuaalse omandi vastased süüteod näevad ette karistused autori ning teose esitaja isiklike õiguste rikkumise eest, piraatkoopia valmistamise, selle avaliku esitamise ja sellega, aga samuti võltsitud kaubaga kauplemise eest jms tegude eest. Riigivastased süüteod hõlmavad süütegusid Eesti Vabariigi vastu (riigireetmine, salakuulamine), nende hulka kuuluvad ka süüteod riigivõimu vastu (terrorism, massilise korratuse organiseerimine, ametiruumi tungimine, Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine jms), süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu (tungimine diplomaatilist
annaabi.ee 
