Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IT õiguse eksam, 27 küsimust ja vastust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistus, vangistus, autoriõigusega, omaja, rahatrahv, vangistuse, tarkvara, iske, arvutisüsteem, väärteo, arvutisüsteemi, pannud, nuhkvara, litsents, kuritegu, varalise, karistusseadustiku, menetlejaüütegupets, edastamise, rikkumine, kriminaalmenetlusealaduse, pahavara, piraatlus, turbeaste, know, võlaõigusseaduse, konfiskeeritud, arest3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................
igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk teoste esitajate, fonogrammitootjate ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonide õigused ja nn tööstusomand, mis hõlmab õigusi leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele, kaitset nn kõlvatu konkurentsi vastu jms.2 Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi.3
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......
TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste
Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (näiteks kassapidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma). Karistusseadustiku kohaselt jaotatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks ning kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks Väärtegude piiritlemine kuritegudest toimub süüteo eest ette nähtud võimaliku karistuse liigi alusel. Kui selleks on rahatrahv või arest, on tegu hinnatav väärteona. On aga ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus, on tegemist kuriteoga. Esimese astme kuriteod on aga süüteod, mille eest seadus näeb ette karistuseks tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus
...................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE......................................................................7 3.1.3 LITSENTITA PROGRAMMIDE INSTALLEERIMINE......................................8 3.1.4 PIRAATKOOPIATE LEVITAMINE INTERNETIS JA SELLE VAHENDUSEL SAADUD PIRAATKOOPIATE KASUTAMINE......................................................8 3.1.5 TARKVARA RENTIMINE VÕI LAENUTAMINE...........................................10 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED.........................................11 5
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk
Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte ühtegi senti. Mõnedele on see ka täiesti harjumuseks saanud või veel hullem: rahateenimise võimaluseks saanud. Inimesed pole ka teadlikud, kui palju kahju nad sellega põhjustada võivad. Kõik see raha, mis muidu mingi programmi eest maksma peab jääb ju sellel firmal saamata. Nii võib sattuda see firma rahalistesse raskustesse ja inimesed võivad ka oma töökohti kaotada. Õnneks on aina rohkem inimesi, kes siiski astuvad selle vastu ja riigid aina
8 arvutamise ja maksmise kord tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 29. Mille kohaselt makstakse tasu välja üks kord aastas. Tasu maksmise määrad tulenevad määruse § 3.15 · Teose vaba avalik esitamine õppeasutustes Teose avaliku esitamise õigus on autori üks varalisi õigusi. Muusika-, draama- ja muu kirjadusteose avalikuks esitamiseks on vaja autori või tema õiguste omaja eelnevat nõusolekut. Hariduslikel eesmärkidel on autori õigusi selles osas piiratud. Tõenäoliselt on siin silmas peetud esmajoones üldhariduskoole, kuid nimetatud säte võib olla kohaldatav ka kõrgkoolides. Seadusandja on eeskätt silmas pidanud muusikateoste, draamateoste jm. Teoste avalikku esitamist, kuid sätte lai ulatus võimaldab siia alla kanda ka teiste kirjandusteose liikide esitamist. AutÕS § 22 lubab autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost avalikult esitada:
Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on: · Õppeotstarbelisele või teiste piiratud kasutusega või mittekaubanduslikule tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks · Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks · Tarkvara sisaldavate andmekandjate vahetamine kas töökohal või väljaspool seda Tarkvarauuenduste pakkumiste ärakasutamine, omamata seejuures uuendatava versiooni legaalset koopiat · Kasutatakse ühte litsentseeritud koopiat programmi installeerimiseks mitmesse arvutisse 4 Millised on tarkvarapiraatluse negatiivsed mõjud? Tarkvarapiraatluse võib hävitada töökohti. Kasutajad, kes kopeerivad tarkvara töö juures, seavad autorikaitse
kohaldamisest KarS'is. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/ 29/ EÜ, 22. mai 2001. 20 Kõnealuse direktiivi artikkel 4 käsitleb intellektuaalse omandi levitamisõigusi, täpsemalt käsitleb artikli lõige 1 autorite ainuõigust lubada või keelata oma teoste originaalide ja koopiate levitamist üldsusele müümise teel või muul viisil. Antud direktiivi artikli lõige kajastub küllaltki ilmekalt KarS'i § 222 lõige 1, mis mainib expressis verbis, et teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata, saab antud õigusnormi rikkuja karistada, kas rahatahvi või vangistusega. Autor on teinud järelduse, et direktiiviga on ühtlustatud liikmesriikide õigusaktides intellektuaalse omandi kaitset puudutavat levitamisõigust, siis kajustub see ka Eesti antud KarS'i paragrahvis. Nimelt, kirjutab antud KarS'i paragrahv ja
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
Tsiviilõiguslik sanktsioon; Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest). (6) Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, andes sellele olulised tunnused);
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
kuni üheaastase vangistusega. Käesoleva paragrahi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise trahviga. Maastiku kahjustamine ettevaatamatusest: Kalda, ranna või muu maastiku kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud kaldale, rannale või muule maastikule suur kahju - rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahaline trahv. Loodusliku loomastiku kahjustamine Jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi või muul viisil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, samuti jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise või püügi ebaseadusliku korraldamise eest - karistatakse rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
lähenemist, teiseks narkokaubandus, mis omakorda peaks olema tõkestatud otsustavate ja karmide karistusõiguslike meetmete rakendamisel.(viide) Jaanus Rahumägi on öelnud enda 17. detsember 2003 riigikogu istungi ettekandes, et seaduse rangus peab vastama rahva õigustundele. Seadusemuudatus ei suru otseselt rangemaid karistusi peale, kuid jätab kohtunikele võimaluse määrata vajadusel kurjategijale äärmiselt range karistus.12 Tinglikult öeldes saab karistusseadustikus jagada narkootikumidega seotud süüteod kolme gruppi: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine13- §183 - §185; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine- §186 -187; 11 Euroopa Nõukogu 24. okt 2004 raamotsus 2004/757/JSK. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:335:0008:0011:ET:PDF
Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, geograafilist tähist, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse. Kommertspant sätestatakse eraldi seaduses. KINNIPIDAMISÕIGUS Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada,
jagamine. Ohvrit meelitatakse tasuta allalaaditavate programmidega, et ta installeeriks viiruse oma süsteemi. Peamine on oma viirusetõrjeprogrammi pidevalt uuendada, sest uusi viiruseid tekib aina juurde. Jällegi, hea programm uuendab end ise. (3) 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha McAfee turvastrateeg väidab, et küberkuritegevuses liigub rohkem raha kui globaalses narkoäris. Turvakspert Toralv Dirro rääkis GT Tarkvara seminaril ,,Lahenduste päev 2009" erinevatest pahavaradest ja kuritegudest. Eriti köitis seal tähelepanu Dirro jutt vargustest, mis pannakse toime läbi online mängude, nagu näiteks Second Life ja Warcraft. Ta rääkis, et Second Life'is on ligi üheksa miljonit kodanikku ning seal on käibel ka virtuaalne raha, Linden dollar. Linden dollarit on võimalik reaalsesse USA dollaritesse ümber vahetada. Seda mängu näevad kurjategijad uue võimalusena raha teenida ja kasutavad seda ära. (6)
ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta. 10.4. Ettekirjutused, sunniraha ja rahatrahv Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik: 1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata; 2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist; 3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata; 4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27
2) rahvahääletusega. § 59. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. § 86. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. § 104. Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus. KARISTUSSEADUSTIK § 3. Süütegude liigid (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja
õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi 23) muud teosed. (4) Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms.), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatule. (5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad)
Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis)
Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (KMudS § 5 lg 1). Lisaks nendele olemuslikele tingimustele näeb seadus ette veel teisi, millega määratletakse intellektuaalse omandi kaitstavus. Nii piiratakse intellektuaalse omandi õiguste kaitsetähtaega, seatakse see sõltuvusse formaalsuste täitmisest, sh tasude maksmisest, samuti piiratakse teatud juhtudel intellektuaalomandi õiguse omaja monopoolst seisundit avalikes huvides (kaubamärgi kasutamiskohustus, sundlitsents, sundkasutus avalikes huvides). Väär on arusaam, et intellektuaalne omand on riigi soodustus või luba, mida riik oma võimuga annab; see on omand (eraõigus), mida riik on kohustatud tunnustama tulenevalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja enda poolt kehtestatud korras. Printsiibid i. Intellektuaalomand on eraõigus
Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Delikaatsed isikuandmed Referaat Juhendaja: Luisa Pani Koostaja: Eliise Saar Rühm: KPE-09 Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Andmekaitse seadus................................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed........................................................................................................ 6 Delikaatsete iskuandmete töötlemine ...................................................................................... 8 Del
Pärast teatud perioodi möödumist ei ole teose või leiutise autoril enam oma loometööle ainuõigust ning mõnede eranditega (isiklikud õigused) võivad seda ühtsetel alustel kasutada kõik. Intellektuaalse omandi puhul on alati olulise tähtsusega tekkimise ja avaldamise hetk, kusjuures sageli pole vahet, millises vormis seda tehakse. IO liigid 1. Autoriõigus Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. 2. Autoriõigusega kaasnevad õigused Esitajaõigused Muusikute, tantsijate, näitlejate jne õigus oma esitusele. Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused Õigus saateid salvestada, kopeerida, levitada.
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed
kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks
teos Isikule, kellele autor autorilepingu alusel: Loovutab oma õigused Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 16. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine § 272. Orbteos (1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
annaabi.ee 
